Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meedia­tööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“

Suurendamiseks klikkige pildil.

Ühele EKRE juhile kuulub üleriiklik raadiojaamade kett.
Keskerakond valitseb munitsipaalmeediat.
Isamaa jõukaim liige omab Postimehe gruppi.

Ametlik väljund EKRE propagandamasinale on veebiportaal Uued Uudised. See kuulub erakonnale ja on olemuselt klassikaline poliitiline hääletoru.

Uued Uudised ei suska salakavalalt selja tagant, vaid lajatab maamehelikult otse. Kaja Kallas asub looma lillat kiusuvalitsust. Kersti ­Kaljulaid on Brüsseli asehaldur Eestis. Liia Hänni esindab poliitikuid, kelle arvates on rahvas loll ja tuleb võimu juurest eemal hoida. Jne.

Säärane stiil tundub liiga labane? Pole ta midagi, kui arvestada, et sotside endine liider Sven Mikser saatis Henn Põlluaasa (EKRE) karu perse ja oravate raudvara Jürgen Ligi soovitas kord ajakirjanik ­Kalle Muulil tarvitada Statoili stardipaketti (s.t bensiin + tikud ehk pane ennast põlema).
Aga kui varem olid need erandlikud ütlemised, siis EKRE puhul on tegemist tavalise stiiliga.

„Probleem pole mitte EKRE räiguses, vaid ühiskonna muutumises lillelasteks, kes ei taha millestki halvast kuulda ja kaitsevad ennast solvumisega,“ kuulutas Uued Uudised hiljuti.

EKRE meediaaparaat tavaliselt vabandust ei palu. Küll aga on partei bossid nõudnud, et teised vabandaksid nende ees. Näiteks partei juhatuse liige, tulevane rahandusminister Martin Helme avaldas arvamust, et Toompeal toimunud meeleavalduse segamise eest peaks vabandust paluma Indrek Tarand. Mis sest, et eurosaadik seal ise kere peale sai.

SOPALEHT JA SOPALOOD

EKRE portaali suhted tavameediaga pole parimate killast. Tüüpilised toimetused, sh Eesti Ekspressi oma, on ju poliitilistelt hoiakutelt kirjud. Uued Uudised seevastu teenib üht suunda.

Erilise põlguse on viimasel ajal pälvinud Postimees. Kui läinud nädalal kinnitati lehe peatoimetajaks Peeter Helme, soovis Uued Uudised talle jõudu „sopalehe Potimees muutmisel sõltumatuks Postimeheks!“. Ei pehmendanud seda arvamust isegi asjaolu, et uus peatoimetaja on EKRE esimehe Mart Helme vennapoeg.

Tuupi saab ka ERR. Viimati avaldas Uued Uudised loo, et ETV „Esimese stuudio“ saatejuht Anna Pihl noris Henn Põlluaasaga, sotside pealiku Jevgeni Ossinovskiga käitus aga nagu „oma jopega“. Pihli nimetati pahatahtlikuks ja kallutatuks.

Aga kõik väljaanded võivad ka kii­tuse ära teenida: lugude eest, mis lähevad EKRE joonega kokku. Näiteks läinud nädalal leidis tunnustust Ekspressi usutlus Parvel Pruunsillaga. Ettevõtja kiitis, et „usub uude loodavasse valitsusse ja EKREsse“.

Samas numbris avaldasime ka loo ühe EKRE tuntuma liikme ­Ruuben Kaalepi juudipõlgusest. Uued Uudised hoiatas juba enne selle ilmumist: „Ettevaatust! Eesti Ekspress otsib natse maa alt ja maa pealt ning poogib nad omatahtsi EKRE külge.“ Mart Helme nimetas artiklit „pastakast välja imetud sopalooks“.

VÄIKE LÖÖGIRUSIKAS

Uute Uudiste tegevtoimetaja on Jüri Kukk. Ta töötas varem ajalehes Sakala ja kirjutas selliseid artikleid nagu „Euroopa islamiseerumine on reaalne oht“ ja „Islamikalifaat pole vaid Kesk-Ida mure“.

Kukk ei ole partei liige, kuid selgelt EKRE-usku. Ta on ise enda kohta öelnud, et võib-olla on ta „isegi ülearu räige“ rahvuskonservatiiv.

Kukk selgitas Ekspressile, et „erinevalt erameediast ei ole meie eesmärk raha teenida. Me ei pea võitlema klikkide pärast ja seepärast ei pea me olema punnitatult äkilised ja ründavad.[---] Meil on väga selge toimetuse poliitika: valeuudiseid me ei levita, kui 1. aprilli naljad välja arvata. Kui keegi leiab, et oleme ekslikult avaldanud valeinfo, siis oleme valmis lugejalt vabandust paluma.“

Kukk viitas TNS Metrixi andmetele, et nädalas loeb Uusi Uudiseid 30 000–60 000 lugejat (valimiste nädalal isegi ligi 80 000). Ta märkis, et portaali rahastab EKRE, „kuid meie eesmärk on kasvada rahvuskonservatiivse suunitlusega väljaandeks, mille autorite ringi seob eelkõige maailmavaade, mitte parteiline kuuluvus“.

Vastutav toimetaja on Urmas ­Espenberg. EKRE juhatusse kuuluv Espenberg pälvis kümmekond aastat tagasi Ekspressi tähelepanu, sest propageeris oma kirjatöödes anaalseksi. EKRE on esitlenud Espenbergi korduvalt kultuuriministri kandidaadina.

Uusi Uudiseid aitab teha ka Hol­ger Berg – Delfi ja Raadio Vaba Euroopa kogemustega mees, kes vastutab partei pressisuhete eest.

Iga paari kuu tagant ilmub ka ajaleht Konservatiivide Vaba Sõna. Seda on levitatud ka Õhtulehe ja Maalehe vahele panduna.

HÄSTI INFORMEERITUD RAADIOSAADE

EKRE-meedia teise osa moodustab TRE Raadio. Just see raadiojaamade kett toodab saadet „Räägime asjast“. Saadet juhivad Martin ja Mart Helme isiklikult ehk nad saavad seal rääkida täpselt seda, mida ise tahavad.

Varem ei pööranud avalikkus neile eriti palju tähelepanu. Nüüd aga istuvad Helmed valitsuses ning üldsus jälgib „kaabude“ sõnavõtte suure huviga. Tavameedia võtab sealt ägedamad osad ja trükib äragi.

Martin Helme nimetas hiljuti oma saadet Eesti kõige informeeritumaks poliitikasaateks. Mida see ka on, sest ühegi konkureeriva saate tegijatel pole valitsuse koostamise kohta nii palju siseinfot nagu temal oma isaga.

Eelmisel pühapäeval eetris olnud saates lubas Martin Helme näidata „millised jälgid, kahepalgelised, valelikud saastad on vasakpoolsed, ja eriti jälgid on vasakpoolsed ideoloogiatöötajad, kes ennast esitlevad tänasel päeval aina sagedamini ajakirjanikena“. Selline ongi uue Eesti stiil.

Saates „Räägime asjast“ võttis Martin Helme kaks nädalat tagasi kasutusele ka uudissõna „meediatööstuskompleks“. Varem nimetati suuremaid ajalehti ning raadio- ja telekanaleid õukonnameediaks. Väitega, et nad täitsid pikalt valitsenud Reformierakonna soove ning ilustasid elu Eesti Vabariigis. Kui Keskerakond võimule pääses ja kriitika tema aadressil jätkus, hakati kõnelema peavoolumeediast.

Nüüd lisas Helme meediatööstuskompleksi. Ta tarvitas seda uudis­sõna kokkuvõtvalt ERRi, Postimehe ja Ekspress Grupi kohta. Kõik nad on olnud mingit pidi EKRE juhtidele pinnuks silmas.

Samas kasutavad isa ja poeg Helmed põlatud „meediatööstuskompleksi“ oskuslikult enda huvides ära. Seal esinemistega kaasneb kära, nad saavad suurema auditooriumi kui oma meediakanalites ning ajakirjanike rünnakud aitavad EKRE poolehoidjaid mobiliseerida. Parteivastased rünnakud üksnes tugevdavad EKREt.

TRE Raadio omanik on Siim Pohlak, kes valiti läinud nädalal partei Riigikogu fraktsiooni aseesimeheks.

TRE Raadio on eeskätt äriline ettevõtmine. Ta pakub kohalikku infot kohalikele inimestele. Hinnad lasevad reklaami osta ka väikefirmadel. Asi ei piirdu üksnes raadioga, firma pakub ka reklaami kaupluste sisetelevisioonis, välireklaami, veebireklaami ning annab välja Kesk-Eesti suurima tiraažiga ajakirja TRE+. See kõik meenutab oma olekult ja ülesehituselt tavalist „peavoolumeediat“.

Pohlak hoiab äri ja poliitika lahus. „Tegemist on minu raadiojaamadega, mitte erakonna kanaliga ja see, et ma olen erakonna liige ei mõjuta jaamade tegevust,“ selgitas ta Ekspressile. „TRE raadiotes on ühes või teises piirkonnas oma saateid teinud mitmed Eestis tegutsevad erakonnad, sama on ka valimisreklaamiga.“

Saade „Räägime asjast“ jõudis Pohlaku sõnul eetrisse seetõttu, et teised parteid olid erinevate saadetega TRE eetris olnud. EKRE otsis sügisel 2015 lisaväljundeid ajalehe „Vaba sõna“ kõrval. Siis sündiski idee oma saatest. Enamasti salvestavad Helmed saate ette (reedel või laupäeval), otsesaadet teevad nad poliitiliselt kiiretel ja pingelistel aegadel.

Harjumaalt pärit Pohlak lõi läbi diskori ja pidude-kontsertide korraldajana. Ta tegi neid kõikjal üle Eesti ega põlanud ära ka väiksemaid kohti. Seetõttu teab ta Eesti elu ning inimeste meelsust läbi ja lõhki. Siim Pohlak kuulub ka 24. veebruaril toimuva EKRE tõrvikurongkäigu korraldajate sekka.

TRE Raadio sai alguse veebis. Seejärel hankis Pohlak sagedusloa Raplamaal ja avas „päris“ jaama. Kui Päikeseraadio Pärnus hingusele läks, võttis Pohlak üle selle laineala. Paides neelas ta alla Kuma raadio. Ring FMi omandamisega sai sagedused mitmes kohas üle riigi, sealhulgas Tallinnas ja Harjumaal. Hiljuti omandas Pohlak Valgas tegutseva Ruut FMi.

EKRE SÕBRAD ANNAVAD TULD

EKRE meediamasina kolmas osa on muidugi sotsiaalmeedia. Partei enda Facebooki-leht, mida haldavad Uute Uudiste tegijad, meeldib enam kui 17 000 inimesele. Veelgi olulisemad on aga toetusgrupid, mis ühendavad fänne ja mida partei sageli ei soovi ega suudagi kontrollida. Need ei vaja regulaarset sisuga täitmist nagu ajalehed või raadiosaated, vaid nende liikmed toodavad ise sisu. Nad viitavad üksteisele ja jagavad üksteise materjale. Neid ühendavad EKRE, marurahvuslus, viha pederastide vastu ja muu säärane. See pole mingi roosa löga, kui tarvitada Mart Helme sõnapruuki saatest „Räägime asjast“. Nende kogukondade armastus naljade ja trollimise vastu kõnetab ka noori. EKRE ongi noorte seas väga popp.
Facebookis on 7436 liikmega kinnine grupp EKRE Sõprade Klubi. Sellega liitumiseks tuleb anda seletus, miks sa seda taotled, ning nimetada soovitajad. Klubis tehakse ööpäevas 150 postituse ringis. Üks grupi eestvedajaid on Urmas Espenberg. Administraatorite sekka kuuluvad Jaak Madison ja ­Moonika Helme.

Üks viimase nädalavahetuse teemasid oli „kas seda postimeest kuidagi likvideerida ei annaks ? suht üle visanud juba nede lapsikud viha artiklid ekre suunal“. See päädis aruteluga, mille olemuse ja stiili saab kokku võtta kommentaaridega „Postimees on nagu perselahtisus“ ja „KÄIGE PUTSI HOMOD!“.

Leidub ka 768 liikmega alam­grupp „EKRE sõprade kaubad ja teenused“, mis aitab toetajaid omavahel veelgi tihedamalt liita.

SISSERÄNDAJATE VASTASED AVALDAVAD TOETUST

Teine Facebooki kinnine grupp on 2623 liikmega „EI immigratsioonile“. Seda juhib Vabaerakonnast rassismi tõttu välja visatud ning pärast seda EKREsse astunud Georg Kirsberg. Grupi eesmärk on vältida massiimmigratsiooni ja islamiseerumist ning põhiliselt käibki jutt just neil teemadel, kuid loomulikult puudutatakse ka sisepoliitikat.
Vaated on selgelt EKRE-likud. Kui riigikogu liige Raimond Kaljulaid teatas, et hakkab uuele kolmikliidule vastu töötama, märkis Kirsberg: „Plika tujutseb jälle. Aga seda on väga nilbe vaadata, kuidas eestlane venelaste ees vene keeles koogutab ja nende toetusele loodab – kui see ei ole putinist ja Kremli käsilane, siis kes veel oleks?“ Teine kord, kui Delfi teavitas lugejaid, et juudi kogukond muretseb EKRE võimule tuleku pärast, kuulutas Kirsberg, et EKRE on „ainus erakond, kes avalikult islamistidele vastu seisab, kes ennekõike juute ohustavad“.

Grupi administraatorite sekka kuulub Maria Kaljuste, EKRE eksliige, kes korraldas mullu sügisel Tallinnas Vabaduse väljakul vastumeeleavalduse ÜRO rändepaktile.

Üle 20 000 inimese on laikinud gruppi „EI pagulastele“. Sealgi arutatakse sisepoliitikat. Raimond Kalju­laidi puhul mainitakse, et tema „reeturlikkus on suurem kui arvasime“ ning mõnuga leiab jagamist uudis, et üks sots kirjutas parteist välja astudes Jevgeni Ossinovskile: „Hale tüüp oled ikka!“

Rohkem kui 10 000 inimesele meeldib Facebooki-sein „Isamaalisus ei ole rassism“. Sealgi jagati põhiteema kõrval koalitsioonilepingut, aga ka uudiseid uue valitsuse kokku panemisest. Samuti sarjati „peavoolumeediat“, levitades nagu teisteski sarnastes gruppides karikatuuri, kus ema tõreleb tütrega: „Kallis laps, kui sa koolis üldse ei õpi, siis saab sinust tulevikus Delfi või Postimehe ajakirjanik!“

Grupp „Isamaalisus ei ole rassism“ on seotud küljega rahvuslane.ee, mis nimetab end alternatiivseks uudisteportaaliks (Facebookis üle 4500 liikme). Portaal avastas nädalavahetusel, et ÜRO pagulas­amet toetas 2400 dollariga ETV ­uuriva ajakirjanduse saadet „Pealtnägija“. Siit tuli järeldus, et ERRist „on saanud äraostetav propagandaaparaat. „Pealtnägija“ saade võttis ÜRO-lt altkäemaksu!“

Rahvuslane.ee deklareerib, et tema loojad ei kuulu ühtegi erakonda: „Meil ei ole seljataga suuri sponsoreid, ning veame seda oma rahadega eraelu ja töö kõrvalt.“ Samas näitab äriregister, et ühe eestvedajana esinev Reimo Sillamaa on veebruarist erakonna Rahva Tahe liige.

Olemas on ka nn vana meedia osa: Tallinna Rahvuslaste klubi annab korra kuus välja ajalehte Rahvuslik Teataja. Tartus levitab seda Meelis Kaldalu, kes tegi ettepaneku lubada Piirissaarel kanepit kasvatada. Ta istus ERRile tehtud pommiähvarduse tõttu isegi vangis.

KATOLIIKLIK ABIKÄSI

Rahvuslane.ee esiküljelt saab kuulata kaabude saadet „Räägime asjast“ ja minna abordivastasele veebiküljele. Abort.ee taga on Varro Vooglaid ja Ko ehk sama seltskond, kes on koondunud sihtasutusse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ning portaali objektiiv.ee.

Nad moodustavad olulise osa EKREt toetavast meediamasinast, liiguvad ideoloogiliselt samal lainel. EKRE juhid kutsusid Varro Vooglaidi ja tema lähimat võitluskaaslast Markus Järvit mullu ka erakonda, kuid mõlemad ütlesid ei. See lubab neil jätkata kompromissitut võitlust katoliiklike ideaalide nimel. Poliitikat tehes peaksid nad liiga palju kompromisse tegema ja see ei sobi. Seetõttu ei säästa objektiiv.ee mõnikord EKREtki. Märtsi keskel põrutas portaal: „EKRE taganes lubadusest seista valikabortide riikliku rahastamise lõpetamise eest.“

Objektiiv.ee on tõstatanud täiesti asjalikke ja huvitavaid teemasid. Näiteks küsimuse, kas Kersti Kaljulaidil sobib iseseisva riigi presidendina võtta Euroopa Liidult vastu hüvitist, mis on suurem ta ametipal­gast. (Seda makstakse tema eelmise töö eest Euroopa Kontrollikojas.)

Kui rahvuslased peidavad end sageli ja tarvitavad varjunimesid, siis Vooglaiul ega Järvil sääraseid probleeme pole. Nemad esinevad mõnuga ja julgelt. Nad paistavad silma moodsa meediakasutuse poolest, tarvitades rohkelt veebitelevisiooni.

EKREt kaudselt toetavaks võib pidada ka Nõmme Raadiot ja Nõmme televisiooni, uue nimega Infox.Live. Needki on sinimustvalgelt meelestatud. Omanik Harry ­Raudvere ei kuulu aga EKREsse. Keskerakonnast astus ta välja aastaid tagasi. Eurovalimistel osaleb üksikkandidaadina.

Gruppe ja grupikesi leidub veel ja veel. Saadet „Räägime asjast“ kannab üle isegi kristlik Pereraadio.

Siia patta võib tinglikult panna ka kirjastuse Grenader, mis avaldab peamiselt militaarteemalisi teoseid. Aga on välja lasknud ka Isamaa auesimehe Mart Laari kokaraamatu ja Henn Põlluaasa „Sotsid. Interrinde teine tulemine“, mille kirjutamiseks andis autori sõnul tõuke Jevgeni Ossinovski jutt, et rahvuslased on „ksenofoobne okse“.

EKRE KODUSTAS ISEGI TALLINNA TV

Keskerakonna meediatööstuskompleks paistab EKRE oma kõrval hoopis lihtsam. Kuid tal on päris lai kandepind ning mis eriti oluline: korralik rahastus munitsipaaleelarvest.

Keskerakonna meediast on räägitud hiiglama palju. Ikka seetõttu, et lisaks parteilehe ja -portaali Kesknädal väljaandmisele tarvitab partei oma huvides ära ka linnameediat. Maksumaksjad plekivad kinni Tallinna Televisiooni, Pealinna, Stolitsa ja linnaosade ajalehed, mis esitlevad keskerakondlastest linnajuhtide mõtteid ja saavutusi. Riigikontroll leidis mullu avaldatud aruandes omavalitsuste teavitustöö kohta, et kõige rohkem probleemseid artikleid esines just Tallinnas (ja Loksal), kus on võimul Keskerakond.

Hämmastav on siinjuures asja­olu, et EKRE bossid oskasid ka „keskmeediat“ enda tarbeks rakendada. Raimond Kaljulaid kurjustaski kaks aastat tagasi Päevalehes, kuidas osalt on just Tallinna TV teene, et EKRE toetus kasvab, eeskätt väljaspool pealinna.

Asi oli selles, et teiste erakondade esindajad boikoteerisid Tallinna TVd, EKRE omad mitte. Mart ja Martin Helmest said püsiesinejad saates „Vaba Mõtte Klubi“. EKRE sõna levis. Üks saatejuhtidest, endine Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits astus lõpuks EKREsse. Parteiga liitus ka tihti saates esinenud Leo Kunnas. Mõlemad on praegu riigikogu saadikud.

Eraldi teema on venekeelne meedia. Keskerakond on ammusest ajast venelaste poliitiline valik number üks. Pervõi Baltiiski Kanalis näidatavad saated ja reklaamid aitavad seda mõju hoida. Hiljuti ei võtnud PBK eetrisse isegi uue koalitsiooni suhtes kriitilisi reklaame Raimond Kaljulaidilt ja liikumiselt Kõigi Eesti. See näitab, et raha pole alati kõige olulisem.

LINNAMÄE RAHASTAS UUE KOALITSIOONI SÜNDI

Oma meediastruktuur on ka väikseimal valitsusparteil Isamaal. Eestiuudised.ee on Isamaa vaste EKRE Uutele Uudistele. Seegi on igati moodne veebikülg, isegi oma telesaatega „Luik grillib“, mida juhib Postimehe endine pealik Mart Luik. Eesti Uudistes eksisteerib Ekspressist tuntuks saanud rubriik „Sahinad“ ning vihjete saatmise nurgake.

Märksa suuremat meediapotentsiaali valdab partei rikkaim ­liige Margus Linnamäe. Talle kuuluvad ajaleht Postimees (riigi suuruselt teine tiraaž Õhtulehe järel), mitu telekanalit (2, 11, 12 jt), raadiojaamad ja kuulutuste portaalid. Viimased on ta küll müüki pannud, küsides nende eest 200 miljonit eurot.

Kui Linnamäe meediaärisse sisenes, teatas ta Postimehele antud intervjuus, et on Isamaas „väga passiivne liige“ ning ei näe vajadust erakonnast lahkuda. Ka lehe sisu lubas ta rahule jätte.

Kuid mullu hakati rääkima, et Linnamäe soovib muuta Postimeest konservatiivsemaks. Lehte siginesid omaniku tahtel „Meie Eesti“ küljed, mille tegijaid ei leia toimetuse kontaktide seast. Ka Peeter Helme valimine peatoimetajaks on osa Postimehe uuest joonest.

Isamaa oli veel mõni kuu enne riigikogu valimisi nõrk nagu hinge vaakuv kronu. Juba küsiti avalikult, kas tal ongi riigikogusse asja. Möödunud aasta lõpus annetas aga Margus Linnamäe parteile 50 000 eurot. Tema vend lisas sama palju. 50 000 andis ka reklaamiettevõtja, endine rahvasaadik Reet Roos.

Partei alustas peagi võimast reklaamikampaaniat ja tegi parema tulemuse kui sotsid. Linnamägede rahasüst oli küll pisku võrreldes kampaania koguhinnaga, mis mõningatel andmetel võis ulatuda kahe miljoni euroni. Aga avalikkus ei tea veel, kas ja kui palju raha andsid vennad parteile tänavu. Või kui palju panustas Parvel Pruunsild. Igatahes peetakse neid poliitikute kõrval praeguse koalitsiooni alusepanijateks.

Esmapäevases juhtkirjas teataski Postimees, et „kui otsida uuest valitsusest ja koalitsioonileppest positiivset, siis võib öelda, et selles on vähe EKREt ja vähe Keskerakonda“.

UUS REAALSUS

Osa Eesti venekeelsest elanikkonnast elab juba ammu teistsuguses meediaruumis kui ülejäänud riik. Neid mõjutavad eeskätt venekeelsed ja Kremli-meelsed telekanalid. Riiklikus propagandaaparaadis hakati sääraste inimeste kohta nende elukoha järgi kasutama mõistet Ida-Lasnamäe.

Praegu on tekkimas olukord, kus ka üha rohkem eestlasi hangib infot teistsugusest inforuumist. See on meedia, mis kannab edasi protestivaimu ning tunneb sümpaatiat marurahvusluse vastu. See ongi uus „õukonnameedia“.

Sõltuvalt lugeja poliitilisest eelis­tusest võib selle kaudu maailmapildi kujundamist pidada vooruseks, aga ka ohuks.

Allikas: https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga