PRB: Rahvas saab Eestit kaitsta stagnatsiooni eest

Toomas Kümmel, ajakirjanik

Alar Sudak, kodanikühiskonna tegelane

Sven Kivisildnik, literaat

Pöördumise autorid

Eestis kivineb stagnatsioon, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on rahvas kõige kõrgem võimukandja ja saab murda stagnantide võimu. Sel eesmärgil esitame igale lugejale allkirjastamiseks kaks dokumenti petitsioon.ee keskkonnas.

Petitsioon „Peatame Rail Baltica!" on mõeldud kollektiivse pöördumisena Riigikogule, et Riigikogu kohustaks Vabariigi Valitsust peatama Rail Balticu trassi rajamise Pärnu suunal. Petitsiooniga otseses seoses on Memorandum kohalike omavalitsuste põhiseadusliku võimu ja õiguste kaitseks. Presidendile saadetud memorandumile kogume toetusallkirju, et President saaks viidata rahva tahtele, kui ta ei kuuluta välja uut Planeerimisseadust, sest see on vastuolus põhiseadusega. Alljärgnevalt teeme mahukatest dokumentidest ainult olulisemad väljavõtted. Mõlemad dokumendid on rahvaliikumiselt Peatame Rail Baltica!, mida plaanisime koos Hardo Aasmäega, kui RB Tartu suuna esivõitlejaga enne tema lahkumist.
Petitsiooniga „Peatame Rail Baltica!" on tänaseks liitunud rohkem kui viissada viiskümmend inimest. Teiste hulgas Märt Riisenberg, kes tunnistati 2014 Eesti parimaks põllumajanduse tippjuhiks; Kalev Härkma, Valga linnapea; Aleksander Laane, Rohelise Erakonna esimees, kohalike omavalitsuste volikogude liikmed, omavalitsuste töötajad, paljude elukutsete esindajad, tudengid, õpilased, Riigikogu valimiste saadikukandidaadid, jt.
Enne, kui allkirjastate, tuleb teil loomulikult mõelda ja mõtteainet on külluses.
On tekkinud paradoksaalne olukord, et  Eesti NSVs oli laulva revolutsiooni ajal demokraatiat rohkem, kui praeguses Eesti Vabariigis, mille stagnatsioon on suurem, kui oli Eesti NSV lõpuaastatel.
Võrdleme fosforiidikaevanduste ja Rail Baltica rajamisega kaasnenud protsesse ja tendentse Eesti NSVs ja Eesti Vabariigis.

Muinasjutud
Fosforiidikaevandustest taheti fosforiiti, mille väetiste toimel pidi muutuma viljakaks sotsialistlik põllumajandus, kuid fosforiit väetas hoopis laulvat revolutsiooni. Okupatsiooni ajal räägiti muinasjuttu helgest teest kommunismi, nüüd  räägitakse raudteest, mis viiks  Eesti Euroopasse lausa kiirrongiga.
Kui fosforiitväetistega on põlde võimalik väetada, siis Rail Balticuga pole mõtet Berliini sõita, sest lennukid lendavad Berliini kiiremini. Eesti kaubavahetus Saksamaaga ei ole nii suur, et täita kaubarongide ešelone, kuid Venemaa kaubandustransiit on kokku kukkunud. Eesti riik  suunab Eesti Raudteele järgmisel aastal 20 miljonit eurot, et vähendada pronksiööst alates aasta aastalt suurenevat kahjumit, kuid RB suurendab Eesti Raudtee kahjumit mitmekordseks.
Liiati on rahva eest varjatud, et Vilniuse ja Varssavi vahele ei ole võimalik raudteed ehitada. Poolas asuvas Podlaasias; kus asub arvukalt rahvusparke, soid ja rabasid; on raudtee ehitamine keelatud nii rangelt, et sinna ei saanud raudteed rajada ka Euroopa Komisjoni tugeval survel.  Reformierakonna propaganda vassib samapalju nagu vassis TASS, mis teadeteagentuurina oli Kremli ruuporiks.
Kiirrong Tallinnast Berliini on samasugune müüt nagu 15 aastaga jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Fosforiidikaevandused oleks ehitatud täies mahus Moskva rahadega, aga Eesti riigi RB omafinantseering on 500 miljonit, mis on suurem mitme ministeeriumi aastasest eelarvest. Näiteks ligi kaks ja pool korda suurem, kui Kultuuriministeeriumi aastane eelarve, mis on 208 miljonit.
Eesti riigi põhiseaduslik prioriteet pole mitte raudtee, vaid kultuur. 
Alarahastatud valdkonnad
Riigil on mitmed valdkonnad alarahastatud. Põllumehed viivad lehmad tapamajja, sest piima kokkuostuhind on langenud alla piimatootmise omahinna, aga riigil pole raha põllumeeste toetuseks. Põllumeeste toetamise asemel saadab riik nende peale raudruunad. Keskkonna mõju strateegilise hindamise dokumentidest lähtub, et RB mõjutsooni jääb  297 elu-, äri-, ning 609 kõrvalhoonet, 272 hektarit põllu- ja 594 hektarit metsamaad. Põllumaade tükeldamine koormab tootmist ja vähendab põllumajandustoodangut ja põllumeeste sissetulekuid.
Fosforiidikaevanduste rajamine oleks üles sonkinud Virumaa ning rikkunud Pandivere põhjavee allikad. RB laastab maad mitte ühes, vaid kolmes maakonnas korraga , Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.
Juuru Vallavolikogu otsuses 26.juunist 2014, milles protesteeritakse Rail Balticu vastu tõdeti. „Volikogu liikmed on vastu muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhjavee veerežiimi kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike, looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis- ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele".
Perestroikaga kaasnenud glasnosti ehk avalikustamise õhkkonnas algas fosforiidisõda. Teadlased tõestasid fosforiidkaevanduste kahjulikust, ajakirjanikud avaldasid kõik vastuargumendid, üliõpilased korraldasid meeleavaldusi ja rahvas toetas kõiki vastuhakkajaid.
Vigane uuring
Priit Humal on tõestanud, et AECOMi tasuvusuuring kubiseb valedest ja vigadest, Riiklik Tehnilise Järelvalve Inspektsioon analüüsis, et RB rajamine läheb planeeritust kallimaks, omavalitsuste juhid on võtnud tungivalt sõna Pärnu suuna vastu ja Tartu trassi poolt, Avalikult Rail Balticust on avalikustanud kõik materjalid.
Vallad kahjuks valdavalt vaikivad. Rail Balticu trass kulgeb läbi kahekümne nelja linna ja valla, aga Rail Balticule on öeldud oma otsustega ei ainult Juuru ja Rae volikogud. Teiste kohalike omavalitsuste volikogude esimehed ja vallavanemad on avaldanud protesti kodanikena, kuid volikogude otsusteni pole nad jõudnud.
Pärnu linn on ainus, kes loodab saada Rail Balticust kasu, sest Rail Balticuga kaasneb kohalik raudtee Pärnu ümbruses. Linnaoea Toomas Kivimägi ei ole kahjuks arvestanud kahjudega, mida RB raudruunad teevad kõikides trassile ettejäävate valdade külades, taludes, põldudel ja looduses. Pärnu saaks kohaliku raudtee, kui riik rekonstrueeriks  Tallinn-Pärnu-Mõisaküla raudteeliini, aga selle jaoks pole vaja lasta üles sonkida kolme maakonda korraga.
Fosforiidisõda lõppes võidukalt. Karl Vaino juhitud EKP Keskkomitee võttis 1987 aasta sügisel vastu otsuse, et fosforiidikaevanduste rajamine peatatakse kahekümneks aastaks, kuni töötatakse välja tehnoloogia, mis keskkonda ei kahjusta.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus lubati. «Otsustame aasta jooksul Eesti julgeolekule strateegiliselt olulise Rail Balticu trassivaliku kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda hoidvaid soove võimalikult palju arvestades».
Mittearvestamise seadus
Soovidega arvestamise asemel menetleti planeerimisseadust, mille rakendamisel  muutub elu- ja looduskeskkonna hoidvate soovidega mittearvestamine lausa seaduslikuks, sest kohalikud omavalitsused kaotavad seni kehtinud seadusliku võimaluse keelata oma territooriumil riigi eriplaneeringute rajamised. Uue ja hullema planeerimisseaduse järgi tekis vajadus valdade vastuseisu mahasurumiseks RB suhtes, kuid tulevikus saaks seaduse kaitse all ehitada kasvõi aatomielektrijaamu ja tuumajäätmete matmispaiku seal, kus Toompea saksad tahavad, ilma, et kohalikud omavalitsused saaks neid keelata.
Kohalike omavalitsuste võimu kärpimine on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Põhiseaduse järgne kõrgeim võimukandja on rahvas ja kohalik omavalitsus on kõrgeima võimukandja esindusorgan. Kui tekib vastuolu ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse vahel, siis peab peale jääma rahva esindusorgani tahe, mitte ministeeriumi; mida rahvas pole erinevalt volikogudest valinud.
Planeerimisseadus on Eesti Vabariigi Põhiseadusega nii suures vastuolus, et isegi presidendi poolt kummitempliks nimetatud Riigikogu hakkas tõrkuma. Riigikogus võeti 28.jaanuaril seadus vastu ainult 27 poolthäälega, mis on läbi Riigikogu ajaloo väikseim poolthäälte arv ühe seaduse vastuvõtmisel. 74 Riigikogu liiget kas hääletasid vastu, ei hääletanud või ei tulnud üldse kohalegi. Kahjuks ei jätkunud kolmveerand Riigikogu liikmetel riigimehelikust seadus läbi kukutada.
Enamik vastu hääletajaid oli IRList, enamik poolt hääletajaid oli Reformist.
NSV Liidu konstitutsioonis oli põlistatud NLKP ainuvõim, Reformierakond juhib riiki nagu oleks põhiseaduses sätesatud reformikate ülemvõim. Oravate koht on puu otsas, mitte Toompeal.
Laulva revolutsiooni ajal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, milles Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikust Eesti NSV territooriumil. See oli  Eesti kui Taaveti väljakutse Koljati impeeriumile.
Valdade ja linnade ja volikogudel läheb vaja isegi vähem julgust, kui ENSV Ülemnõukogul. Nad peavad lihtsalt pöörduma Presidendi poole, et President ei kuulutaks välja planeerimisseadust ja käsiks Riigikogul lõpetada põhiseaduse rikkumine ja viiks uue planeerimisseaduse vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
Rahvas peab võtma tagasi võimu, mida riigivõim tahab rahvalt võtta kärpides kohalike omavalitsuste võimu. Rahvas peab kaitsma valdasid, külasid ja talusid RB raudruunade eest;  põhiseaduse  rikkumise eest ja toetama Presidenti riigimeheliku otsuse vastuvõtmisel jätta planerimisseadus välja kuulutamata.
 Allkirjastage palun petitsioon.ee kollektiivne pöördumine Riigikogu poole Peatame Rail Baltica! ja Memorandum Presidendile kohalike omavalitsuste põhiseadusliku võimu ja õiguste kaitseks.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=70723957