Euroloogika: IMF'i sõnul näitab Küprose juhtum, et Euroopa peab jätkama liikumist pangaliidu poole

On olemas loogika ja euroloogika.
Viimane siinjuures on esimest välistav ja ka vastupidi.

Nii vähemalt tundub see olevat kiirelt areneva eurosotsialismi valguses. Vaadeldav on midagi sarnast, kui külma sõja ajal eksisteeris Euraasias kõige demokraatlikum riik, mis NSVL'i nime kandis, kuid selles riigis eksisteerinud demokraatia oli kuidagi täpselt vastupidine demokraatiale, mida toona Euroopas mõisteti. Tõsi - siis ei olnud vabades Euroopa riikides veel valitsemas sots-ideed ning pankade ja poliitikute populismist paistes "käsi peseb kätt" poliitika polnud veel tõusnud valitsevaks suunaks enamustes riikides.

Nüüd on olukord muutunud ja meie inimlikkuse ning sotsiaalsuse musternäidiseks pürgiv noor Euroföderatsioon on rakendamas uusi meetodeid oma sisemiste probleemide lahendamiseks, millised ei erine mitte millegi poolest nendest meetoditest, mida rakendas "arenenud sotsialismi" viljelev NSVL enne kokkukukkumist.

Euroametnikud otsustasid teatavasti võtta Küprose pankadest ära hoiustajatele kuuluva raha.
Osaliselt küll. Ning siinjuures kaitsevad nad end väidetega, et nii oli vaja.

Tegemist oli sedavõrd "vinge" plaaniga, mis kõikides Euroopa hoiustajates (Euroopa pankade potentsiaalsetes klientides) tõelise mõistmatuse esile kutsus.

Eriti trastiliseks läks olukord üleeile, kui teatud kõrgete ametnike suust tulnud laused lubasid selliseid ettevõtmisi vajadusel korrata. Nii näiteks lubas euroala rahandusministrite eesistuja Jeroen Dijsselbloem Küprose praktikat (pangaarvete riiklikku tühjendamist hoiustajate loata) kasutada ka mujal Euroliidus.

Tõusetunud arusaamatust ja paanikat ruttas IMF kiiresti rahustama. Ja teeb seda igaks juhuks mitu päeva järjest. Kas sellega suudetakse võita pangaklientide usaldust, seda näitab aeg.
Kummalisem on aga siin see, et uued kaasnevad väited sisaldavad sellist omamoodi loogikat, mille kohta tavakeeles kasutatakse väljendit - tule eile meile.

Ühelt poolt püütakse IMF'i poolt rõhutada seda, et Küprose juhtum oli ainuke ja rohkem selliseid juhtumeid karta pole vaja. Siinjuures on tõesti raske mõista, mis on see asi või asjaolu, mis paneks tavalist inimest või ettevõtjat uskuma/usaldama IMF'i.

Samas ei ole IMF andnud mõista, et ta ei sooviks uuesti kasutada mujal Euroopas nn "Küprose skeemi". Väidetakse lihtsalt, et seda skeemi on mujal väga raske kasutada!
Ja lisaks rõhutatakse, et just nüüd on selge, et euro-panganduse integreerumist ning tsentraliseerimist peab seetõttu intensiivselt jätkama.

Vot selline loogika.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ütles neljapäeval, et Küprose pankade päästmiseks välja töötatud suurhoiustajate karistamise plaan on ainulaadne ja mujal seda tõenäoliselt rakendada ei saa.

Kuna on tekkinud kartus, et hoiustajad võivad pankade päästmiseks löögi alla sattuda ka mujal, näiteks Hispaanias ja Itaalias, rõhutas IMF-i pressiesindaja, et Küprose juhtum on «väga keeruline ja ainulaadne».

«Seda juhtumit on raske laiendada ülejäänud Euroopale ja maailmale,» ütles ta.

Küprose kahe suurema panga hoiustajad, kel on arvel üle 100 000 euro, on sunnitud loovutama suure hulga oma rahast, et valitsus saaks pangad päästa.

Hoiustajate «juukselõikus» oli IMF-i ja Euroopa Liidu 10 miljardi eurose päästepaketi tingimus. Senised Euroopa riikide päästepaketid on hoiustajate vara puutumata jätnud.

Rice'i sõnul näitab Küprose juhtum vajadust kogu piirkonda hõlmava laiema ja süstemaatilisema lähenemise järele kriisi sattunud pankade päästmiseks.

«See näitab, et Euroopa peab jätkama liikumist pangaliidu poole,» ütles ta.

BNS/BHR

Allikas: http://bhr.balanss.ee/