Latviešu leģiona atceres diena! Elagu Läti leegionärid! Aga meie?
Okupandinärakad aga kerigu heaga koju või p...e! |
Lätlased austavad oma leegionäre pealinnas ja kas te kujutate ette, kes Võidusambale pärja panevad? Läti kaitsejõudude sõdurid! Meil Eestis on leegionäride kokkutuleb silme alt ära, kaugel Sinimägedes. Palju rahvas meie veteranidele lilli kingib? Palju on seal lapsi, noori? Nii aob side põlvkondade vahel, kaob mälu, kaob ühtsus, kaovad elu püsiväärtused... Aga meie ülipaduliberaalses nn riigis on ju vaid üks väärtus kõige mõõtmiseks - RAHA!
Eesti Kaitsevägi hoiab Sinimägede sündmusest kui pidalitõbisest eemale. Isegi Lihula väikese mälestusmärgi avamisel osalenud kaitseliitlased viskas Kaitseliit enda ridadest välja. Sama juhtus ka rahvuslase Jüri Böhmiga, kes heideti Kaitseliidust välja, sest tegi laulu, kus lubas "okupandil kõri läbi lõigata". Muidugi, meil Eestis peab laulma, et "võtan okupandi lilledega vastu". Õnneks kohtul oli rohkem mõistust ja ta ennistas Böhmi liikmelisuse.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et Eestis valitseb tohutu hirm, et tunnistada tõtt II maailmasõjast ja tunnustada Saksa poolel võidelnud mehi. Pretsedenditult on Eesti kolmest Balti riigist kõige kartlikum ja poliitkorrektsem, riik kel pole neda huve ja kes ei seisa enda eest. Eriti selgelt tuleb see ilmsiks Tartu rahust loobumise ja 5,7% oma maa kinkimisel Venemaale, mis ei tunnista meie okupeerimist, võltsib ajalugu ja hoiab enda käes varastatud presidendi ametiraha ja Tartu Ülikooli varasid. Me ei nõua midagi tagasi, me vaid loobume ja vaikime. Vaikime kui meid vägistatakse, vaikime kui meid küüditatakse, vaikime kui hääbume.
20 aastaga on rahvuslusest saanud taasiseseisvunud Eestis samasugune sõimusõna, nagu see oli N-Liidu okupatsiooni ajal. Kui iseseisvust taastasime, oli rahvas rahvuslik ja idealistlik, valmis kõigeks. Selle tule aga lämmatasid peagi taas pukki saanud ekskommunistid. Pole siis imestada, et Eesti rahvuslus on hullemalt mahasurutud, kui N-Liidu lõpuaastatel. Kõige tähtsam on võita hirm, vaadata olikorrale ausalt (ilma poliitkorrektsuse ja tänase ladviku ajupesuta) otsa ja teha radikaalsed otsused: eesti rahva hävitamine peab lõppema; me peame seisma oma rahva ja riigi huvide eest; ekskommud tuleb kuulutada paariaks ja viia võimult võimalikult kaugele; ma ei vali enam neid endisi valetajaid ja sulisid, kes enne valimisi meid taas moosima ja meie oma raha eest ära ostma tulevad! Aitab! Soomes on rahvuslased parlamendis, Lätis samuti, isegi Saksamaal - aga Eestis mitte! Meil on seal paduliberastid, punasotsid-teenelised-rahvareeturid, IRL-libarahvuslased ja Kesk-FSB-rakuke - aga kus on EESTIMEELSED EESTLASED, kel süda valutaks ja põleks oma rahva ja riigi heaks? Kes annaksid kõik ja veel rohkemgi nende heaks - vajadusel või elu! Aga meil on pragmaatikud, kes lõpuks leiavad, et "kuna turumajanduse olikorras ei ole väike Eesti jätkusuutlik, siis turg reguleerib end niimoodi, et Eesti iseseisvus EI TASU END ÄRA!". Selline suhtumine ja oma riigi müümine väliskapitalile peab lõppema. Meid on teadlikult sõltuvaks tehtud EL-ist ja suurtöösturitest. Oma tootmine ja ettevõtlus, talud on välja suretatud. Kuigi me võiks olla peaaegu täiesti iseseisva majandusega.
Eesti, ja ka Läti, vajab totaalset võimuvahetust! Marss on küll tore ja inimlik veteranide suhtes (mida meil pole), kuid tuleviku kindlustamiseks jääb selleks väheseks.
Elagu Läti ja Eesti!
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar