RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 3. märts 2015

(:)kivisildnik | (:)valimistulemused miljoni vaese maal


Valimisi on olnud ennegi, varasemate valimiste tulemusel on meie riigis miljon vaest ehk 73% vaeseid – absoluutseid vaeseid 8%, suhtelisi vaeseid 22% ja 43% vaeseid, kes tänu pajukitele ja abirahale hoiavad nina kriipsuvõrra ülevalpool ametlikku vaesuse piiri, aga viletsusest pole nendelgi pääsu. Tegemist on humanitaarkatastroofiga, võimalik, et kõige suuremaga Eesti ajaloos.
Mind ei huvita, mitu kohta sai riigikokku seekord see või teine kahjurite ja reeturite erakond, ei huvita ka see, kas Maire Aunaste sai rohkem või vähem hääli kui Võsa Pets. Mul on sügavalt savi, kas Keskerakond võitis või kaotas. Mitu kohta said uued tegijad ja protestihäälte püüdjad, on kõrvalise tähtsusega detail. Mis on tänaseks saanud eelmistest protestiprojektidest? Mis on saanud Res Publicast, Rohelistest või edukatest üksikkandidaatidest, nagu Leo Kunnas?
Need on piinlikud teemad ja neist ei taha me rääkida. On muidugi mõni huvitavam, kuid samuti väheoluline asjaolu. Kes paneb kokku uue rahva- ja riigireetmiskoalitsiooni? Kui alatult käituvad sotsid ja isamaalased seekord oma valijate suhtes? Kui kiiresti manduvad uued tulijad, kas roheliste rekord saab löödud? Milliste totrustega hakkavad hiilgama uued suured peibutuspardid-meelelahutusklounid? 
Kuidas hinnata tulemusi? 

