RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 5. november 2014

Pauluse kalmistult kaob piinlik häbiplekk

Pauluse surnuaiale on ühiskalmudesse maetud Vabadussõjas langenud, kelle hauakohad on unustatud. Nüüd on Tartu linnavalitsus hakanud tegutsema ja on lootust, et sellest häbiplekist saab väärikas koht juba võidupühaks.

«Pauluse kalmistule maetud Vabadussõjas langenute mälestust tuleb väärikalt tähistada, see on Tartu auküsimus,» kinnitas Tartu linnapea Urmas Klaas. «Seal tuleb poolelijäänud töö lõpuni viia.»

See tähendab, et linnavalitsus soovib kalmistul välja ehitada tseremoniaalväljaku. Selle kavandi pakkusid 1998. aastal välja skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal, kes on tol aastal samas taasavatud Vabadussõja mälestusmärgi autorid.

Lisaks ala väärikale korrastamisele on kavas jäädvustada ka ühishaudadesse maetud langenute nimed.

Nimed tuleb täpsustada

«Tühjalt kohalt me ei alusta, aastaid tagasi tehtud kavand on olemas, arhitekt Tiit Trummal tegeleb projekteerimisega,» andis tööjärjest ülevaate skulptor Mati Karmin. Esialgset kavandit tuleb lihvida, sest 1998. aastal ei olnud seal kavas jäädvustada langenute nimesid.

Langenute nimed tulevad surnuaia peavärava lähedale, alale rajatakse kõnniteed. Säilinud raudristid ja obelisk jäävad alles. «Kõik peab mälestussambaga terviku moodustama,» märkis Karmin.

Ühishaudadesse maetute nimede ja matmisala täpsustamiseks sõlmis linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond lepingu ajaloolise õiendi koostamiseks mittetulundusühinguga Vabadussõja Ajaloo Selts. Linnavalitsus eraldas seltsile uurimistööks reservfondist 2893 eurot.

Tartu 2014. aasta lisaeelarves on tseremooniaväljaku projekteerimiseks eraldatud 12 000 eurot.

Linnavalitsus on teinud kaitseministeeriumile ettepaneku kaasrahastada Tartu Pauluse kalmistu Vabadussõjas langenute ühishaua korrastamise teise järgu rajamiskulusid.

«Kaitseministeerium suhtus meie ettepanekusse osavõtlikult,» märkis linnapea, kes usub, et  ministeerium paneb sellele tööle oma õla alla.

Töö kogumaksumus koos projekteerimise ja eeltöödega on praeguste arvestuste järgi 120 000 eurot. Linnavalitsus esitas ka volikogule eelnõu, milles küsib luba riigihangete korraldamiseks, et viia ellu Pauluse kalmistu Vabadussõjas langenute kalmude korrastamise teine järk.

«See töö tuleb ära teha, oleme neile meestele palju võlgu jäänud,» ütles Mati Karmin. «Mõelda vaid, kui palju aega on nende surmast mööda läinud, kui palju muud on selle ajaga tehtud, aga need mehed seal on ikka nagu unustatud tundmatud sõdurid.»

Sel aastal tuleb valmis saada väljaku projekt ning skulptor tahab hakata ka langenute nimesid jäädvustama. Praeguse kava järgi peab Vabadussõja tseremoniaalväljak valmis olema tuleva aasta võidupühaks, 23. juuniks.

Tähtpäev läheneb

Õige pea, 11. novembril möödub 80 aastat päevast, kui väga suure rahvahulga silme all avati Pauluse kalmistul kahuripaukude saatel mälestusmärk vabadusvõitlejatele. Nõukogude aja alguses see monument hävitati.

1934. aastal selle mälestusmärgi avamiseks välja antud trükises on kirjas, et Pauluse kalmistu ühishaudades puhkab 254 vabadusvõitlejat: 48 lahingus langenut ning 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Tundmatuna on maetud vaid 14 võitlejat, pea kõigi teiste kohta oli toona teada vähemalt perekonnanimi ja päritolu.

Esimest korda kirjutas Tartu Postimees Pauluse kalmistule maetud Vabadussõjas hukkunutest  tänavu 7. aprillil artiklis «Priiuse eest andsid elu unustatud sõdurid». 2. mail ilmus lugu «Auvõlg priiuse eest langenutele tuleb tasuda», mille juures oli ka ühishaudadesse maetute nimekiri.

Vilja Kohler
Tartu Postimees
 

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP