MATTI ILVES: RAHVA VAESUMINE

Peamininister Andrus Ansip lubas meile veel valimiskampaania ajal jälle viia riigi viie rikkama hulka Euroopas, ainult, et nüüd pidi see tähtaeg nihkuma vaid mõne aasta võrra edasi. Meie neomarksistid-liberaalid on kindlalt veendunud, et ainus mis rahvast huvitab on vaid raha, aga see mis saab Eestist ja kultuurist ei lähe enamusele inimestele korda.
Nüüd on aga valitsuse "targal" juhtimisel väljakujunenud olukord, kus rahvas ei rikastu, vaid üha kiireneva tempoga lausa vaesub. See ei puuduta niivõrd rikkaid kui aga peamiselt vaeseid, kes peavad võitlema perekondade toimetuleku eest.
Valitsus valetas meile, et euro tulek ei tõsta hindu! Majandusteadlane Andres Arrak ütles, et euro tõstis hindu kahe lainena - esimene hinnatõus oli enne eurole üleminekut ja teine pärast seda.
"Kõik vandusid, käsi piiblil, et 1. jaanuar hinda ei tõsta, aga nad tõstsid hinnad etteruttavalt ära juba oktoobris-novembris ja osaliselt detsembris. Jaanuaris hinnad väga palju ei tõusnud, sest kõik püüdsid hoida oma lubadust. Alates veebruarist on hinnad jälle kõvasti tõusnud," rääkis Arrak Delfile.
"Kohati on hinnatõusud päris müstilised olnud," sõnas Arrak. Ta tõi omast kogemusest näitena Tartus asuva Opera pitseeria, kus hinnad tõusid 30-40 protsenti ja lisas, et ka juuksuri juures käimise eest tuleb senise 75 krooni asemel välja käi 7 eurot ehk 110 krooni.

Delfi kirjutas veel juhtkirjas, "Alanev reaalpalk = reaalne vaesumine": "Kuigi täna avalikustatud statistika rääkis keskmise brutopalga 4,5-protsendilisest tõusust võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga, ei anna taolised andmed vähimatki alust rõõmuhõiseteks.Inimeste tegelikku ostujõudu näitav keskmine reaalpalk langes juba kümnendat kvartalit järjest. See tähendab, et kaupade ja teenuste hinnatõus sööb pidevalt ära selle palgatõusu, mida mõned valdkonnad endale lubada suudavad. Paljudel aladel on langenud isegi keskmine brutopalk, reaalpalgast rääkimata.
Veel hullema sõnumi toob meieni aga palgastatistika, mille kohaselt palka saavaid töötajaid oli selle aasta märtsis vaid 1,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. See tähendab, et registreeritud tööpuuduse hoogne vähenemine, mille üle ametlik Eesti on valjuhäälselt rõõmustanud, pole sugugi ulatuslikult realiseerunud lisandunud tööhõivena."
Kõik eelpool toodu puudutab töölkäivaid inimesi, aga on veel ka pensionärid, kelle rasket olukorda pideva hinnatõusu tingimustes on isegi maininud valitsustegelased.
Kahjuks pole näha ka mingit olukorra paranemist. Elektri pidevad hinnatõusud vaba turu tinginustes ja Eesti Energia uued hinnatõusu taotlused, mis ilmselt rahuldatakse (alates 1.augustist tõusis elektri hind keskmiselt 0,39 senti/kWh), toovad kaasa lausa uue inflatsioonilaine. Tuleb veel arvestada ülemaailmset rahanduskriisi, millest valisus meile ei räägi ega pea vajalikuks ka hoiatada rahvast, mis süvendab samuti inflatsiooni.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et enamusel meist ootavad ees väga rasked ajad.
 
Fotod: Urmas Nemvalts ja Ester Vaitmaa
__________________
Raha läheb odavamaks ja rahvas vaesemaks. Raha väärtuse kadumisele reageerib hästi kulla hind, mis püstitab aina uusi rekordeid, praegu on kulla müük lausa peatatud:
http://rahvuslane.blogspot.com/2011/08/kulla-muuk-on-hetkel-peatatud.html
M.I.
__________________
Rahva vaesumine jätkub, ka viimase kvartali andmetel toimus jälle reaalpalga vähenemine. Küttearvete hinnatõus ootab ees ja see tuleb ligikaudu 20%, seegi on juba teine hinna tõstmine käesoleval aastal.
M.I.