MATTI ILVES: PÕHISEDUSES EI USALDATA RAHVAST

Meie põhiseaduse väljatöötamiseks loodud assamblee oskas välja töötada meile äärmiselt rahva arvamust mitte arveastava, et mitte öelda rahvavaenuliku põhiseaduse. Miks see siis nii läks? Arvan seepärast, et Põhiseaduse Assambleest võtsid osa paljud nõukogude aja kasvatuse saanud isikuid (sai teisiti, kõik olenes vanematest ja nö. lastetoast) ning ka - ütleme otse välja - "endiseid" kommuniste.

Praegu kehtiva põhiseaduse järgi saab kõrgema võimu kandja rahvas väljandada oma tahet vaid kord nelja aasta tagant valimistel ja ka siis valida sisuliselt ainult eri parteide mitte isikute vahel, ning pikal valimistevahelisel ajal ei küsita rahvalt midagi (sest isegi referendumite algatamine on Riigikogu pädevuses), samuti puudub rahval reaalne võimalus mingil muul viisil riigivalitsemisest osa võtta.

Eestis on kehtinud kokku 4 põhiseadust, vaatame neist vaid kahte, 1992. aasta põhiseadust mis kehtib meil ametlikult veel praegu ja Vabadussõjalaste Põhiseadust, mille poolt hääletas 1933. aastal rõhuv enamus rahvast - 73%. Toome välja neli põhiseaduste seisukohta, mille puhul saaks rahvas oma arvamust avaldada:

1.Eelnõude rahvaalgatus
2.Riigipea otsevalimine
3.Vaba riigipea kandidaatide ülesseadmine
4.Rahvahääletuse algatamise võimalus

Paraku kehtiv põhiseadus ei võimalda üheski punktis rahva kaasalöömist. Vabadussõjalaste Põhiseadus aga garanteerib rahvale kõigis toodud punktides rahva kaasamise.
Nüüd saame teha järelduse, et nn. vapside põhiseadus oli kõige rahvalähedasem ja rahva arvamusega või tahtega arvestav, sest teised kolm põhiseadust ei arvestanud samuti nii palju rahvaga ja neist kehtiv põhiseadus ei arvesta rahva arvamusega üldse.

Nii tuleb välja, et eestlased oleksid märksa õnnelikumad ja poliitikasse kaasatumad, kui meil kehtiks täna Vabadussõjalaste Põhiseadus!

Vabadussõjalaste hümn: