STOP BREIVIK!: katkendid Ülo Vooglaiu ettekandest "Eesti jätkusuutlikkus"
SI-258
Laussajus viibis kohal 11 miitingulist, 2 politseinikku ja 2 nägude pildistajat, laste mänguväljaku kõrval jalgradadel tiirutas politseiauto. Poole tunni pärast otsisid miitingulised politsei tungival palvel üles ka MTÜ Kristliku Hoolekanne ja Haritus esindaja, kes oli sündmuse STOP BREIVIK! modereerija ja korrapidaja. SI avaldab katkendid Ülo Vooglaiu ettekandest.
Tekst: Ülo Vooglaid
Võimalik, et meie aega hakatakse nimetama projekti- või programmiajaks (nagu oli pronksi- ja rauaaeg). Programmiaeg ei saa kaua kesta, sest on PEALISKAUDNE, FORMAALNE, KATKENDLIK jne.
Võimalik, et külakiikede, palliplatside, loodusradade, kõlakodade jms valmistamine võiks ka edaspidi toimuda programmide alusel, ent ühiskonna transformatsiooniks vajalike eelduste loomine ja hoidmine eeldab sootuks teistsugust “lähenemist”, süsteemset mõtlemisviisi ja professionaalset, järjekindlat, edasi- ja tagasisidestatud tegevust.
Peost-suhu mõtlemisviis ja nägude tegemine, mis programmide ja projektidega tahes-tahtmata kaasas käib, on just see, mida eesti perekonnad ja kogukonnad taunivad.
Riigi jätkusuutlikkust iseloomustab produktiivse tegevuse osakaal. Kelle huvides on nii seatud, et ausalt tegutsemise korral ei ole väikeettevõtjal võimalik ellu jääda? Püsima jäämiseks oleks vaja võimalikult kiiresti võtta meetmeid selleks, et ettevõtlus saaks “uue hingamise”.
Vaja oleks aduda vähemalt seda, et
* ettevõtluse edendamiseks oleks vaja tegeleda mitte pelgalt ettevõtlusega, vaid kõige sellega, millest ettevõtlus sõltub, sh sotsiaalse problemaatikaga;
* juhtimise objektiks saavad olla vaid protsessid;
* juhtimisel on mõtet vaid korrektse täitmise korral;
* efektiivsus on infrastruktuuri funktsioon;
* tootmise otstarbekuse, mahu, kvaliteedi, aja, koha, intensiivsuse, rütmi jms üle saab otsustada vaid metasüsteemide süsteemis (supersüsteemis).
Jätkusuutlikus riigis peaks igal kodanikul olema lisaks elukestvaks enesetäiendamiseks vajalikule üldhariduslikule ettevalmistusele ka erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus. Kõigile on vajalik ka
loomealane, tunnetusalane, tööalane, mängimisalane, hügieenialane, kaitsealane, perekonna-, kultuuri- ja ühiskonnaalane, mängimisalane ning meditatsioonialane ettevalmistus.
Jätkusuutlik saab olla vaid selline riik,
* mis on humaanne, kus austatakse inimese, sh veel sündimata inimese õigust elule;
* milles igaühel on küllalt palju iseseisvust ja vabadust loominguks, arenguks ja eneseteostuseks,
* milles valitseb kõigile ühesugune kord ja selline korraaustus, milles JOKK-käsitlusi ei sallita,
* milles igaühelt, sh saadikutelt ja ametnikelt, ka ajakirjanikelt, eeldatakse arukust, haritust ja riigimehelikkust, mille juurde kuulub ausus.
Eesmärgiks peaks olema inimene, kes
* sobib elama siin, Eestis, nii ühiskonna liikmena kui ka kultuuri esindajana;
* on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud, et ette näha ja aru saada võimalustest ja piiridest, mõõdust ja ohtudest,
* oskab, suudab ja tahab teha tööd;
* tahab rajada, hoida ja kaitsta oma kodu ja kodumaad, õiglust ning õigust olla vaba ja iseseisev;
* kaitsta nõrgemaid;
* tunneb, austab ja kaitseb loodust ja Loojat, kultuuri ja kultuuriväärtusi,
* hoiab oma ja teiste tervist;
* kes hindab au ja väärikust, vaimsust ja teisi aateid;
* hindab oma ja teiste aega.
Jätkusuutlikus ühiskonnas peaksid iga tasandi saadikud ja ametnikud aduma, et nad saavad
a) luua inimestele eeldusi produktiivseks tegutsemiseks
või
b) tekitada raskusi ja takistusi.
Iseseisva ja vaba riigina püsimajäämiseks oleks vaja igal regulatsioonitasandil võimalikult kiiresti aru saada, et jätkusuutlik saab olla vaid selline riik, milles on kõigil, maal ja linnas, Virust Võruni, Vilsandist Narvani võimalik olla informeeritud.
Paraku on kommunikatsioonisüsteemis eesmärgiks reklaamitulu saamine ja kodanikel on usaldusväärse, operatiivse ja süsteemse info kätte saamine ning arutlustes osalemiseks vajalikul määral informeeritud olemine enamasti võimatu. Sellega kaasneb võõrdumine.
Eestluse häll - Maa, Küla ja Talu - saab muutuda taas elamiskõlbulikuks, kui Eestis suudetakse taastada maksukord, mis muudaks kõik paigad põhimõtteliselt võrdseks ettevõtluskeskkonnaks. Maaelu on hääbunud kõlbmatu maksusüsteemi tõttu.
Siin ei ole olnud ega tule süüdistusi, aga ridade vahelt peaks paistma, et riigi tasandil on omakasule suunatud tegevus saast, millest oleks vaja vabaneda. Kas oleks vaja rõhutada, et meetmeid oleks vaja võimalikult kiiresti ning resoluutselt (mitte mängult)? Kõrgema võimu kandjaks on rahvas.
Allikas: Ülo Vooglaid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com
Allikas: http://www.si.kongress.ee/
Laussajus viibis kohal 11 miitingulist, 2 politseinikku ja 2 nägude pildistajat, laste mänguväljaku kõrval jalgradadel tiirutas politseiauto. Poole tunni pärast otsisid miitingulised politsei tungival palvel üles ka MTÜ Kristliku Hoolekanne ja Haritus esindaja, kes oli sündmuse STOP BREIVIK! modereerija ja korrapidaja. SI avaldab katkendid Ülo Vooglaiu ettekandest.
Tekst: Ülo Vooglaid
Võimalik, et meie aega hakatakse nimetama projekti- või programmiajaks (nagu oli pronksi- ja rauaaeg). Programmiaeg ei saa kaua kesta, sest on PEALISKAUDNE, FORMAALNE, KATKENDLIK jne.
Võimalik, et külakiikede, palliplatside, loodusradade, kõlakodade jms valmistamine võiks ka edaspidi toimuda programmide alusel, ent ühiskonna transformatsiooniks vajalike eelduste loomine ja hoidmine eeldab sootuks teistsugust “lähenemist”, süsteemset mõtlemisviisi ja professionaalset, järjekindlat, edasi- ja tagasisidestatud tegevust.
Peost-suhu mõtlemisviis ja nägude tegemine, mis programmide ja projektidega tahes-tahtmata kaasas käib, on just see, mida eesti perekonnad ja kogukonnad taunivad.
Riigi jätkusuutlikkust iseloomustab produktiivse tegevuse osakaal. Kelle huvides on nii seatud, et ausalt tegutsemise korral ei ole väikeettevõtjal võimalik ellu jääda? Püsima jäämiseks oleks vaja võimalikult kiiresti võtta meetmeid selleks, et ettevõtlus saaks “uue hingamise”.
Vaja oleks aduda vähemalt seda, et
* ettevõtluse edendamiseks oleks vaja tegeleda mitte pelgalt ettevõtlusega, vaid kõige sellega, millest ettevõtlus sõltub, sh sotsiaalse problemaatikaga;
* juhtimise objektiks saavad olla vaid protsessid;
* juhtimisel on mõtet vaid korrektse täitmise korral;
* efektiivsus on infrastruktuuri funktsioon;
* tootmise otstarbekuse, mahu, kvaliteedi, aja, koha, intensiivsuse, rütmi jms üle saab otsustada vaid metasüsteemide süsteemis (supersüsteemis).
Jätkusuutlikus riigis peaks igal kodanikul olema lisaks elukestvaks enesetäiendamiseks vajalikule üldhariduslikule ettevalmistusele ka erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus. Kõigile on vajalik ka
loomealane, tunnetusalane, tööalane, mängimisalane, hügieenialane, kaitsealane, perekonna-, kultuuri- ja ühiskonnaalane, mängimisalane ning meditatsioonialane ettevalmistus.
Jätkusuutlik saab olla vaid selline riik,
* mis on humaanne, kus austatakse inimese, sh veel sündimata inimese õigust elule;
* milles igaühel on küllalt palju iseseisvust ja vabadust loominguks, arenguks ja eneseteostuseks,
* milles valitseb kõigile ühesugune kord ja selline korraaustus, milles JOKK-käsitlusi ei sallita,
* milles igaühelt, sh saadikutelt ja ametnikelt, ka ajakirjanikelt, eeldatakse arukust, haritust ja riigimehelikkust, mille juurde kuulub ausus.
Eesmärgiks peaks olema inimene, kes
* sobib elama siin, Eestis, nii ühiskonna liikmena kui ka kultuuri esindajana;
* on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud, et ette näha ja aru saada võimalustest ja piiridest, mõõdust ja ohtudest,
* oskab, suudab ja tahab teha tööd;
* tahab rajada, hoida ja kaitsta oma kodu ja kodumaad, õiglust ning õigust olla vaba ja iseseisev;
* kaitsta nõrgemaid;
* tunneb, austab ja kaitseb loodust ja Loojat, kultuuri ja kultuuriväärtusi,
* hoiab oma ja teiste tervist;
* kes hindab au ja väärikust, vaimsust ja teisi aateid;
* hindab oma ja teiste aega.
Jätkusuutlikus ühiskonnas peaksid iga tasandi saadikud ja ametnikud aduma, et nad saavad
a) luua inimestele eeldusi produktiivseks tegutsemiseks
või
b) tekitada raskusi ja takistusi.
Iseseisva ja vaba riigina püsimajäämiseks oleks vaja igal regulatsioonitasandil võimalikult kiiresti aru saada, et jätkusuutlik saab olla vaid selline riik, milles on kõigil, maal ja linnas, Virust Võruni, Vilsandist Narvani võimalik olla informeeritud.
Paraku on kommunikatsioonisüsteemis eesmärgiks reklaamitulu saamine ja kodanikel on usaldusväärse, operatiivse ja süsteemse info kätte saamine ning arutlustes osalemiseks vajalikul määral informeeritud olemine enamasti võimatu. Sellega kaasneb võõrdumine.
Eestluse häll - Maa, Küla ja Talu - saab muutuda taas elamiskõlbulikuks, kui Eestis suudetakse taastada maksukord, mis muudaks kõik paigad põhimõtteliselt võrdseks ettevõtluskeskkonnaks. Maaelu on hääbunud kõlbmatu maksusüsteemi tõttu.
Siin ei ole olnud ega tule süüdistusi, aga ridade vahelt peaks paistma, et riigi tasandil on omakasule suunatud tegevus saast, millest oleks vaja vabaneda. Kas oleks vaja rõhutada, et meetmeid oleks vaja võimalikult kiiresti ning resoluutselt (mitte mängult)? Kõrgema võimu kandjaks on rahvas.
Allikas: Ülo Vooglaid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com
Allikas: http://www.si.kongress.ee/
0 kommentaari:
Postita kommentaar