Parasiitsüsteemi saab takistada ainult rahvuslus
Edu saavutamiseks tuleb Eesti rahvuslastel esmalt muuta
oma sisemaailma. Alles siis muututakse rahvale meeldivaks.
Kui vaadelda
rahvuslikke liikumisi Eestis, siis avaneb kurvastav pilt: ollakse üksteisega vaenujalal
ega suudeta koonduda ühtseks jõuks.
Kui vaadelda seda
probleemi füüsilisel tasandil, siis
jääbki probleemi olemus arusaamatuks.
Aga kui vaadelda
probleemi maagi seisukohast, siis on
asi väga selge. Selleks me peame mõistma, et igal inimesel on olemas oma
sisemaailm. Iga maailm seisab püsti kolmel postulaadil. Inimesele, kes on
iseenda peremees, on omane kolm põhimõtet, mille järgi ta käib. Inimene, kes ei
tule selle peale ise, võtab reeglid kas loodusest või parasiitsüsteemilt.
Looduse ja parasiitsüsteemi postulaadid
Looduse kolm
postulaati on:
1) kvaliteetsem
juhib;
2) hüve luuakse
meeskonnatööna;
3) omaks võetakse
see, mis arendab, tõstab kvaliteeti, loob heaolu.
See kolm postulaati
rakendub looduses kõikjal. Näiteks karja juhiks saab kõige parem isend.
Mesilased ja sipelgad teevad täiuslikku koostööd. Ka kiskjad jahivad organiseeritult.
Ja kõige olulisem: loodus areneb primitiivsemast kõrgemaks.
Parasiitsüsteemi
kolm postulaati on:
1)
mass määrab, mis on hea;
2)
esimesel on õigus, tema kehtestab reeglid;
3)
kelle tapad, selle saad.
Minu kurvastuseks käib
enamus inimesi just kolme viimatimainitud postulaadi järgi. Seda näeme nende
käitumisest. Näiteks see, mida teised ostavad, seda ostab ka inimene. Ta ei
juurdle selle üle, kas see on vajalik ja kvaliteetne. Seda nimetatakse moe
järgi käimiseks. Me alati vaatame, mis välismaa arvab. Kui sealt kiidetakse midagi
heaks, siis me võtame selle omaks. Ja alati otsime iidseid tõdesid, tarkusi.
Tahame toetuda vanale ja armsale. Kardame uusi asju.
Kolmas (parasiit)postulaat
on meisse väga juurdunud. Kui me teeme kedagi põhjendamatult maha, üritame
leida teistes vigu, mis ei häiri tegelikult meie eksistentsi, siis me üritame
vaimselt teda tappa, lootuses saada tema au, kuulsust, positsiooni endale.
Lahendus
Selle teadmise baasilt
saame ka tuletada lahenduse. Meil pole vaja rahvuslikke jõude jõuga kokku suruda. Tuleb alustada oma
sisemaailma postulaatide ümbertegemisest.
Esiteks, tuleb
loobuda parasiitpostulaatidest. Me peame ajama oma asja vaatamata sellele, mida
teised arvavad. Peame loobuma prestiižikollist. Tähtis on see, et loome midagi
ilusat ja head.
Teiseks, me peame
teadma, et üks inimene on hea ainult ühes valdkonnas, erandjuhul ka mõnes või
mitmes, kuid ta ei suuda olla parim kõigis
valdkondades. Ta vajab teisi – neid, kes on teistes eluvaldkondades temast paremad. Need on ta liitlased, mitte
vaenlased. Näiteks ärimees ei konkureeri vaimuinimesega, kultuuriinimesega,
ajaloolasega, arstiga jne. Elus on nii palju eluvaldkondi, et igale rahvuslasele
jätkuks ühestki valdkonnast, millega tegeleda; ta ei pea ronima teiste
mängumaale.
Ja kolmandaks, kui
meil tekib tahtmine kedagi maha teha, siis hoiame parem oma keele hammaste taga
ja kordame endale: „Ma ei taha teist hävitada. Ta võib mulle hoopis vajalik
olla.”
Kui suudame endast
välja ajada meisse jõuga sissetopitud parasiitpostulaadid, siis nende asemele
tekivad meie endi omad või looduse omad. Selline inimene saab jõudu ja väge
planeedilt ning muutub meeldivaks teistele. Ja rahvas hakkab tema ümber
koonduma.
Seega lahendus on
lihtne: muudame ennast ja ümbrus muutub automaatselt. Jah, eks ühiskonna
teenrid taha sellist inimest hävitada. Aga neil pole jõudu. Ja ussitagugi siis
pigem omaette.
Ainus võimalus on suurendada oma rahvuskultuuri
Tuleviku kohta ei
oska ma muud öelda, kui seda, et Euroopa Liidu energeetiline keha on tugev ja
ta ei lagune. Igatahes lähiajal küll mitte. Meile luuakse illusoorseid mänge,
et me selle süsteemi ehitamist toidaksime. Ja kõige kurvem on see, et EL-i nägu
muutub järjest enam Nõukogude Liidu näo sarnaseks. Seega meil pole muud
võimalust, kui suurendada oma rahvuskultuuri.
Parasiitsüsteemi
saab takistada ainult rahvuslus. Seda kartis Nõukogude Liit, seda kardavad ka
Ameerika Ühendriigid ja loomulikult EL. Ega nad asjata ütle, et rahvuslus on
nende vaenlane number üks.
HANNES VANAKÜLA
Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 3.
numbri (detsember 2011) esiküljel ilmunud kirjutis.
__________________
Ajalehe viimase numbri tutvustus: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/03/rahvuslik-teataja-ilmus-esmakordselt-12.htmlTellige ja lugege ajalehte "Rahvuslik Teataja"!
M.I.
3 kommentaari:
Kes kellega vaenujalal on ja kes seda vaenu õhutavad? Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei ole kellelgiga vaenujalal ja pöördus eelmisel aastal kõigi rahvuslike organisatsioonide poole üleskutsega ühineda. Kogu see vaenujala jutt lõppeks, kui ülejäänud sellele üleskutsele järgneksid.
Vaenu rahvuslike erakondede ja ühenduste vahel ma ei usu, võib olla vaid vaen üksikute isikute vahel.
Aga koostöövõimetus on silmnähtav. EKRE üleskutse oli ilus ja vajalik, aga jäi vist tähelepanuta, see just näitab koostöövõimetust. On lihtsalt liiga palju liidriomadustega ning suure egoga inimesi, kes pretandeerivad eestvedaja rollile ja ei suuda leppida teisejärguliste osadega. Rahvuslusele tuleb selline hoiak vaid kahjuks ja sellest ei saada aru, kahju.
jutt nagu Vanaküla suust ;)
Postita kommentaar