RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 1. veebruar 2015

MATTI ILVES: ELAGU LIIGKASUVÕTMINE!

Vahur Koorits kirjutab DELFis: "Kiirlaenude andmist ja krediidikulukust piirav eelnõu kukkus riigikogus läbi, sest selleks vajalikust 51 häälest jäi neli puudu."
Kiirlaenude andmine on selge liigkasuvõtmine, sest intresid ulatuvad olenevalt laenu tähtajast ja laenuandjast kaugelt üle 100 %-di, vist isegi kuni 350 % aastas. Kuna kiirlaenu võtavad tavaliselt vaesemad inimesed, siis jättis Riigikogu need kodanikud laenukontorite kuritegelikku haardesse.

Laenude kõrged intressid ei puuduta ainult kiirlaenu kontoreid, vaid ka panku. Sest läbi ajaloo on peetud laenuanja kasumit, mis ületab umbes 13 %, liigkasuvõtmiseks.
Ivar Tröner kirjutab: "Keskaja õigusmaailmas algas alatu liigkasuvõtmine juba 13% tulust, mida teeniti mõne teenuse osutamise pealt. Rooma õigus ja varakeskaja germaani rahvaste seadused lubasid kuni 12%-st liigkasu aastas ning 11. ja 15. sajandi vahel pidi saama lubatud piiriks 13,5% intressimäär, sest just sellise määra surusid Prantsusmaa kuningad Louis VIII (1223) ja Louis IX (1230, 1234) peale juudi liigkasuvõtjatele. Veneetsias kõikus intressimäär tavaliselt 5% ja 8% vahel. Aga oli ka tõelisi ahnuse tippe. Näiteks Austrias ja Firenzes jäid intressimäärad kõige sagedamini 20–30% piiresse, samas Pistoias ja Luccas võisid nad tõusta 40%-ni. Aastal 1284 tõi kohus päevavalgele Lombardia rahalaenutajate 34–266% intressimäärad, lombardlasi aga samastati juutide, see tähendab liigkasuvõtjatega. 150–266% intressimäärad viisid keskaja ühiskonnas juba pankurite tapmisele, aktiivsetele juudipogrommidele, sest teenimatult jõukas inimene äratas kadedust ja pahatahtlikkust, tema aususes ja kohusetundlikkuses kaheldi sügavalt. On selge, et panganduse ühiskondlik maine oli juba keskajal väga halb."

Nagu näeme, on kokkupuutumine alatu liigkasuvõtmisega tänapäeval enam kui tavaline ja ei kasutata isegi väljendit "liigkasuvõtmine". Populaarne on hoopis ütlus, et lollidelt tulebki raha ära võtta!
Liigkasuvõtmist peetakse nüüd tavaliseks ausaks äriks. Miks on see siis nii? Meile peaks teada olema, et maailmas suures osas valitseb praegu suurpankurite kehtestatud kapitalismi värdvorm - finantskapitalism, millel ei ole tegelikult tõelise kapitalismiga midagi ühist; sest kapitalismi iseloomustab loov eetika, mis põhineb  individuaalses vastutuses, otstarbekas täpsuses, hariduses, inimese tubliduses ning eelkõige kasumi kõlbelises tarvitamises. Loodud finantskapitalism põhineb aga lihtlabasel liigkasuvõtmisel.
Lisan veel selle - mida Jürgen Ligi on ütelnud, et tavalised inimesd ei tea kes neid tegelikult valitsevad.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP