Riigireeturluse anatoomia: Eesti tänastele otsustajatele tundub, et õnneks võib venemaa meie kapitulatsiooni isegi vastu võtta!

Riigikogu väliskomisjoniga täna kohtumas käinud välisminister Urmas Paet ja suursaadik Jüri Luik on Venemaaga uue piirilepingu sõlmimise osas üsna optimistid.

Paet ja Luik tutvustasid väliskomisjonile ettepanekut, millest nähtub, et venemaa ei pea enam muretsema Eesti järjepidevuse problemaatika pärast. Seda seetõttu, et Eesti pool lisab uuele lepingule klausli mis ütleb, et sellel lepingul ei ole mõju ülejäänud riikliku järjepidevuse problemaatikale.

Nüüd tekib lõpuks olukord, kus venemaa saab tõenäoliselt tugineda oma riiklikule doktriinile, millest tulenevalt on praegune Eesti riik ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) järeletulija.

Seda mõtet tutvustas ERRis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, ent Paeti sõnul pole see Mälksoo enda mõte, vaid Eesti poole välja käidud üks võimalik lahendus, kuidas piiriläbirääkimistel Venemaaga edasi minna.

Väliskomisjonist sai välisministeerium heakskiidu, et läbirääkimistel Venemaaga see pakkumine välja käia ja selle põhjal kokkuleppele jõuda.

Piirilepingu tehnilist iseloomu rõhutav lahendus jätaks nii Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse poliitilised küsimused lihtsalt kõrvale, muutes nii piirilepingu ratifitseerimise mõlema maa parlamentides lihtsamaks. Luik sõnas, et sellist varianti nimetatakse välisministeeriumis tehniliseks leppeks.

Mida nad ütlevad rahvale?

Küsimusele, kas nii ei kaota oma jõudu ajalooline Tartu rahuleping, vastas Mälksoo, et tema isikliku kindla seisukoha järgi on see selline säte kahe riigi suhetes, et see ei saa kuskile ära kaduda.

Siinkirjutajale tundub, et ka Putin on samal seisukohal, kuna märkis, et Tartu rahuleping on vaid ajalugu. Ajalugu teatavasti ära kaduda ei saa. Oluline on siiski Tartu rahulepingu seos järjepidevuse kaudu mõne olemasoleva riigiga.

Kohalikud poliittehnoloogid kinnitavad samas, et venemaaga sobingusse minnes kui pakutakse välja piirilepingu nn tehnilist iseloomu rõhutav lahendus, siis see jätaks nii Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse poliitilised küsimused lihtsalt kõrvale. Nii see võibki ju olla, kuid selleise olukotrra mõju Eesti riiklusele seoses kontinuiteedipoliitikaga on enam kui kahtlane.

Ja nii muudetakse piirilepingu ratifitseerimise mõlema maa parlamentides lihtsamaks. Luik sõnas, et sellist varianti nimetatakse välisministeeriumis tehniliseks leppeks.

Luik ja Mihkelson

Tartu rahu mittemainimine piirilepingus või selle riigikogus ratifitseerimise preambulis ei pane Luige sõnul rahulepingu kehtivust kahtluse alla. Tartu rahu artikkel number II, millega Nõukogude Venemaa loobus igasugustest suverääniõigustest Eesti üle, kehtib endiselt. Luik isiklikult arvas, et Eestil pole vaja Tartu rahu kehtivust uuesti üle kinnitada.

Temaga nõustus riigikogu väliskomisjoni esimees, IRLi liige Marko Mihkelson. Mihkelson omakorda rõhutas, et piirilepingus pole Tartu rahust kunagi juttu olnud. 2005. aastal võis piirileppe toonane sõnastus jätta võimaluse pahatahtlikuks tõlgenduseks, nagu Eesti oleks õiguslikust järjepidevusest loobumas. Selgelt kirja panemine, et piirilepe on vaid piiri puudutav tehniline dokument, võimaldaks Mihkelsoni sõnul taolisi süüdistusi välistada. Kõiki Eesti ja Venemaa vahel olevaid poliitilisi küsimusi arutatakse sel juhul mingil muul ajal ja teises kontekstis.

IRL'i ettepanek

IRL tegi täna avalduse, mille kohaselt Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir tuleb õiguslikult määratleda viisil, mis ei sea kahtluse alla Eesti õiguslikku järjepidevust. Mihkelson selgitas, et kui piirilepingu sõnastus omandab tehnilise iseloomu, siis praeguse hetke seisuga puudub IRLi hinnangul vajadus mingite lisadeklaratsioonide järele.

Samas pole keegi asjaosalistest ega ükski juhtivpoliitikutest suutnud rahvale arusaadavlat seletada, et MIKS on üldse vaja uut piirilepingut, KUI Tartu rahu kehtib?

Ja miks on uue lepingu sõlmimisega kiire? Ja mida selle uue lepingu sõlmimine annab Eesti riigile ja rahvale peale territooriumitest loobumise?

Kas venemaa tunnustab meid seetõttu Eesti Wabariigi õigusjärglasena ja tahab meile pakkuda midagi enamat eesli kõrvadest? Viimaseid on meid okupeeriva riigi president Putin meile juba ametlikult pakkunud.

Kas meie juhtivatele poliitikutele siiki ei tundu, et eesli kõrvad on pisut väike tasu territooriumitest loobumise eest? Eriti arvestades asjaolusid, et Eesti riik pole venemaaga sõdinud peale Vabadussõda, kuid venemaa endiselt okupeerib meie riigi pinda ning keeldub siimaani tagastamst meilt röövitud varasid - Tartu ülikooli varadest kuni presidendi ametiketini.

Anar Rand
BHR

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/