Stokholmi mässust, tagamaast ja selle tähendusest.

Vene ajal oli tavaks teravsuudel rõhutada, et meie e. Nõukogude Liidus deklareeritav nn arenenud sotsialism pole õige sotsialism, et kui tegelikku sotsialismi tahate näha, minge Skandinaaviasse, minge Rootsi.

Kuigi ajalugu on korduvalt tõestanud, et sotsialism ning selle edasiarendus kommunismi näol on utoopia, mis vaatamata ilusale ja sotsiaalselt sobivale selgitusele (loe: populismile) siiski realiseeruda ei saa ning varem või hiljem kokku jookseb, kutsudes ühiskonnas esile plahvatuse, ometigi jätkatakse ühiskondlikke inimkatseid üha ja jälle. Nagu vanas indiaanianektoodis öeldakse, et vaid kahvanägu võib kordades ühele ja samale rehale astuda.
Ja jälle plahvatab ... ja jälle on mure ... veri, kibe suits, purustused ja normaalsete inimeste imestusest suured silmad.

XX saj. 50.-60. aastate mässavad noored, kes on tänaseks Euroopas kõikjal võimu juurde lubatud, on muutnud sotsiaaldemokraatliku maailmavaate valitsevaks suunaks terves Euroopas. Seetõttu on eriti viimase paarikümne aasta jooksul kõikjal Euroopas vasakpoolsus õlmitsemas, mille kibedaid vilju ja järjekordseid negatiivseid eluvõime õisi me peame alatihti nautima.
Perekond pole oluline, traditsioonid pole olulised, ajalooliselt väljakijunenud väärtused pole olulised ... MINA ja MINU isiklik heaolu on vaid oluline ja kui seda ei mõisteta, siis saatku mu egotsentrilisi soove üleüldine häving.

Ma ei taha siinjuures isegi mõelda sellele, mis saab paari-kolmekümne aasta pärast kui tänased nägu katvad "vabadusvõitlejad" ükskord võimu juurde pääsevad, mis siis saab.

Demokraatia ei tähenda vastutuse puudumist ega luba vara hävitamisele. Demokraatia ei tähenda kõikelubatavust ega kohustuste eiramist ... Aga võib-olla on demokraatia sõnakõlks ning 18. sajandist pärinev luul, millest enamus inimesi tänasel päeval aru ei saa ja tõlgendavad seda vaid oma mätta otsast vaadatuna ja sügavalt egokeskselt, et "mis mulle meeldib, see on demokraatlik. Mis mulle ei meeldi, see on ebademokraatlik"?

Olgu selle "demokraatiaga" kuidas on, aga selle nn "sotsiaalse heaoluühiskonna" hambutust turvalisuse osas ning oskamatust ennast ja kaaskondlasi ning nende vara kaitsta on juba suisa legendaarne - negatiivses mõttes.
Ei olnud siin erandiks 2007 aasta sündmused Tallinnas, varasemad/hilisemad Pariisis, Berliinis, Londonis või nüüd ka Stokholmis.

Nädal aega on Stockholmi eeslinnades märatsevad kambad tekitanud põliselanikes õudust ja  nõutust. Tegemist on valdavalt esimese või teise põlve immigrantidega, kellele Rootsi riik on andnud võimaluse end heaoluühiskonnas sisse seada. Neile see ei sobi. see pole ju nende maa, siin pole nende juuri ega väärtusi. Need juured ja väärtused on vaja neil ju luua ja just sellised, kui olid nende kodumaal - Iraagis, Iraanis, Namiibias, Kongos ... .

Ja Rootsi politsei vahib sündmusi pealt ... mokk töllakil, midagi sisuliselt tegemata.

Ja teha ei saa, sest kui pätile vastu kätt lööd, kaebab ta lööja kohtusse ja meie sügavalt tolerantne ning sotsiaalne ühiskond mõistab päti õigeks. Pätil on alati rohkem õigusi kui seaduskuulekal inimesel, sest seaduskuulekas inimene ei tekita probleeme. Pätil on aga probleemid ja need vajavad mõistmist.

Me oleme jõudmas olukorda, kus lihtsalt midagi muud üle ei jää kui massiliselt relvastuda, sest kõikehõlmav "sotsiaalne ja demokraatlik heoluühiskond" on heaolu hävitanud, turvalisuse minetanud ning jätnud minu, mu lapsed ja mu vara kaitseta.

Need mässajad närivad meie juuri, meie rahvuslikke väärtusi ja arusaamu, püüdes neid muuta ja enda alla väänata - seadused ja riik aga meid ei kaitse ega tahagi kaitsta.

Aga MÄSS PAISUB: põlevad autod, koolid ja politseijaoskonnad, kirjutab Õhtuleht.

Stockholmi eeslinnas Husbys pühapäeva õhtul alanud noorte immigrantide mäss ei näita raugemise märke, vaid laieneb üha uutesse linnaosadesse. Sadade osavõtjatega rahutused jätkusid reede öösel juba viiendat ööd järjest. Peale autode on mässajad asunud süütama koole ja politseijaoskondi. Stockholmi politsei kutsus laupäeva ööseks mujalt riigist abijõudusid.

Stockholmi südalinnast 15 km kaugusele jääv Husby linnaosa rajati 1970. aastatel. Sealse elurajooni kortermajades elavad peamiselt immigrandid, kes on Rootsi tulnud Liibanonist, Türgist, Süüriast, Iraagist ja Somaaliast. Linnaosa 12 200 elanikust on välismaal sündinud 60%. Kui sellele lisada veel juba Rootsis sündinud välismaalaste lapsed, siis suureneb välismaa taustaga elanike osakaal Husbys koguni 85 protsendini. Võrdluseks: Rootsis tervikuna on välismaal sündinute osakaal 15%.

Koole, kauplusi ja autosid põletavad kaagid ise peavad oma tegevust ägedaks, lahedaks ja mõned neist nägu varjavatest murjanitest nimetab seda tegevust ka vabadusvõitluseks.

On see siis kauaigatsetud vaba Euroopa?

Anar Rand

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/