Esiteks selgus, kui palju on lolle, see tähendab isikuid, kes ikka mingil põhjusel valivad riigikogu erakondade poolt. Idioodile ei ole ka miljonist vaesest küllalt, tema on maiam, tema tahab rohkem. Teoreetiliselt võib laostamisparteide poolt valimist seletada ka ürgkurjusega, aga selle õudse võimaluse ma pigem välistaksin. Mul ei ole fakte, mis kurjuse võimu teooria kummutaksid, lollust on siiski kergem mõista ja taluda.
Samas ei ole võimalik ESMi allkirja, 75% ühiskonnast solvavat kooseluseadust, kõrbesõdade mahitamist, uut Kaitseliidu tegevust piiravat seadust, jõhkrat töölepinguseadust, orjaväärset miinimumpalka, ebainimlikku töötu abiraha ja elavalt mädanemist võimaldavaid pensione tõlgendada teisiti kui kurjuse apoteoosina. Vaesusega piinamine on samuti julm ja ebainimlik, rääkimata inimväärikuse solvamisest.
Mina isiklikult pean ka 19eurose lastetoetuse sümboolset suurendamist jõhkraks solvanguks. Elektri hinnaga piinamine on samuti vastuolus heade kommete ning terve mõistusega, meil on õigustatud ootus tasuta elektrile meile endale kuuluvast elektriettevõttest Eesti Energia. Ma ei taha iseendale oma elektri eest maksta, nii nagu ma ei maksa kellelegi kaaviari eest, mille ma isiklikust külmkapist isiklikule köögilauale asetan. Miks ma peaksin? 
Prohvetlik ettekuulutus 
Samuti on hea teada, kui palju hääli said vabatmehed ja konservatiivid, see näitab seda, kui palju inimesi on lootuse täielikult kaotanud. Siiani ikka pandi pimedas usus suurparteidele – muidu on veel halvem. See veel halvem on ilmselt väga paljudel juba käes ja enam hullemat ei kardeta, sest enam hullemat ei ole. Tõenäoliselt jääb see lootusetus 8% tuuri ja kattub absoluutses vaesuses elavate isikute segmendiga, Keskerakonna poolt panevad siis 22% suhtelisi vaeseid ja muid jõledusi valivad siis külakurnajad, hästimakstud riigiametnikud ja abirahal kuidagigi hakkama saavad tüübid. See oli prognoos, ette kuulutatud pühapäeval kell 13.25.
Prohvetlik ettekuulutus põhineb teoorial, et meil ei ole ideid ega maailmavaadet ega kultuuri, meil on selle asemel vaesuskategooriad ja korruptsioonitasemed. Korruptsioon kuulub jõustruktuuride tegevusvaldkonda ja seepärast ma ei hakka ennustama, kuidas jagunevad hääled psühhopaatiliste reformistide, sotsilimukate ja isamaaliste dekadentide vahel. Karistuse määrab kohus vastavalt seadustele, häälte arv ei ole siin määrav.
Siiani ei ole valimistulemused muutnud süsteemi, rõhutan – inimvaenulikku ja korrumpeerunud süsteemi, tõenäoliselt ei muuda ka äsjamöödunud valimised midagi. Vaesus muidugi süveneb, väljaränne hoogustub, sündivus on niikuinii alla kriitilise piiri, aga seda kõike mitte tänu valimistulemustele ega valimistulemuste kiuste, sest valimistel ei ole tulemusi. Ei ole siiani olnud ega saa veel niipea olema. 
Mis oleks tulemus? 
Millised oleksid tulemusega valimised? Kuidas teha vahet tulemusega valimistel ja tulemusteta valimistel? Ma toon siin ühe lihtsa analoogia, võrdpildi, see aitab olukorda mõista.
Olukord järgmine: toime on pandud kuritegu, eidekesel löödi kirvega pea lõhki. Asi on kohtus, kohus arutab, mida nüüd edasi teha, kuidas eidekest paremini matta, milline ilus salm hauakivile kriipida, ühesõnaga – kuidas minna eluga paremini edasi. Mõrvaril on palju häid ideid, arutluse käigus ihub ta kirvest ja veel enne istungi lõppu lööb järgmisel eidekesel kolba sisse.
Sellised on ka meie valimised, rahvas on paisatud üleüldisesse viletsusse, majandusmõrvarid arutavad, kuidas laipa võimalikult auväärselt kohelda ja vajadusel balsameerida, eks ole, kui ei mädane, siis ei ole ka surnud.
Oli mis oli, läheme uute mõrvadega edasi, aga paremini, nii et mõrvadel oleks võimalikult suur üldsuse toetus ja et võimalikult paljud saaksid veretööst kasu. Kes tahavad eidekese kartuleid? Käsi pikale! Mingid kaltsud on siin ka, kellel on kõige rohkem haisvaid räbalaid vaja, hääletame, kellel on ettepanekuid?
Ja selle skeemi järgi järgneb üks kohtuasi teisele ja üks elajalik tapatöö teisele. Täpselt samuti järgnevad meil ka ühed valimised teisele. Mõrtsukad teevad omavahel koalitsioone, vahel võetakse kampa ka liputaja või pedofiil, harvem prokurör või tunnistaja. Mis tulemus saab sellisel kohtul olla, ma küsin teilt, head inimesed? Mis kuradi tulemust te ootate? Tulemust ei ole ega saagi olla. 
Midagi ei juhtu 
Kui pärast valimisi ei kuulutata välja erakorralist seisukorda, siis ei juhtu midagi. Kui seda ei juhtu, siis ei juhtu mitte midagi. Kui riigi kaosesse juhtinud tüürimehi ei karistata oma tegude eest või vähemalt ei saadeta maalt välja, siis ei juhtu midagi. Kui meie riigile ja rahvale kahjulikke välislepinguid, ideoloogiaid, ettevõtteid ja ametkondi ei lõpetata, ei keelustata, ei riigistata, ei suleta, siis ei juhtu midagi. Kui riigis ei taaskehtestata põhiseaduslikku korda, siis ei muutu midagi.
Välisriikide, välismaa suurfirmade ja võõraste ideoloogiate ustava vasallina ei saa saavutad muud kui vaesust, rumalust ja täielikku hävingut igal elualal. Paraku on see eesmärk juba saavutatud – kas asi saab miljonist vaesest veel hullemaks minna?
Saab, lurjused sepitsevad sõda, ka meie lurjused. Kui sõjaõhutajaid ei karistata, ei juhtu enam tükk aega midagi. Erilised vastutustundetud maniakid, sarimõrvarid, psühhopaadid, lojused on need meie sõjaõhutajad, muide nad on ka kriminaalkurjategijad.


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP