MATTI ILVES: AJAKIRJANIKEST

Meie ajakirjanukud on ilma igasuguste põhimõteteta ja võib öelda, et lihtsalt kirjanduslikud käsitöölised kes on valmis täitma igat käsku, mis tuleb toimetuste juhtkonnalt või siis peatoimetajatelt. Muretsetakse vaid enda küllaltki priske leivakannika pärast.

Seda näitab kujukalt laimikampaania, mis on meedias lahti läinud konservatiivide ja eelkõige EKRE ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu. Neid sõimatakse fašistideks, putinistideks, tagurlateks jne.

Mis peaks aga ajakirjanduses juhtuma, kui võimule saaks järgmiste Riigikogu valimistega Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? See on praeguste arengute jätkudes küllaltki tõenäoline. Ei midagi erilist, meedia muudaks vaid kurssi, sest seda on tehtud ajaloos korduvalt. Lahkuksid ajakirjandusest vaid mõned ideelised liberaalid ja sotsialistid.

Kuna inimloomus ei muutu, siis võib tuua siin ühe eriti ilmeka paarisaja aasta taguse näite akad. J.V. Tarle raamatust "Napoleon":

"Valitsusele ja valitsussfääridele lähedane Pariisi ajakirjandus läks äärmiselt enesekindluselt üle täielikule meeleolu langusele ja varjamatule hirmule. Tüüpiliseks tema käitumisele neil päevil oli epiteetide range järjestikkus, mis lisati Napoleoni nime juurde sedamööda, kuidas arenes tema pealetung lõunast põhja poole.

Esimene teade: "Korsika koletis maabus Jouani lahes". Teine teade: "Inimsööja läheneb Grasse´i linnale". Kolmas teade: "Usurpaator asus Grenoble´isse". Neljas teade: "Bonaparte hõivas Lyoni". Viies teade: "Napoleon läheneb Fontainebleau´le". Kuues teade: "Tema Keiselkikku Majesteeti oodatakse täna talle ustavasse Pariisi".

Kogu see literatuurne gamma mahtus mõne päeva jooksul ühe ja sama toimetuse juures ära ütede ja samade ajalehtede veergudele."

Nii, et ajakirjandus ja meedia laiemalt ei ole võimuvahetuseks Eestis mingi takistus. Ainult praegu etendavad nad enda räpast osa ja lollitavad ning "koolitavad" rahvast nii palju kui vähegi võimalik.