Harri Kingo: President ja PR

 Presidendi PR-meeskonna töö on väga püüdlik, aga samas ikka väga käpardlik.

Ilmselt keegi arvab, et kui president rattaga sõidab, rabas ringi tallab, mättal istub, puid lõhub, jõel aerutab, metsa istutab, sõjaväeõppusel osaleb, metsaalust koristab või miskit kanafarmi külastab, siis saab ta rahvale kuidagi omaseks, armsaks ja lugupeetuks, sest ta on siis rahva silmis nagu üks meie seast, on "meie Kersti," on oma ja lähedane jne. jms.

Täielik valearvestus! Iga kord, kui ma loen ja näen presidendi mingit sellist "rahvalikku aktsiooni," taban ma selle aktsiooni juures ära kõik selle võltsi, teeseldu, PR-tegelaste poolt kombibeeritu ja valeliku, mis sellega kaasneb. See pole siiras, aus, südamest tulnud tegu. See on taas järjekordne tegu, mis on tehtud tele- ja fotokaamerate ees ja jaoks, et keegi saaks teha sellest uudisloo ja seda "üllast tegu" levitaks.

Mul on olnud alati paha selliseid otsitud, kombineeritud võltsuudiseid vaadata. Sest nende piltide ja lugude valelikkus ning silmakirjalikkus on läbinähtav. No mõtelge ise - kui ikka president läheb tõesti siira südamega sügavale metsa kas metsaalust koristama või seeni korjama, no ei saa olla, et iga mätta ja puu taga ootab teda seal juhuslikult ees ajakirjanik, kes sellest sündmusest sadu pilte meedia jaoks valmis klõpsutab!

Ma olen oma alus ikka metsas käinud. On sedagi olnud. Kõige viimane, keda ma seal olen kohanud on kaameraid täis riputatud fotograaf.

Putin maadles kusagil Siberi taiga mõõtmatutes avarustes tiigriga. Täiesti juhuslikult sattus selle hetke juurde kogu Moskva truualamlik press seda jäädvustama. Noh, Kersti ehk tiigriga maadlema ei hakka, ega tal oleks aeg ennastsalgavalt ära päästa mõni jänkupoeg, siilipoiss või muu tupsu-nunnuke. Ma arvan, küll meie PR-tegelased varsti selle peale ka tulevad ja see juhtub. "Meie Kersti" imago vajab ju pärast oma vihkamise avaldust tugevat kapitaalremonti.

Loomulikult on siis seal kohal kogu meie pressi eliit, fotograafid ja kaameramehed, et seda täiesti ja absoluutselt juhuslikku momenti ajaloo ja eesti rahva jaoks jäädvustada. Küll loomaaiast tuuakse kohale ka see jänku või siilike, keda päästa on vaja. Loodan, et PR-tegelased oma õhinas teda ei unusta.

Kui unustavad... noh, siis tuleb kohale tellida konteiner prügi, see metsa alla laiali loopida ja seda siis õnnelikult naeratades koristama asuda. Sündmus ei saa ju ära jääda - imago vajab kohendamist!

Allikas: Facebook