Mis vahet on kunagisel hõbeda tagatisega dollaril ja tänasel dollaril?

Pealtnäha väike kujunduslik nihe, kuid sisuline muutus seisneb selles, et kui hõbedatagatisega dollarit sai USA valitsus välja anda vaid juhul kui tal oli reaalset hõbedat tagatiseks panna ja hõbedat oli ja on võimalik hankida, kui varastamine või pettus kõrvale jätta, vaid kas kaevandades või tööjõudu/kaupu juba kaevandatud hõbeda vastu vahetades. Seega vahetus oli sellisel juhul võrdne nii dollari tavakasutaja (töötaja, ettevõtja) kui dollari väljaandja (riik, keskpank) seisukohalt. Hõbedollar oli nii tavakasutaja kui väljaandja jaoks ekvivalent ja mitte kaup, mille müümisega ekstratulu teenida.

Täna on olukord aga vastupidine. Tavakasutaja jaoks on Föderaalreservi ringlusse antud dollar ikkagi vaid ekvivalent, mille vastu ta oma tööjõudu või toodangut müüb. Väljaandja ehk keskpanga (mis nüüd on riigivalitsusest sõltumatu!) jaoks on see aga kaup, mille omahind on sisuliselt 0, kuid mida vahetatakse dollari tavakasutajate reaalse tööjõu ning toodangu vastu ning vähe sellest, küsitakse veel ka intressi. Teiste sõnadega – sellise ebaõiglase vahetuse lõpptulemusena kontsentreerub keskpanga (mis, tuletame meelde, on tänapäeval riigist ja seega ka rahvast sõltumatu!) kätte nii ettevõtjate kui töötajate tänane kui tänu intressi võtmisele veel ka hetkel mitteeksisteeriv, tulevikus loodav reaalne lisandväärtus.

Kuidas võiks nimetada naabrimeest (ning kuidas peaks tema suhtes käituma), kes sama skeemi alusel oma kattetute tšekkidega üritab teie kui naabri käest osta teie tööga loodud väärtusi?

Allikas:http://www.yhistupank.ee/files/Uhistuleht_oktoober_2012.pdf