RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 27. veebruar 2015

HENN PÕLLUAAS: Välispoliitika peab lähtuma Eesti huvidest

Henn Põlluaas
EKRE Harju- ja Raplamaa esinumber
Kandidaat nr 172

Saue linnapea 2012 aastast. Kõrgharidusega. Abielus ja kahe lapse isa. Töötanud õpetaja, ettevõtja, firmajuhi, toimetaja ja publitsistina. Saue linnavolikogu liige 2005 aastast. Kirjutanud kaks raamatut, ühe Lennart Meri poliitilisest tegevusest ja teise Eesti-Vene piirilepingu sõlmise telgitagustest ning hulga artikleid, mida on avaldatud nii Eestis kui välismaal. Kaitseliidu liige.
Kuidas sa hindad Eesti välispoliitika hetkeseisu?

Välispoliitika ülesanne on riigi julgeoleku kindlustamine ning Eesti huvide kaitsmine maailmas. Kindlasti tuleb hoida ja tugevdada häid suhteid kõikide meie sõprade ja liitlastega nii Euroopa Liidus, NATOs kui mujal ning seista vastu katsetele kahjustada ja nõrgendada meie omariiklust ja rahvuslikke huve.
Kahjuks tuleb nentida, et Eesti välispoliitika on olnud peale Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist olnud arg ja visioonitu. Või nagu ajaloodoktor Jaak Valge nentis: küüniline, pugev ja allaheitlik. Soov sõlmida piirilepingut on selle parimaks tõestuseks. Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse kaitseks on Eesti korduvalt sõna võtnud, kuid meie enda rahvuslike huvidena presenteeritakse kahepalgeliselt hoopis okupatsiooni ja anneksiooni seadustamist Eestile kahjulikku ja mittevajalikku uue piirilepingu sõlmimise läbi. EKRE ei nõustu sellega.
Kuid see ei ole kogu aeg nii olnud?
Kui pärast taasiseseisvumist seisis Eesti selgelt väärtuspõhise poliitika ja rahvuslike huvide eest ja Venemaa oli rahvusvahelisel areenil Eesti suhtes kaitseseisukorras, siis nüüd ei ürita Eesti end Kremli propagandarünnakute eest isegi kaitsta. President Ilvese sõnul polevat seda vajagi. Eesti on taandunud õiguslikelt positsioonidelt, millel püsides saavutati kunagised võidud. Erinevalt Lätist ja Leedust ei nõuta isegi okupatsioonikahjude heastamist. Ilves on öelnud, et demokraatia ja inimõiguste rikkumistele Venemaal ei tuleks tähelepanu  pöörata – aktsepteerime Venemaad sellisena, nagu ta on. Ma ei ole sellega nõus. Just selline käitumine viiski Gruusia ja Ukraina sõjani.
Milline peaks suveräänse riigi, nagu Eesti, välispoliitika olema?
Iga riigi välispoliitika aluseks on rahvuslikud huvid ja väärtused, mille põhjal pannakse paika eesmärgid, ehitatakse üles välispoliitika taktika ja strateegia. Rahvuslike huvide ja väärtuste defineerimist pole Eesti võimulolijad aga oluliseks pidanud. Määravaks on saanud sobitumine teiste, eeskätt suurriikide, EL ja rahvusvaheliste organisatsioonide huvidega. Teisisõnu, iseseisva välispoliitika elluviimise asemel on Eesti võtnud kaasajooksiku rolli.
Mis sellest siis halba on?
See on viinud Eesti huvid teisejärgulisteks – kardetakse eristuda multikultuuristuvast ja traditsioonilisi väärtusi kaotavast Euroopast, mille eestvedajad on võtnud suuna Euroföderatsiooni loomisele. Eesti huvide kaitsmist, ka EL-s, hakati käsitlema vastandumisena ning algne rahvusriiklusele ja väärtustele suunatud poliitika asendus teiste soovituste kriitikavaba omaksvõtuga. Isegi kui sellega minnakse vastuollu Eesti põhiseadusega (näiteks EL seaduste ülemuslikuks kuulutamine Põhiseaduse ees, liitumine ESM-ga kooseluseaduse vastuvõtmine jne).
Sa rääkisid välispoliitika eesmärkidest ja visioonist. Milline see peaks sinu arvates olema?

Vastus on lihtne. Meie omariikluse eesmärgid ja narratiiv on kirjas põhiseaduse preambulas – Eesti riik on loodud selleks, et tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine ja areng. Kogu riigiaparaat ja ka välispoliitika peab olema rakendatud selle eesmärgi tagamisele. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lähtub oma tegevuses just nimelt sellest. 


Avaldatud ajalehes "Konservatiivide Vaba Sõna" veebruar 2015

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP