Liivi riigi ja venemaa sõda 1501 - 1503

Reede, 26 august 2011 12:12 Täna möödub 510 aastat sõja faktilisest algusest Liivimaa ja Pihkva ning Moskva vürstiriikide vahel.

See, et mõned vene vürstiriigid valmistusid Liivimaad ründama - oli teada. Salakuulajad olid maa juhtidele teateid edastanud, et Pihkva vürstiriigis kogutakse vägesid ja Moskva riik Pihkvaga mestis on.

Maarjamaa otsust - vene riikidega sõtta astuda, mõjutas kindlasti ka see, et viimasel ajal oli taas sagenenud venelaste rüüsteretked Liivi aladele.

Prof. Uluots kirjeldab sajandi esimest aastat selliselt, et siis (1501) tungisid Venelased röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.

Uluots mainib oma kroonikas veel, et see oli ajajärk (eriti XVI sajandi algusest alates), kui Liivimaa allikais ilmub "Vene" esile julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust.
Vene omab esmakordselt mainingutes põlisvaenlase tähenduse.

17. mail 1501. a. sõlmib Liivimaa ja Leedu Suurvürstiriik sõjalise liidulepingu, kus Liivimaa lubas Leedut sõjas vene vürstiriikidega toetada.

Liitu Moskva vastu vajas tegelikuklt rohkem Leedu, kes juba oli samal ajal venemaaga sõjas. Liivimaalaste seas tekitas sõtta sekkumine suuri kahtlusi, kuid ordumeister ja Hansalinnad olid sõja poolt. Eelkõige seepärast, et sooviti kindlustada oma kaubateid, pidurdada Liivimaa pidevalt toimuvaid rüüsteretki vene poolt, vabastada venelaste poolt 1494. a. alusetult vangistatud Liivimaa kaupmehed ning lisaks oli ka teada, et konflikt on niikuinii vältimatu, kuivõrd venemaal kogutakse vägesid Liivimaa suunas.

Nõnda otsustati Liivimaa seisuste kogul, Maapäeval (Liivi riigi kõrgeim võimuorgan), sõtta sekkuda.

1501. aasta 17. mail kinnitati Liivimaa ja Leedu sõjaline liit Vilniuses, 21. juunil tehti seda ka ordukeskuses Võnnus.

Sõlmitud liidu järgi pidid mõlemad aitama teineteist sõjas Moskvaga ega tohtinud sõlmida separaatrahu (eraldirahu).

Vastavalt osapoolte kokkuleppele, tehti see Liit kümneks aastaks.

Liivimaalased lähevad sõtta - Seritsa lahing

Sõda Liivimaa ja Vene vürstiriikide Pihkva ning Moskva vahel algas täna, 510 aastat tagasi - 1501. aasta 26.augustil, kui Wolter von Plettenberg väidetavalt Liivimaa kõigi aegade suurima armeega üle Tartu piiskopkonna idapiiri oli Pihkvamaale sisenenud.

Seal põrkas ta peaaegu kohe kokku üpris suurte vene vägedega, mis ilmselt olid kogutud, et Liivimaad rünnata, kuna juba mitu kuud varem oli selge, et sõda tuleb. Venelasi tabati aga üpris ootamatult, kui nad Seritsa jõge ülestasid ning Plettenbergil õnnestus nende üle täielik võit saavutada.

Sõjasaagiks said liivimaalased rohkelt suurtükke ja teisi tulirelvi. Edasi liikusid liivimaalased Ostrovi linnuse peale, mis ka vallutati. Sinna pidid koonduma ka Leedu abiväed, kuid need jäid tulemata, sest olukord lõuna pool muutus leedulastele üha raskemaks, pealegi oli suurvürst Aleksandras siirdunud Poola, et tagada seal enda kuningaks valimine. Nõnda polnud ei Seritsa lahingu võidul ega ka Ostrovi vallutamisel strateegilist tähtsust, sest järgnevalt pidid liivimaalased Pihkvat piiramata koju naasma ning peagi puhkesid väes taudid, millesse paljud ka surid.

Venelaste vastukäik - Liivimaa röövimine ja rüüstamine

Kaasaegse Liivimaa krooniku Christian Bomhoweri väitel olid liivimaalaste taandumise järel toimunud venelaste rüüsteretked seninägematult julmad, kokku olevat tapetud või ära viidud ligi 100 000 inimest.

Tõenäoliselt oli ohvreid siiski tunduvalt vähem, kuid Liivimaa idapoolne osa, eriti Tartu piiskopkond, oli põhjalikult laastatud. Seetõttu levisid maal ka allaandmismeeleolud: Tartu piiskop lubas venelaste separaatläbirääkimisi pidama hakata, Harju-Viru rüütelkond aga endale uut isandat otsima hakata. 1502. aasta alguses toimunud maapäeval suutis haigusest toibunud ordumeister Plettenberg Riia peapiiskopi toetusel siiski sõja jätkamise saavutada.

Ordu korraldas mõningaid vasturetki Venemaale ja 1502. aasta hilissuveks suudeti kokku koguda piisavalt suur väehulk, et võis mõelda uue Pihkva vallutamise katse peale.

See sõda lõppes 1503. aastal rahulepinguga Moskvas. See lõpetas sõja piirimuutusteta ning ükski küsimus, mille lahendamist liivimaalased olid lootnud sõjaga saavutada, ei leidnud lahendust. Hansakontor Novgorodis jäi endiselt suletuks, samuti jäid vangistusse Liivimaa kaupmehed, kes olid juba alates 1494. aastast seal olnud.

Allikas: Histrodamus.ee
Allikas: http://bhr.balanss.ee/