ÄRIPÄEV: Brüsseli argpüksid
Katariina Krjutškova, Äripäeva ajakirjanik |
Peaminister
kiitles hiljuti riigikogu ees, et Eesti on Euroopa agaramaid
eurodirektiivide ülevõtjaid, justkui oleks see tubli töö märk.
Vastupidi. Eestis kehtivaid direktiive lugedes jääb mulje, et meie
Brüsseli ametnikud ei tegele muu kui noogutamisega. Kuidas muidu on
võimalik, et omaks võetakse ka kõige rangemad nõudmised.
Euroseadused
riivavad kõige sagedamini väikesi tootjaid, kaupmehi ja põllumehi.
Näiteks ei pääse linnukasvatajad mahelihaga poelettidele, sest nad ei
suuda kõrgeid euronõuded täita.
Muidugi
saab küsida toetusi, aga siis tulevad uued nõudmised. Valgamaa
põllumees rääkis, et ta ei saa rahulikult tööd teha: ühel päeval seisab
põlluservas tööinspektsioon, teisel terviseamet. Kolmandal päeval esitab
nõudmisi PRIA ametnik või keskkonnakaitsetöötaja. Kõik kimbutavad
töömeest nagu herilased. Kui miski ei klapi, teevad ametnikud kiiresti
trahvi või määravad mõne muu (euro)karistuse.
Eesti
ametnikke töötab eurokomisjonis poole rohkem kui riigikogus: kokku 202.
See on sisuliselt ainuke statistka seal töötava ametnike kohta,
sest lepingulised töötajate ja ekspertide kohta andmed
puuduvad. Kõik mainitutest ei tegele seadusloomega, kuid osa neist
küll. Ehkki me ei tea täpselt, palju ametnikke ja eksperte Brüsseli
juures töötab, võib siiski eeldada, et Eestil esindus võrreldes teise
riikidega on väiksem. Seetõttu on ehk paratamatu, et nad ei jõua kõigega
kursis olla. Ometi on ametnikel ja ekspertidel ELi seadusloomes
asendamatu roll.
Kui
Eesti esindaja hakkab ekspertkomitees mõne seaduse vastu protestima,
peab ta kõneks valmistuma. Nupule vajutama. Põhjendama oma seisukohti.
Olema valmis tähelepanuks. Kuid ka selleks, et peavoolu euroseaduste
esindajad kritiseerivad teda hiljem või lähevad kaebama teiste
liikmesriikide esindajatele, et Eesti esindaja eristub euroopalikust
pealiinist. Ametnikule on sõnakus risk, sest hiljem võib tulla poliitik
temaga kärtsuma. Tal on kasulikum hääletada valmis „lahenduste” poolt.
Ka Eesti ministrid on võtnud normiks Euroopa pealiinile mitte vastu
astuda. Brüsseli kiitus on võimulolijatele valimisreklaam ja isikliku
karjääri kindlustamine.
Riigikogusse
jõuavad juba valmis euroseadused, kus on raske suuri muutusi teha.
Riigikogu saab arvamust avaldada ELi seaduseelnõude kohta, aga Eesti
pole seda võimalust kasutanud. Seevastu on paaril korral arvamust
avaldanud Läti. Muljet avaldab Portugal, kes avaldas ülemöödunud aastal
arvamust 184 korda.
Riigikogulased
vabandavad, et neil pole jaksu kõigi seadustega tutvuda. Nii tekib
paratamatult küsimus, kas võiks riigiteenistujaid asendada seaduste
tõlkijatega. Brüssel suudab aastas toota tuhandeid seadusi. Riigikogu
heal juhul paarsada. Kui selline alandlik seaduste vastuvõtmine jätkub,
söövad euroseadused lõpuks siinse seadusandluse välja.
Allikas: SIIN
0 kommentaari:
Postita kommentaar