MATTI ILVES: EMAKEELEPÄEVAKS

Vikipeedia: "Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
1995. aastal alustas Sondas elav emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks, 7. märtsil esitas ta riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lk toetuskirju ja -allkirju. 22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas riigikogu ühehäälselt emakeele päeva riiklikuks tähtpäevaks. 1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana."

Aastal 1818 kirjutas 17-aastane Kristjan Jaak Peterson luuleread: "Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"

Emakeele päeva tähistetakse meil tavaliselt päris laialdaselt ja suure pidulikusega, ning see on kuulutatud ka lipupäevaks 11. teise päeva seas. Milline on aga eesti keele olukord tänapäeval Euroopa Liidu tingimustes? Siin tuleb paraku rääkida, isegi tänasel pidulikul päeval, murettekivatest arengutest.
Olukord on päris hea "laulutuules taevani tõusuga", sest üha rohkem lauljaid ja laulukirjutajaid on järsku avastanud meie keele ilusa kõla ja vist juba 3 korda järjest oleme Eurovisioonile saatnud eestikeelse laulu. Põhjus on ilmselt ka selles, et fänklubi kommentaariumides kiidavad paljud välismaalased just "selle maa keele" kaunist kõla. Tublit tööd teevad ka keeleteadlased kirjakeele väljaarendamisel ja normeerimisel. See on  ka kõik, mida saame plusspoolele kanda. Praegu eesti keele kasutusala meie osariigis järjest väheneb seda eriti vene- ja inglise keele pealetungiga seoses, mida näikse soodustavat. Keeleameti tähtsust alandati ja muudeti see vaid keeleinspektsiooniks, mille tegevusest pole viimasel ajal midagi kuulda.

Vene keel on aga sisse võtnud tasahiljukesi teise riigikeele positsiooni ja sama võib juhtuda ka inglise keelega. Ilmselt läheb aga veelgi hullemini, ütles ju Arengufondi endine juht Ott Pärna: "Usun, et alates aastast 2015 on meil teemaks inglise keele tõstmine Eestis teise riigikeele staatusesse ning 2020. aastal see saabki teoks."

Kõrgkoolides vähendatakse eestikeelse õppe osatähtsust järjekindlalt. "Sirp" aga kirjutab: "Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida kõnelevad emakeelena kümned miljonid inimesed, ei pruugi end tuleviku suhtes pikas perspektiivis sugugi turvaliselt tunda, kui selles keeles kõrgharidust ei anta.     
Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena on Euroopa mastaabis muidugi nooruke ja ühtlasi unikaalne: vaevalt võiks Euroopas peale islandi keele nimetada eesti keele kõrval veel mõnda nii väikese kõnelejaskonnaga keelt, milles on välja arendatud emakeelne kõrgharidus ja teadus."

Tänase emakeelepäeva puhul loodame aga siiski parimat ja soovime meie keele "jõudmist igavikku"! 
_________________
Vikerraadio on isegi tänasel päeval asunud segadust külvama ja tulnud välja ideega, et kõik Eestis elavad rahvused peaksid täna tähistama oma emakeele päeva. Tüüpiline multikulti propaganda! Justkui emakeele päeva ei hakatudki tähistama eesti keele kaitseks, auks ja püsimiseks. Siit saab teha vaid järelduse, et ka emakeele päev tahetakse eestlastelt ära võtta ja lahustada selle tähtsus multikultuursuses.
M.I.