RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 16. oktoober 2012

Uusimad andmed: globaalne soojenemine lakkas 16 aasta eest!

www.FORTE.ee
Lumetorm linnas
Foto: Andres Putting
Ühendkuningriigi ilmateenistuse aruandest nähtub, et globaalne soojenemine lakkas 16 aastat tagasi — ja veidi allpool on graafik, mis seda tõestab
Alustame kolme viktoriiniküsimusega. Esiteks, kui palju on maailm soojenenud a) pärast 1880. aastat ja b) alates 1997. aastast? Ning kuidas on see seotud teie üha kopsakamaks kasvava elektriarvega, küsib The Daily Mail.
Vastused esimesele kahele küsimusele võivad teid üllatada. Alates 1880. aastast, mil suuremas osas maailmast hakati temperatuure usaldusväärselt dokumenteerima, on maailma kliima soojenenud umbes 0,75 kraadi.
Möödunud nädalal avaldatud andmed näitavad, et 1997. aasta algusest tänavuse augustini on soojenemise määr olnud null kraadi. Kogu maailmas enam kui 3000 maismaal ja merel paiknevast mõõtmispunktist kogutud näitude põhjal koostatud temperatuuritendentsi graafik nimetatud perioodi kohta on sirge.



Aruannet ei kajastanud suurem osa peavoolumeediast, mis muidu kliimauudistel hoolsalt silma peal hoiab. Raporti avaldamisega veebis ei kaasnenud nimelt pressiteadet nagu kuue kuu eest, kui andmed näitasid veel kerget temperatuuritõusu.
(Alguses esitatud) kolmanda küsimuse vastus on paljudele tõenäoliselt ilmne. Elekter kallineb vähemalt osaliselt sellepärast, et riik subsideerib taastuvenergia tootmise mitmeid viise, peamiselt tuuleenergeetikat.
See aga teeb vastused esimesele kahele küsimusele väga tähendusrikkaks. Tööstuse ülemaailmne areng viimase 130 aasta jooksul on kliimat muutnud suhteliselt vähe.
Taoline "platoo" kerkivate temperatuuride graafikus ei tähenda, et globaalne soojenemine millalgi tulevikus ei jätku.
Küll aga annab see kasvava hulga tõsiseltvõetavate kliimateadlaste hinnangul mõista, et juba aastaid eelseisva hukatuse prognoosimiseks rakendatud raalmudelid — nagu need, mida kasutavad Ühendkuningriigi ilmateenistus Met Office ja ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC — on puudulikud ning et kliima on märksa keerukam sellest, mida nood mudelid mõista annavad.
"Kliimamudelid on väga komplekssed, kuid ometi ebatäiuslikud ja ebatäielikud. Looduslik varieeruvus — nt ookeanide pika kestusega temperatuuritsüklite ning päikesekiirguse mõjud — on viimasel kahel kümnendil osutunud piisavalt võimsaks, mõjutamaks kasvuhooneefekti.
Üha ilmsemaks saab, et nii hinnang meie panusele soojenemisse pärast 1980. aastat kui tulevase kliimamuutuse prognoosid nõuavad loodusliku varieeruvuse kui fundamentaalselt olulise teguri hõlmamist," kommenteeris Georgia osariigi tehnikaülikooli maa- ja atmosfääriteaduste õppetooli juhataja professor Judith Curry.
Ida-Inglismaal tegutseva East Anglia ülikooli kliimauuringute osakonna juhataja professor Phil Jones ütles: "Ma usun siiski, et 2010. aastal alanud kümnend kujuneb umbes 0,17 kraadi võrra soojemaks kui eelmine, mis oli omakorda soojem 1990ndatest aastatest."
Viimastel aastatel on saanud üha selgemaks, et ei statistika ega mudeldamine ei anna sugugi usaldusväärseid vastuseid. Tuleviku kujundamine nende toel tundub sama mõistlik kui pulmakuupäeva paikapanemine kolme kuu kaugusele pikaajalise ilmaprognoosi alusel.
Inimesi, kes nii narrilt talitaksid, leidub vähe. Küll aga võetakse kliimaprognooside alusel vastu väga palju sügavama ja kulukama tähtsusega otsuseid kui näiteks need, mida langetatakse majandusnäitajate põhjal.
Need otsused ei puuduta järgmist kolme kuud, vaid tervet järgmist aastasadat — hoolimata tõigast, et prof Phil Jones ja tema kolleegid möönavad nüüd, et ei mõista tegelikult "loodusliku varieeruvuse" rolli.
Kliimadebati kõige masendavamaks tagajärjeks on, et igaüks, kes hädakisalises maailmalõpustsenaariumis kahelda julgeb, sildistatakse automaatselt kliimamuutuse "eitajaks" ning süüdistatakse inimkonna tuleviku ohtuseadmises.
Nii et teeme selle asja selgeks. Jah, globaalne soojenemine on olemas ning vähemalt osa sellest johtub fossiilkütuste põletamisel atmosfääri paiskuvast süsihappegaasist. Uued tõendid aga viitavad võimalusele, et see kulgeb palju aeglasemalt kui katastroofikraaksujad väitnud on.
See on järeldus, mille poliitilised järelmid on tohutusuured.


See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=65111516 

_____________________
Meie akadeemikud Lippmaa ja Raukas on ammu arvamusel, et kliimasoojenemist nüüd ei toimu ja liigume hoopis väikese jääaja poole. See on praeguste tõeste ja võltsimata andete valguses täisti võimalik, sest soojenemine on lõppenud ja algab jälle külmenemise periood, mida ajaloos on olnud juba korduvalt.
See muidugi ei meeldi õhuga kauplejatele (CO2 kvoodid) ja pankuritele, seepärast oli selle uudise kajastamine ka minimaalne.
M.I.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP