RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 15. juuni 2019

Risto Teinonen´ilt saadud kiri ja lisana kirjad selle valitsuse ametnikega

Tere taas!

Kui lubad, pommitan Sind infoga.
Saatsin uuele siseministrile taotluse minu sissesõidukeeld tühistada, kohtupidamisega tekitatud kulutused hüvitada ja lõpuks ometi minu vara tagastada. Lootus muidugi oli, et koos uue jõuga valitsuses ja uue, süvariiki kritiseerinud siseministriga oleks olukord riigis muutunud.
Minister vastas u kolme nädala jooksul. Vastus oli isegi lootust andev, väljaarvatud kohtukulude osas.
Vara tagastamise osas teatas ministeerium, et saadab taotluse vastamiseks politseile.
Sissesõidukeeldu ministeerium pidi arutama.
Politsei vastus saabus järgmiseks. Vastas politseikapten Talimaa - mees, kes kahel korral on lubanud minu vara tagastada, kuid pole seda teinud, seega usaldusväärse inimesega tegemist ei ole. Ja vastus oli (ka see on manuses) sisuliselt see, et me ei saa teie vara tagastada, sest oht (= ehk mina, RT) ei ole veel kadunud. Ilmselt jääbki see röövlite bande minu kadumist ootama, et siis minult ära röövitud asjad minu pärijatele tagastada - kui üldse.
Siis saabus ministeeriumi vastus. Siseminister oli oma käed pesnud ja vastamise "sisejulgeoleku asekantslerile" ülesandeks jätnud. Vastus oli loomulikult eitav. Põhjuseks on see, et mina ei ole muutunud. Milleks peaksin muutuma mina, kes seadusi rikkunud ei ole?! Mina lootsin, et tasapisi muutuks riik, kes isegi oma põhiseadust ei jälgi. Vastus sisaldas taaskord ka väljendust, et teie abikaasal pole takistusi välismaale kolida. Nii suhtub oma kodanikesse nn demokraatlik Eesti riik.
Kõigele sellele hinnanguna ütleksin, et on kaks võimalust. 
Siseministriks on saanud sama nõrk isik, kui seda oli Lagle Parek, kelle ajal ametnikud valitsesid.
Või siis on võimule saanud erakond näidanud oma tegelikku palet - rahvusliku erakonna asemel oleme valitsusse saanud erakonna, mis on nn kosher-rahvuslik. Jään sellise valitsuse kiirele lõpule lootma.
Enam ma Eesti esindajatega kirjavahetust ei pea.
Riik on aastate jooksul oma repressioonidega minule täiesti selgeks teinud, et ta tahab minust endale vaenlast.
Riigi tahtmine sündigu.

Jõudu võitluseks!

Kirjad, 4:

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 03.06.2019
Kehtib kuni: 03.06.2094
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Risto Teinonen
teinonenrm@gmail.com     */
Meie 03.06.2019 nr 2.1-3/15513-4


Vastus
Vastuseks teie 09.mai 2019 avaldusele, mille saatsite Siseministeeriumile, teatame, et ära võetud esemed on korrakaitseseaduse § 52 alusel endiselt ohu tõrjumise eesmärgil hoiul Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuris kuni ohu äralangemiseni. Nimetatud seisukohast on teid ka varasemalt teavitatud, viimati meie 13.02.2019 kirjaga nr 3.1-1.1/2147-36. Oleme endiselt seisukohal, et oht vaenu õhutamisele ei ole möödunud ja seetõttu ei saa neid tagastada



 Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Talimaa
politseikapten
Lõuna prefektuur, Tartu politseijaoskond, ennetus- ja menetlustalitus, üldväärtegude menetlusgrupp
vanemväärteomenetleja
____________
Siseminister Mart Helme

TAOTLUS

Väga austatud härra minister!

Pöördun Teie poole palvega heastada mulle ja minu abikaasale osaks saanud Eesti riigi poolne ülekohus ja ebaõiglus.
16. detsembril 2015.a. kehtestati minu suhtes Kaitsepolitseiameti ettepaneku alusel sissesõidukeeld Eestisse viieks aastaks, põhjendades seda muuseas sellega, et ”olukord, kus Eestisse asub lähiaastatel elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on ühtlasi äärmiselt soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks”. Pagulaste massilise Eestisse tulemise fakti on Kapo esindaja hiljem avalikkuses eitanud. Arvestades seda, et mind ei ole õiguskaitseorganite väljamõeldud kriminaal- ja väärteokahtlustustele (nagu oleksin asunud looma poolmilitaarset organisatsiooni, püüdnud Eestis kehtivat riigikord muuta, nagu oleksin olnud nn Aprillimässus süüdi jne) vaatamata suudetud süüdi mõista, on täiesti põhjendamatu sissesõidukeelu otsuses toodud väide, mille järgi olla minu suhtes sissesõidukeelu kohaldamine „proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek“.
Kehtestatud sissesõidukeelu tulemusel saadeti mind päevapealt riigist välja ning minu ja abikaasa ühises kodus teostati läbiotsimine, mille käigus võeti ära suur hulk vara, millest osa on lubadustele vaatamata endiselt tagastamata. Alustati ka väärteomenetlust, mis kestis seaduses ettenähtud maksimaalse aja ja mille ebamääraseks tulemuseks oli tõdemine, et uurijatel sai aeg otsa.
Kriminaal- ja väärteomenetluste lõppemine süüdistust esitamata ja karistust määramata kinnitab seda, et need on olnud alusetud ja et Eesti riigi seadusi mina rikkunud ei ole. Sissesõidukeeld määrati ainult minu veendumuste alusel, mis Eesti riigi vastased ei ole.
Sissesõidukeelu kehtestamisega lahutati mind oma abikaasast ja meile tekitati väga suuri ebameeldivusi ja uues olukorras elu korraldamisega seonduvalt suuri kulutusi. Kuna minu abikaasa töötab endiselt Eestis, on riik sundinud meid olukorda, milles kohtuda oleme 2015. aasta detsembrist alates saanud ainult välismaal.
Püüdsime meie suhtes osaks saanud ülekohtu vastu võidelda kohtu teel. Esimese ja teise astme kohtute seisukoht oli, et sissesõidukeeld tühistamisele ei kuulu. Kohtupidamise stiilist – näiteks, et minul istungitele saabuda ei lubatud, Kapo väidetavaid tõendeid isegi minu esindajale kohtusaalis ei näidatud jne – võiks kirjutada terve raamatu, mis oleks hea näide sellest, kuidas õiguse mõistmine on ühes lääneeuroopalikus riigis täielik häbiplekk. Riigikohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus, mis ise oma tööd valida saavad, minu kaebust menetlusse ei võtnud.
Nii sissesõidukeelu kehtestamine ainuüksi veendumuste alusel kui ka kohtupidamise laad on ilmingud, mis kõnelevad sellest, kui lähedal on endiselt nõukogude aeg ja kui raske on mõnedel sel ajal üles kasvanud ja hariduse saanud inimestel euroopalikku elukorralduse ja selle juurde kuuluva arvamuste paljususe austamisega harjuda. Loodan, et olukord Eestis on vahepeal arenenud vaba ühiskonna suunas ja Põhiseaduses tagatud õiguste kasutamise eest enam mõne ametniku või ameti suva järgi ei karistata.
Viidates eespool toodule palun Teil leida võimalus:
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koorti 16. detsembril 2015. a. otsusega nr 1-24/75 minu suhtes kehtestatud sissesõidukeeld tühistada (mitte lühendada!)
Leida võimalus mainitud sissesõidukeelu vastu käidud kohtuvaidlustega seotud otseste ja dokumentidega tõendatavate kulutuste (4259 eurot) hüvitamiseks.
Tagastada minule kuuluv vara, mis on endiselt politsei valduses.

Läti Vabariigis, xx. aprillil 2018.a.

Lugupidamisega

Risto Teinonen
filoloog, jurist, teoloog
____________
 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.05.2019 Kehtib kuni: 23.05.2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Siseministeerium

Hr Risto Teinonen teinonenrm@gmail.com
Teie: 09.05.2019 nr 

Meie: 23.05.2019 nr 2-2/304-2
Vastus pöördumisele 


Lugupeetud härra Teinonen


Siseministeeriumis on registreeritud Teie 09.05.2019 taotlus, milles palute tühistada Teile kohaldatud sissesõidukeelu, hüvitada kohtuvaidlustega seotud kulutused ning tagastada vara, milline on väidetavalt politsei valduses. Anname teada, et Siseministeerium vaatab Teie taotluse läbi selles osas,  mis puudutab sissesõidukeelu tühistamist. Teie taotluses toodud 2. punkti osas selgitame, et jõustunud kohtuotsuste alusel on menetluskulud jäetud menetlusosaliste endi kanda ja 3. punkti osas oleme Teie taotluse edastanud menetlemiseks ja vastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit osakonnajuhataja asetäitja 
_____________
  OTSUS     10.06.2019 nr 1-24/187
Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamata jätmine



Otsus on vastu võetud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 32 lõike 1 ning siseministri 30. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/57 „Ametnike määramine“ punkti 1 alusel ja lähtudes Risto Mikael Teinoneni 9. mai 2019. a taotlusest.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Siseministeeriumi 16.12.2015 otsusega nr 1-24/75 kohaldati Kaitsepolitseiameti ettepanekust lähtuvalt Risto Mikael Teinonenile (sünd 26.04.1960, Soome Vabariigi kodanik) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punkti 1 ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 524 lõike 3 alusel viieaastane sissesõidukeeld Eesti Vabariiki. Risto Mikael Teinoneni suhtes kohaldati sissesõidukeeldu põhjusel, et ta propageeris Eestis alates 2006. aastast süstemaatiliselt ja avalikult Natsi-Saksamaa ehk 3. Reichi natsionaalsotsialistlikku vaenu õhutavat ideoloogiat, millega kahjustas ta teadlikult ja tahtlikult Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet ning tekitas siseriiklikke pingeid. Eelnimetatud otsuse kohaselt kehtib Risto Mikael Teinoneni sissesõidukeeld alates 16.12.2015 kuni 16.12.2020.
Risto Mikael Teinonen vaidlustas Siseministeeriumi 16.12.2015 otsuse nr 1-24/75 kohtus ning Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsusega haldusasjas nr 3-16-96 jäeti kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 04.06.2018 määrusega nr 3-16-96 menetlusse võtmata.
Risto Mikael Teinonen esitas 09.05.2019 Siseministeeriumile taotluse, milles palub talle 16.12.2015 otsusega nr 1-24/75 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist. Taotlust põhjendab Risto Mikael Teinonen sellega, et sissesõidukeelu kehtestamisega lahutati ta abikaasast, kes töötab Eestis ning sissesõidukeelu tõttu saavad nad abikaasaga kohtuda üksnes välismaal. Lisaks väljendab Risto Mikael Teinonen rahulolematust kohtute töö osas tema esitatud kaebuse läbivaatamisel.
Kaitsepolitseiamet märkis 29.05.2019 kirjaga nr 4572-2 Siseministeeriumile edastatud seisukohas, et Risto Mikael Teinonenile kohaldatud sissesõidukeeld ei ole neile teadaolevalt muutnud tema käitumist vaenu õhutamisel ja natsionaalsotsialismi heroiseerimisel, ent on vähendanud ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale. Nimetatud põhjusel on Kaitsepolitseiameti hinnangul Risto Mikael Teinoneni suhtes kohaldatud meede jätkuvalt vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 32 lõike 1 kohaselt Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
Seega võib isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada või sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
Risto Mikael Teinoneni kaebuse lahendamisel hindasid kohtud Siseministeeriumi 16.12.2015 otsuse nr 1-24/75 õiguspärasustja põhjendatust ning jätsid haldusasjas nr 3-16-96 tehtud otsusega tema kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 04.06.2018 pärast seda, kui Riigikohtu määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-16-96, et riigil on õigus piirata välisriigi kodaniku viibimist riigis, kui on põhjendatud alust arvata, et isik kujutab ohtu avalikule korrale ja julgeolekule ning nõustus Siseministeeriumi otsuses tehtud järeldusega, et sissesõidukeelu kohaldamine Risto Mikael Teinoneni suhtes aitab vähendada tema tegevusega kaasnevate ohtude realiseerumise tõenäosust. Risto Mikael Teinoneni 09.05.2019 esitatud taotluse menetluse käigus selgus, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ning 16.12.2015 kohaldatud sissesõidukeelu kehtima jäämine on jätkuvalt vajalik, et kaitsta avalikku korda ning riigi julgeolekut.
Risto Mikael Teinoneni taotluses toodud väidete osas, et sissesõidukeelu kehtestamisega lahutati ta oma abikaasast, neile tekitati suuri ebameeldivusi ja kuna tema abikaasa töötab Eestis, siis on nad saanud kohtuda ainult välismaal, märgime, et Risto Mikael Teinonen sõlmis abielu pärast sissesõidukeelu kohaldamist, mistõttu pidid abikaasad abielu sõlmides arvestama sissesõidukeelust tulenevate piirangutega ega saanud eeldada, et saavad abikaasadena elada Eestis. Ka haldusasjas nr 3-16-96 hindasid kohtud Risto Mikael Teinoneni ja tema abikaasale sissesõidukeeluga kaasnevat perekonnaelu riivet ning leidsid, et tema perekonnaelu puutumatuse õiguse riive ei ole sedavõrd intensiivne, et võiks kaaluda üles tema tegevusest lähtuva tõenäolise ohu riigi julgeolekule, avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele. Lisaks märkisid kohtud, et Risto Mikael Teinonen ei ole viidanud ühelegi takistusele, mis välistaks tema võimaluse elada sissesõidukeelu kehtivuse ajal oma praeguse abikaasaga perekonnaelu väljaspool Eestit. Seega leidsid kohtud, et Risto Mikael Teinonil ei ole sissesõidukeelu kohaldamise ajal takistusi elada oma perekonnaelu väljaspool Eestit. Ka käesoleval juhul ei ole Risto Mikael Teinon esitanud asjaolusid, mis välistaksid perekonnaelu elamise väljaspool Eestit, samuti ei ole ta toonud välja ühtegi muutunud asjaolu, mis mõjutaks sissesõidukeelu kehtivust. Lisaks eeltoodule tuleb arvesse võtta, et kuna Risto Mikael Teinonenile kohaldati sissesõidukeeldu põhjusel, et ta levitas Eestis Natsi-Saksamaa ehk 3. Reichi natsionaalsotsialistlikku vaenu õhutavat ideoloogiat ning tema tegevus kujutab ohtu Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja julgeolekule, siis on põhjendatud tema põhiõiguse (perekonnaelu) riive. Õigus riigi positiivsele tegevusele, mis aitaks isikul elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, ei ole piiramatu põhiõigus. Põhiõiguse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjustena saab arvesse võtta teiste isikute põhiõigusi ja -vabadusi või põhiseaduse norme, mis kaitsevad kollektiivseid hüvesid. Antud juhul õigustab riivet asjaolu, et vaenu õhutamise ja natsionaalsotsialismi heroiseerimisega
ohustab Risto Mikael Teinonen Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda. Seega on Risto Mikael Teinoneni põhiõiguse riive tingitud teiste isikute põhiõiguste ja – vabaduste kaitsevajadusest.
Risto Mikael Teinoneni esitatud kohtute tööd kritiseerivate väidete näol ei ole tegemist taotluse lahendamise seisukohast oluliste väidetega, mistõttu ei mõjuta need sissesõidukeelu kehtivust. Nimetatud põhjusel ei arvestata sellesisuliste väidetega ka taotluse lahendamisel.
Arvestades eeltoodut, taotluses toodud põhjendusi ning asjaolusid, mis tingisid sissesõidukeelu kohaldamise, samuti seda, et oma taotluses ei ole Risto Mikael Teinonen esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, tuleb riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks Risto Mikael Teinoneni taotlus sissesõidukeelu tühistamiseks jätta rahuldamata.

3. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 32 lõike 1 alusel jätab Siseministeerium Risto Mikael Teinoneni taotluse talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

4. VAIDLUSTAMINE

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33³ lõike 1 kohaselt võib käesoleva otsuse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise kuupäevast arvates halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja
migratsioonipoliitika asekantsler

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP