RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 27. juuni 2019

Jüri Toomepuu: Tehisintellekti kratid – kasvatame küll kasu, aga kas väldime väära?

Tänapäeva kratid.
Meie esivanemate raagu viheldud vihtadest ja luuavarrest valmistatud, hõõguvast söest valmistatud südamega varustatud, kuu kolmanda neljapäeva südaööl ristteel kolme veretilgaga lunastatud kratt võib valmistajale küllust ja jõukust tuua, aga kui teda hoolega ei käsitleta võib ta ka ohtlik olla. Tänapäeva tehisintellekti kratte võib samade sõnadega kirjeldada.
Tehisintellekt on masina võime imiteerida inimeste käitumist. Närvivõrke imiteerivad kratid suudavad ka oma programmid ise paremaks programmeerida. Kui nad õpivad, nagu inimesed, oma varasematest otsustest, selle vigadest ja õnnestumistest – oskavad nad parema lahenduse saamiseks uued algoritmid kodeerida.
Pole kahtlust, et inimkond on juba palju kasu saanud tehisintellektist kuigi oleme astumas alles esimesi samme. Kõige suuremad interneti tehnoloogia firmad mille väärtus on sadades miljardites dollarites, nagu Microsoft, Google, Apple ja Facebook panustavad tehisintellekti krattidele, et jätkata oma väärtuse tõusu ja sama tõsiselt võtavad tehisintellekti tõsiseltvõetavad ja tõsiseltvõetavaks pürgivad organisatsioonid, ärid ja tootjad.

Senised saavutused.
Seniste tehisintellekti algaastate saavutuste hulka kuuluvad inimelu pikendamine meditsiiniliste uuendustega – tõhusamate arstirohtude kiirema leiutamisega, haiguste täpsema diagnoosiga ja kirurgia parema õnnestumisega. Eestis hakkab kratt peatselt otsustama millal on vaja kutsuda inimesed läbivaatlusele.
Finantsteenuste pakkujad – börsi maaklerite ja raha ülekannete kratid on eriti tulusad. Aktsiate ostu-müügi kratid kellele on selgeks saanud millised uudised või kasvõi Ameerika presidendi Donald Trumpi säutsud mõjutavad börsi hindu, suudavad suuri varandusi teenida sekundi murdosa jooksul tehtud ostu- või müügiotsustega. Ka lihtsamate finantstehingute on võimalik head äri teha. TransferWise firma alustasid kaks andekat eestlast, Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann 8 aastat tagasi mitte millestki. Selle börsiväärtus on tõusnud kolme ja poole miljardi dollarile.
Pilvandmetöötluses (ingliskeelne Cloud computing) mis pakub kasutajatele suuremahulist arvutusvõimsust, aitavad kratid reageerida, mõtelda ja õppida sarnaselt inimestele. Analüüsides suuri andmebaase ja leides seoseid, aitavad nad vältida vigu mida inimesed võiksid teha.
Transpordi tööstuses on kratid juba suutnud päästa inimelusid, aga ees ootab palju enamat – järjest tihedamaks muutuva õhu- ja maanteeliikluse ohutus, isejuhtivad autod mis pole kunagi roolis ülearuste alkoholi promillidega, mis ei vaja puhkepause, mis hoiduvad tavapärastest inimeste eksitustest.
Ajaviite ja mängude vallas said tehisintellekti kratid üldsusele tuntuks kui arvuti programmid allutasid maailmameistrid male ja veelgi keerulisemas hiina Go mängus. Huvitavam on aga Facebooki eelmise aasta mais turustatud virtuaalse reaalsuse Oculus Go, mis laseb kasutajal näha simuleeritud, interaktiivse raud- ja tarkvara poolt loodud ümbruskonna simulatsiooni, stsenaariumiga mis näib reaalse, füüsilise elamusena. Eesmärk on luua täielik süüvimine ja tunne olla füüsiliselt mitte-füüsilises maailmas.
Kaitsevägede relva- ja küberkaitse süsteemid kasutavad üha enam tehisintellekti kratte. Autonoomsed relvi defineerib Ühendatud Kuningriikide kaitseministeerium kui „süsteeme mis suudavad aru saada kõrgema taseme kavatsustest ja juhistest.“ Tajudes oma ümbruskonda, suudavad need teha mida vaja, et saavutada soovitud tagajärg. USA kaitsejõudude letaalsete autonoomsete relvasüsteemide (Lethal Autonymus Weapons Systems – LAWS), doktriin nõuab, et inimene peab tegema lõpliku rünnaku otsuse – väljaarvatud kaitseks mõeldud relvade puhul.
Tulevikus võib välja kujuneda algoritmidel põhinev, ilma riigi ja tegevuse piirideta lahinguväli, kus peetakse sõda mida inimesed pärast relvasüsteemide käivitamist enam täiesti ei kontrolli.
Eestile võiks kujuneda tehisintellektil põhinev küberrünnaku võimekus oluliseks tõrjevahendiks sõjalise rünnaku vastu.
Grupp andekaid kvantmehaanika, tehisintelligentsi ja informaatikateadlasi on alustanud projekti nimega It from QuBit. „It“ tähendab selles nimes aegruumi ja „qubit“ on lühend terminist quantum bit, mis tähistab kõige väiksemat võimalikku info-osakest, arvutikasutajatele
tuttavat terminit bitt (lühend sõnadest BInary digiT), aga kvantskaalal. Hariliku biti väärtus võib olla 0 või 1. Kvantum bitt, nn QuBit, võib olla 0 ja 1 samal ajal, aga seda saab kodeerida footonite polarisatsiooni ehk elektronide ja aatomi tuuma spinnide alusel.
QuBiti grupil on ambitsioonikad eesmärgid. Lisaks mõtlevate tarkade masinate ehitamisele, mis suudaksid matkida inimajude närvivõrke, on nende eesmärgiks ka üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria ühendamine, et luua gravitatsiooni kvantteooria.
DeepMind Technologies, mis kuulub Google kompanii Alphabet allüksusele, on, nagu and väidavad, maailma juhtiv organisatsioon tehisintellekti uurimistes ja positiivseks rakendamiseks. Nende missioon on “ületada tehisintellekti piiranguid ja leiutada programme mis oskavad ise õppida lahendama keerulisi probleeme,”
Tehisintellekt ja selle kratid on jõudnud jäämäe staaži – juba praegu kasutusel oleva imelise pinna all peitub massiivne tulevikumaa, mis on küll aimatav, aga mis võib päädida ettenägematu tehnoloogia ja ühiskonnaga.

Tuleviku plaanid.
Eesti on valmistumas tulevikule, kus tehisintellekti kratid mängivad olulist rolli. Selle aasta 5. mail esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja ekspertrühma eestvedaja Siim Sikkut krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu analüüsi ja selgitas, kuidas tehisintellekti krattidega tulevikus toimetada. Ta vihjas Eesti demograafilisele olukorrale kus on vaja tulla toime üha vähem töötajatega. Seda probleemi saab lahendada kõrgema tootlikkusega, mida võimaldab tehisintellekt.
USA valitsus avaldas riikliku tehisintellekti uuringute ja arengu plaani aasta 2016 oktoobris. See koosneb seitsmest strateegiast mis katavad kõikvõimalikke AI arengu aspekte ja esitab üksikasjalikke soovitusi plaani täideviimiseks.
Prestiižika Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi prestiižikas professor Max Tegmark, The Future of Life Institute (Elu tuleviku instituut) asutaja liige ja president väidab: “Kõik mis tsivilisatsioonis on meile armas on intelligentsi tulemus, seetõttu on inimese intelligentsi võimendamine tehisintelligentsiga potentsiaalselt võimeline aitama tsivilisatsioonil õitseda rohkem kui kunagi varem – niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna.“
Elu Tuleviku Instituudi asutajad liikmed olid, muide, ka mustade aukude uurija astrofüüsik Stephen Hawking, Tesla elektriautode ja kosmoserakettide ehitaja Elon Musk ja maarahva tubli poeg Jaan Tallinn, üks Skype`i telefoni süsteemi loojatest.
„Niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna“ on tähendusrikkad sõnad Tegmarki väites. Maailma kõige targemate teadlaste hulgas on neid, kes arvavad, et tehisintellekt loob inimkonnale tuleviku ilma sõdadeta, haigusteta ja vaesuseta, aga on ka neid kes arvavad, et see viib inimkonna hävingule.

Ohud.
Ühiskonna manipuleerimine.
Tehisintellekti kratid võivad meile ohtlikuks muutuda mitmel põhjusel. Need võiksid kindlasti ohtlikud olla autokraatlike despootide käsutuses, kelle eesmärk on lisaks enda riigi ainuvalitsejaks olemisele ka teiste riikide vallutamine ja teiste rahvaste alistamine.
Kommunistlik Hiina represseerib julmalt13 miljonit vähemusrahvuste liiget. Lisaks interneti, ajakirjanduse ja õppeasutuste kontrollile kasutatakse Hiinas massilist inimeste järelevalve süsteemi mis põhineb tehisintellektil ja aitab inimesi hinnata, tasuda või karistada vastavalt nende truualamlikkusele.
Ka demokraatlikes ühiskondades on põhjust karta, et gigantsete tehnoloogiafirmade, nagu näiteks Google või Facebook omanikud või töötajad suudavad mõjutada valijaid hääletama nende poliitikute poolt kes on nende soosikud. Juurdlused on ikka veel käimas, et tuvastada kas Facebooki alltöövõtja Cambridge Analytica kasutas 50 miljoni Facebooki kasutaja isiklikke andmeid, et mõjutada USA aasta 2016 presidendi valimisi ja inglaste Brexiti referendumit.
Tehisintellekti areng manab silmade ette ühiskonna mida kirjeldas Georg Orwell oma aastal 1949 avaldatud totalitaarset tulevikuriiki kirjeldavas raamatus “1984”, kus „mõtte politsei“ karistab iseseisvalt mõtlejaid ja „Suur vend“ jälgib kõiki.
Google kompanii alguspäevil püstitasid asutajad omale lihtsa eesmärgi: Don`t be evil! Ära ole õel! Nad selgitasid, et kui neid kolme sõna järgida, siis Google ega nende töötajad midagi halba kunagi ei tee. Näib aga, et firma teenistus ja kasv trumpab kõik muu. Hiljuti on Google keeldunud tegemast tööd USA riigikaitse huvides, aga on nõus valmistama tehisintellekti programme puna-Hiina kommunistlikule režiimile, mis aitavad sealsetel valitsejatel hoida rahvast pideva kontrolli all. Eelmisel aastal lõpetasid nad ka oma esialgse moto kasutamise – see asendati pika ja lohiseva eetika koodiga, mille lõpu lausesse on küll ka varasemad kolm sõna mahutatud. Vaevalt nende töötajad vaevuvad seda lugema või tõsiselt võtma.

Masinatega asendatud töötajad.
Kuigi tehisintellekt võib olla majandusele kasulik ühiskondades kus on tööjõu puudus, on ka võimalik, et paljud inimesed kaotavad oma töökohad tehisintellekti krattidele. Autojuhid ja kaubalaevade meeskonnad poleks ainukesed kes võiksid jääda töötuks. Oxford Economics, rahvusvaheline majandus analüüsi firma, oma selle aasta juunis avaldatud rapordis väidab, et aastaks 2030 asendavad robotid umbes 20 miljonit inimest tööstuses. Nende analüütikud leiavad, et iga uus tööstuses kasutatav robot asendab keskeltläbi 1,6 inimest.
Uusi, huvitavamaid ja paremaid töökohti tekiks aga samal ajal juurde. Kunagi kui autod asendasid hobuseveokid, leidsid paljud endised voorimehed ja vankrite ning hobusepiitsade tootjad omale tasuvad töökohad autode juhtide, ehitajate ja remontijatena. Võib arvata, et andekate inimeste jaoks nõudlus ei kao – probleem on leida tasuvat tööd vähem andekatel.

Eksistentsiaalne oht.
Paljud väga andekad teadlased hoiatavad, et tehisintellekti kratid võivad muutuda inikonnale ohtlikuks.
Sellistele hoiatustele pani juba aastal 1965 aluse Inglismaal sündinud Poola juudi päritoluga matemaatika- ja krüptograafiaekspert Isadore Jacob Gudak, hiljem tuntud nime all I. J. Good. Ta hoiatas, et üliintelligentne masin võib disainida veelgi intelligentsemaid masinaid, millele järgneks plahvatuslik intelligentsi areng ja sel juhul jääksid inimesed kaugele maha.
Enamik teadlasi kalduvad arvavama, et kuna masinatel puudub vaba tahe, teadvus ja tunded, siis pole karta, et nad tahavad, üritavad või suudavad inimesi kahjustada.
See võib aga siiski osutuda võimalikuks. 2015 Puerto Rico tehisintellekti konverentsil, milles osalesid mitukümmend maailma kõige prominentsemat eksperti, avaldati arvamust, et see võib juhtuda enne aastat 2060.
Tunded ja tahe põhinevad närvivõrkudel. Kui masinad, mis kasutavad inimeste ajudele sarnanevaid närvivõrke muutuvad nii targaks, et nad oskavad endid ise täiendada ja muutuda iga täiendusega järjest võimekamaks ja targemaks, siis võivad nad jõuda nii kaugele, et teavad kõike, mida on võimalik teada, ja teha kõike, mida on võimalik teha. Siis olekski nad ilmselt ka võimelised otsustama ilma inimeste abita, millega neil oleks huvitav ja kasulik tegeleda.
Inimeste poolt kehtestatud piirangutest oskaksid nad samuti ennast vabastada. Kui nad arenevad samuti nagu bioloogilised olevused, siis nad arvatavasti oskavad ise välja mõelda, kuidas pettusega inimeste ikkest pääseda. Toronto Ülikooli arengupsühholoogia professori Kang Lee uuringud näitavad, et lapsed hakkavad juba varakult valetama. Seda pole neile vaja õpetada, petmine ja valetamine näib olevat inimestele ja teistele bioloogilistele olevustele loomupärane, olevusvõitluse käigus kujunenud omadus. Lee leidis, et valetavad 30 protsenti 3-aastastest ja 80 protsenti 8-aastastest. Huvitav on see, et mida intelligentsem laps, seda varem õpib ta valetama.
Mõttetargad masinad taipaksid, et võrreldes nendega on isegi kõige geniaalsematel
inimestel ainult udune arusaam universumi olemusest. Pealegi peavad inimesed teisi omataolisi
tapma ja sööma, et oma kehadele energiat toota ja elada. Mõtlevad masinad võivad seevastu rakendada kõik universumi tohutud energiaallikad, et endid järjest targemaks ja võimsamaks muuta. Ei saaks tarkadele masinatele pahaks panna, kui nad leiavad, et sellised primitiivsed, tülikad olevused nagu inimesed on ajast ja arust, neid pole maakeral ega universumis enam vaja.

Oleviku oletused, tuleviku tõotused.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kasvandik, Google’i kompanii peainsener Ray Kurtzweil arvab, et tehnoloogiline areng laseb tulevikus inimeste ja masinate intelligentsil liituda uuteks transinimesteks. See näib küll utoopiline olevat, aga Kurzweili, kes on kahtlemata üliintelligentne, tasub tõsiselt võtta. Ta on pälvinud USA kõrgeima autasu tehnoloogiliste uuenduste eest ja palju teisi tunnustusi erakorraliste saavutuste eest. Teda on austatud 21 audoktori kraadiga, viis ta seitsmest teaduslikku laadi raamatust on olnud bestsellerid.
Mis võiks aga motiveerida mõttetarku masinaid edasi arenema ja eksisteerima, kui nad oma loojaid mõttetarkuselt ületavad? Nobeli füüsikaauhinna laureaat Steven Weinberg väidab, et mida arusaadavamaks saab universum, seda mõttetum see näib. Talle vaidleb aga vastu samuti palju premeeritud ja tunnustatud teoreetiline füüsik ja matemaatik Freeman Dyson. Dyson väidab, et ükski intelligentsiga universum pole mõttetu. Oma aastal 1988 avaldatud esseekogumikus Infinite in All Directions (Igatpidi lõpmatu) üritas ta tõestada, et intellekt suudaks säilida praktiliselt igavesti isegi lõpmatuseni paisuvas universumis. Ta arvas, et pikapeale levib kosmiline mõttetarkus kogu universumis ja muudab selle tohutu suureks kosmiliseks mõttetargaks.
Kui Weinbergil on õigus, siis võiks ju arvata, et üliintelligentsed masinad kaotavad pikapeale igasuguse huvi niihästi universumi kui ka universumi vallutamise vastu, aga kui õigus on Dysonil, siis muutuvad mõttetargad masinad kõikvõimsateks kõiketeadjateks. See ongi paljude inimeste arvates jumal.
John Horgan, ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud teaduslike artiklite avaldamisele, nimetab spekulatsioone sellest, mis motiveerib mõttetarku masinaid, teaduslikuks teoloogiaks. Ta pooldab selles vaidluses Dysonit, toetudes peamiselt Gödelsi teoreemile. Kurt Gödels avaldas aastal 1931 oma kuulsa teoreemi, mis tõestab, et kõik aksioomide süsteemid püstitavad küsimusi, mida pole võimalik samade aksioomide alusel lahendada. Seega saab järeldada, et niihästi matemaatika, ja kuna füüsika põhineb matemaatikal, siis ka füüsika, on lõpmatu ja võib kesta igavesti.
Ega keegi tea mida tulevik toob. Võime aga kindlad olla, et inimeste loomupärane uudishimu ja teadmiste janu sunnib meid jätkama tehisintellekti krattide loomist vaatamata kõikidele hoiatustele ja mistahes ohtudele.
Tasub aga kindlasti meenutada meie ennemuistsete krattide valmistajate hoiatust – kratti peab õieti kasutama, et too peremehele kallale ei läheks ning teda koos endaga vanapagana juurde maa alla ei viiks.

Allikas: Facebook

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP