Kurat, nad peavad kogu aeg hinge sülitama !
Vastulöök ajalehele "Moskovski Komsomolets Estonia"
Esmaspaev, 01 august 2011 14:23 Tegelikult ei rääkinud venemaa NATO esindaja Rogozin mitte hinge sülitamisest vaid otse venemaa poole sülitamisest. Silmas pidas ta sedakorda mitte Eestit vaid USA'd, kes järjekordselt süljeläraka venemaa poole saatis.
Oma närvidega alatihti pahuksis oleva šovinisti viis sedakorda endast välja USA Senati värske resolutsioon, millega kinnitati fakt, et venemaa on L.Osseetia ja Abhaasia territooriumil okupandiks. Teisisõnu seda, mida Georgia on kogu aeg väitnud.
Resolutsioonis on muuhulgas rõhutatud erinevalt venemaa ametlikust poliitilisest retoorikast, et silmas peetakse tagajärgi, millised tulenevad vene-Georgia sõjast. Venelased teatavsti nimetavad ametlikus kõnepruugis seda sõda Gruusia-Lõuna-Osseetia ja/või Gruusia-Abhaasia relvakonfliktiks.
Senati resolutsiooniga tuletatakse venemaale meelde, et see riik pole seniajani täitnud 2008. aastal konflikti lõpetamisel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas Georgia elanikele õiguste tagamist koju pöördumiseks.
Ühtlasi kutsutakse venemaad üles okupatsiooni lõpetamisele.
Rogozin tegi vastuavalduse talle omasel moel, mis ei muuda asjaolu, et tegemist on sisuliselt venemaa vastusega USA'le. Et vastuse loogika on pisut naeruväärne, arvestades venemaa klassikalist käitumist naabrite suhtes, teatud mõttes küüniline ning isegi irvitav.. Tegemist on OLEKSIGA tõega, mis venemaa puhul pole kunagi kehtinud. Aga selle loogika kohta saab teha järelduse igaüks ise alljärgneva Rogozin'i purtsatuse kaudu.
Kõrgeim venemaa esindaja NATO juures ütles: "venemaa ei saa okupeerida riiki keda ta on ise tunnustanud ning kellelt ta on saanud palve oma territooriumile vene vägede paigutamiseks. KUI Vene Föderatsioon hoiaks oma vägesid teise riigi territooriumil vastu selle riigi tahtmist, siis oleks tegemist vaieldamatult okupatsiooniga. Siin on tegu täiesti teise juhtumiga. Venemaa tunnustas L.Osseetia ja Abhaasia sõltumatust ning nende riikide valitsused kutsusid oma riigi territooriumile venemaa sõjajõudude kohaloleku...," vahendas Vesti agentuuri ITAR-TASS.
Edasi jätkas mehike samas vaimus, et tegemist on ajutise meetmega ... sunnitud meetmega ... püsiv Georgia agressioonioht jne, jne... NATO ja USA Abhaasiat ning L.Osseetiat ju ei kaitsenud, keegi pidi seda tegema. See, kes seda oli sunnitud tegema, see riik oli venemaa ...
Tõelist USA poliitikute harimatust näitas see resolutsioon Rogozini arvates juba ainuüksi sellise fakti valguses, et selline küsimus üldse Senatis päevakorrale võeti, sest see teema on ju vene-NATO nõukogus ammu päevakorrast maha võetud.
"Kui USA senaatoritel ei ole piisavat juriidilist ettevalmistust, siis oleme me valmis nende jaoks läbi viima kvalifikatsiooni tõstmise täiendkursused mõnes Vene Föderatsiooni õigusülikoolis," põrutas Rogozin ühe hingetõmbega ning jätkas: "See resolutsioon pole midagi muud kui üks süljelärakas Venemaa suunas...".
Võiks siinjuures märkida, et juriidilise hariduse või soovituste osas pingutas mehike kindlasti üle, sest ta ise ei ole kaugeltki sellise kvalifikatsiooniga, kes võiks anda hinnanguid teiste isikute juriidilisele kvalifikatsioonile.
Rogozin lõpetas 1986. aastal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandus osakonna ning täiendava hariduse omandas ta NLKP Marksismi-Leninismi Ülikooli majandusfakulteedis, mille lõpetas 1988. aastal.
Kommentaariks tema väljaütlemiste juurde.
Venemaa on noor riik, tema riiklik ajalugu pole vana veel 100 aastatki. Vaadates samas tema käitumist viimase 70 aasta jooksul saame ehmatavalt palju poliitilisi anekdoote üles ehitada Rogozini toodud väidete baasil, meenutades Poolat ja Soomet 1939, Baltikumi 1940, Eesti idaterritooriume, Kuriile, Ungarit (1956), Praha kevadet (1968), Ungari (1956), Königsbergi, Tšetšeenia sõdu, Afganistani jne ... loetelu on pikk ning mitte lõplik, mis paneb arvama, et see ei lõppe ennem, kui venemaa kurjus saab lõpetatud ta tükeldamise teel pisikesteks iseseisvateks vürstiriikideks, nagu see oli XIII sajandil.
Ma usun siiski, et sellise stsenaariumi vältimine on võimalik, kuid vaid ühel juhul - kui vene poliitilises teadvuses toimub murrang ning sellesse hallollusse potsatab tõeline mõistmine korda saadetud pahategudest ja sellele järgneb reaalne poliitilise käitumise muutmine koos kuritegude tagajärgede hüvitamisega.
Siinjuures on paslik meenutada, et praegune venemaa on NSVL'i õigusjärglane e. rahvusvahelise õiguse subjekt, kes kannab edasi õigusi, kohustusi ja vastutust, mida kandnuks riik nimega "Nõukogude Liit"
Anar Rand
BHR
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
Esmaspaev, 01 august 2011 14:23 Tegelikult ei rääkinud venemaa NATO esindaja Rogozin mitte hinge sülitamisest vaid otse venemaa poole sülitamisest. Silmas pidas ta sedakorda mitte Eestit vaid USA'd, kes järjekordselt süljeläraka venemaa poole saatis.
Oma närvidega alatihti pahuksis oleva šovinisti viis sedakorda endast välja USA Senati värske resolutsioon, millega kinnitati fakt, et venemaa on L.Osseetia ja Abhaasia territooriumil okupandiks. Teisisõnu seda, mida Georgia on kogu aeg väitnud.
Resolutsioonis on muuhulgas rõhutatud erinevalt venemaa ametlikust poliitilisest retoorikast, et silmas peetakse tagajärgi, millised tulenevad vene-Georgia sõjast. Venelased teatavsti nimetavad ametlikus kõnepruugis seda sõda Gruusia-Lõuna-Osseetia ja/või Gruusia-Abhaasia relvakonfliktiks.
Senati resolutsiooniga tuletatakse venemaale meelde, et see riik pole seniajani täitnud 2008. aastal konflikti lõpetamisel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas Georgia elanikele õiguste tagamist koju pöördumiseks.
Ühtlasi kutsutakse venemaad üles okupatsiooni lõpetamisele.
Rogozin tegi vastuavalduse talle omasel moel, mis ei muuda asjaolu, et tegemist on sisuliselt venemaa vastusega USA'le. Et vastuse loogika on pisut naeruväärne, arvestades venemaa klassikalist käitumist naabrite suhtes, teatud mõttes küüniline ning isegi irvitav.. Tegemist on OLEKSIGA tõega, mis venemaa puhul pole kunagi kehtinud. Aga selle loogika kohta saab teha järelduse igaüks ise alljärgneva Rogozin'i purtsatuse kaudu.
Kõrgeim venemaa esindaja NATO juures ütles: "venemaa ei saa okupeerida riiki keda ta on ise tunnustanud ning kellelt ta on saanud palve oma territooriumile vene vägede paigutamiseks. KUI Vene Föderatsioon hoiaks oma vägesid teise riigi territooriumil vastu selle riigi tahtmist, siis oleks tegemist vaieldamatult okupatsiooniga. Siin on tegu täiesti teise juhtumiga. Venemaa tunnustas L.Osseetia ja Abhaasia sõltumatust ning nende riikide valitsused kutsusid oma riigi territooriumile venemaa sõjajõudude kohaloleku...," vahendas Vesti agentuuri ITAR-TASS.
Edasi jätkas mehike samas vaimus, et tegemist on ajutise meetmega ... sunnitud meetmega ... püsiv Georgia agressioonioht jne, jne... NATO ja USA Abhaasiat ning L.Osseetiat ju ei kaitsenud, keegi pidi seda tegema. See, kes seda oli sunnitud tegema, see riik oli venemaa ...
Tõelist USA poliitikute harimatust näitas see resolutsioon Rogozini arvates juba ainuüksi sellise fakti valguses, et selline küsimus üldse Senatis päevakorrale võeti, sest see teema on ju vene-NATO nõukogus ammu päevakorrast maha võetud.
"Kui USA senaatoritel ei ole piisavat juriidilist ettevalmistust, siis oleme me valmis nende jaoks läbi viima kvalifikatsiooni tõstmise täiendkursused mõnes Vene Föderatsiooni õigusülikoolis," põrutas Rogozin ühe hingetõmbega ning jätkas: "See resolutsioon pole midagi muud kui üks süljelärakas Venemaa suunas...".
Võiks siinjuures märkida, et juriidilise hariduse või soovituste osas pingutas mehike kindlasti üle, sest ta ise ei ole kaugeltki sellise kvalifikatsiooniga, kes võiks anda hinnanguid teiste isikute juriidilisele kvalifikatsioonile.
Rogozin lõpetas 1986. aastal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandus osakonna ning täiendava hariduse omandas ta NLKP Marksismi-Leninismi Ülikooli majandusfakulteedis, mille lõpetas 1988. aastal.
Kommentaariks tema väljaütlemiste juurde.
Venemaa on noor riik, tema riiklik ajalugu pole vana veel 100 aastatki. Vaadates samas tema käitumist viimase 70 aasta jooksul saame ehmatavalt palju poliitilisi anekdoote üles ehitada Rogozini toodud väidete baasil, meenutades Poolat ja Soomet 1939, Baltikumi 1940, Eesti idaterritooriume, Kuriile, Ungarit (1956), Praha kevadet (1968), Ungari (1956), Königsbergi, Tšetšeenia sõdu, Afganistani jne ... loetelu on pikk ning mitte lõplik, mis paneb arvama, et see ei lõppe ennem, kui venemaa kurjus saab lõpetatud ta tükeldamise teel pisikesteks iseseisvateks vürstiriikideks, nagu see oli XIII sajandil.
Ma usun siiski, et sellise stsenaariumi vältimine on võimalik, kuid vaid ühel juhul - kui vene poliitilises teadvuses toimub murrang ning sellesse hallollusse potsatab tõeline mõistmine korda saadetud pahategudest ja sellele järgneb reaalne poliitilise käitumise muutmine koos kuritegude tagajärgede hüvitamisega.
Siinjuures on paslik meenutada, et praegune venemaa on NSVL'i õigusjärglane e. rahvusvahelise õiguse subjekt, kes kannab edasi õigusi, kohustusi ja vastutust, mida kandnuks riik nimega "Nõukogude Liit"
Anar Rand
BHR
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
0 kommentaari:
Postita kommentaar