RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 1. märts 2017

TEINE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI POOLE

Lugupeetud Eesti Vabariigi President!
20. veebruaril 2017. a. saatsin Teile aadressil vpinfo@vpk.ee kirja:
EESTLASE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTLASTE POOLE EESTI VABARIIGI
99-NDA AASTAPÄEVA PUHUL …
JA
PATRIOODI SÕBRALIK JÄRELEAITAMISTUND EESTI VABARIIGI
PRESIDENDILE EESTI LÄHIAJALOO MÕISTMISEKS

Püüdsin pöördumise otse Teile saata, kuid see polnud võimalik. Ja tõepoolest, - mis saab siis, kui kõik ullikesed ja rahulolematud või ka patrioodid-kodanikud korraga kirjutama hakkavad … Osutusin mõistvaks kodanikuks ja jäin lootma, et Presidendi Kantselei (PK) mulle paari sõnagagi vastab. Et kas proua President sai mu pöördumise kätte ja kas ta selle läbi luges. Ei midagi enamat. Kõigest paar lauset. Ootan 20. märtsini ja otsustan seejärel, kuidas edasi tegutsen.
24. veebruaril aga lõi Issanda välk meie Vabadussõja võidusamba, presidendi hea nime ja eesti rahva õig(l)ustunde pihta!
Postimees kirjutas, et jaloolane Risto Koovit ning filmirežissöör Arbo Tammiksaar viisid 2017. a. 24. veebruari hommikul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, kust see ära korjati, kuna enne presidendi toodud pärga pidavat samba jalam olema tühi. Üritust korraldanud kaitseväe peastaabi kinnitusel peab inimestel olema võimalus pärgi ausamba juurde tuua.
«Ma ei esinda ühtegi organisatsiooni, ühtegi isikut ega asutust, vaid ma oma pere nimel olen alati 24. veebruaril viinud pärgi kohtadesse, mis minu jaoks on olulised,» rääkis ajaloolane Risto Koovit.

Pärast lipuheiskamise tseremooniat Toompeal on Vabaduserist olnud alati esimene koht, kuhu Koovit pärja on viinud. Tavaliselt on see olnud enne ametlikku tseremooniat. «Läbi kahe presidendi ei ole kunagi olnud probleeme, et minu pärg või kellegi teise toodu kimp või küünlad oleksid seganud,» rääkis ajaloolane. Kooviti sõnul on ta hiljem kas ametlikul üritusel kohal olles või seda teleri vahendusel jälgides näinud, et pieteeditundega käsitletakse juba samba juurde toodud pärgi ja küünlaid.

Risto Kooviti suureks üllatuseks astus tema juurde üks naine, kes küsis, kas tal on midagi selle vastu, kui ta pärg ära võetakse.
«Ma ei saanud isegi küsimuse püstitusest aru. Minu jaoks on see absurd. See sammas võrdub minu jaoks hauamonumendiga, mis tähendab, et sa ei võta sealt lilli ära. Selline käitumine ei ole sünnis,» rääkis Koovit.
Ta pani oma tellitud pärja koos filmirežisöör Arbo Tammiksaarega ikkagi Vabadusristi jalamile. Teise pärja viisid mehed Tallinna Reaalkooli juures oleva kuju jalamile. Vabadusristi juurde tagasi tulles nägid mehed, et nende pärg on ikkagi ära viidud. Koovit läks temaga eelnevalt suhelnud naise käest uurima, mis toimub, sest oli selgesõnaliselt öelnud, et ei ole pärja eemaldamisega nõus.

«See ei olnud mingi koera- või narrikimp. See oli ilus pärg, me ei pannud seda kuhugi keskele. Me panime selle äärepoole, nagu me oleme alati teinud,» rääkis Koovit. Ta rõhutas, et ei ole kunagi pannud oma pärga sinna, kuhu asetatakse hiljem ametlikud pärjad.
Kooviti sõnul põhjendas nende juurde tulnud mees pärja ära viimist protokolliga. «Kõigepealt president, siis ametnikud ja siis vaatame, mis edasi saab,» meenutas Koovit vestlust. Kooviti sõnul rääkis nendega presidendi protokolliülem. «Ta raius, et tegu on eriti olulise riikliku sündmusega eriti olulisel objektil ja sellest aastast alates on reeglid sellised, et ausammas on tühi, kuni president paneb pärja. Kui ametlikud pärjad on pandud, siis alles vaadatakse, kuidas rahvas ligi saab,» rääkis mees.

Presidendi pressiesindaja Taavi Linnamäe kinnitusel ei olnud tegu presidendi kantselei töötajatega. President Kersti Kaljulaid ütles, et nõuab juhtumi kohta selgitust ning vabandust. «Meie ei ole seal enne käinud, meie jõudsime sinna pärgade asetamise ajaks,» selgitas Linnamäe. Ta lisas, et seda üritust korraldab kaitsevägi.
Koovitile jäi selline käitumine arusaamatuks. «Ei saa vägivaldselt omastada ühte olulist objekti ja sündmust ning teha seda ametkondlikuks näitemänguks. Seda enam, et selle sama protokolli järgi on Vene saatkonnal ka õigus enne kodanikke pärga panna,» on ajaloolane pahane.

Mehed küsisid oma pärja tagasi, mis tänu ühele julgestuspolitseinikule ka õnnestus ning Koovit viis pärja kaitseväe kalmistul olevate Briti sõdurite haudade juurde. «Ma ei saa aru, kuidas meil need asjad on nii käest ära läinud,» imestas ta. 24. veebruaril on Koovit pärgi viinud juba kümme aastat ning alates Vabadussamba rajamisest on ta alati viinud ühe ka sinna. «Minu arust peaksid ka kodanikud tegema 24. veebruaril midagi, panema lipu välja, viima lilli. Ka meie peaksime näitama välja, mida meie tunneme sel päeval,» rääkis Koovit. Ta lisas, et seni pole tema pärjad kellelegi jalgu jäänud.
Kaitseväe peastaabi kommentaar: Täna on Eesti riigi sünnipäev ja me tahame, et sellest jääks soe mälestus kõigile ning päevast saaks osa kogu Eesti rahvas. Kaitsevägi korraldab vabariigi aastapäeva üritusi koos väga mitme ametkonnaga. Me selgitame välja, mis täpselt juhtus ja kas pärgade asetamise korda tuleks muuta. Kindlasti peab kodanikel olema võimalus Vabadussõja võidusamba jalamile pärgasid asetada ning peame siin olema paindlikud ja on kahetsusväärne, kui oleme haavanud kellegi tundeid.

Juhtunu kohta leidsin tabava kommentaari Internetist: “See pärja panemise keelamine või isegi hullem - ärakorjamine enne, kui president on pannud oma pärja – on kõige ehedam Kaitseväe Peastaabi ebakompetentsuse näitamine võimalike pommipanemiste ennetamisel! Otse loomulikult see abinõu peab säästma ka Vene saadiku elu! Rahvas, va raibe, söögu heinu! Pai presidendiprovva! Palun vii 9. mai keskpäeval pärg pronkssõdurile.Tahaks näha, kuidas selle esine eelnevalt puhtaks tehakse … Aga vaevalt. Meil kehtib ses suhtes mitmikmoraal. Kurb. Pärga viia ja panna võib iga kodanik - kui ta just ei riku avaliku elu reegleid -24 tundi päevas olenemata mida arvab ja keelab - käseb presidendi kantselei.”

Austatud proua President!
Palun Teie isiklikku sekkumist (käsud-korraldused asja uurimiseks) ja abi ( Teile rahva poolt antud võimu ja Teie poolt saavutatud renomee rakendamine) minu poolt esitatavatele küsimusele vastamisel (kes, kuidas, millal peab (kui Teil pole võimalik, siis Teie nimel) vastama?).

KÜSIMUSED:
Mis on selle naise ees-ja perekonnanimi ja kus ja kellena (amet) ta töötab, kes astus 24.02. hommikul Vabadussõja võidusamba kõrval hr. Risto Kooviti juurde ja küsis, kas hr. Koovitil on midagi selle vastu, kui ta pärg ära võetakse …
Risto Koovit: “Presidendi protokolliülem raius, et tegu on eriti olulise riikliku sündmusega eriti olulisel objektil ja sellest aastast alates on reeglid sellised, et ausammas on tühi, kuni president paneb pärja. Kui ametlikud pärjad on pandud, siis alles vaadatakse, kuidas rahvas ligi saab,»
Internetist lugesin, et presidendi protokolliülem on Liisa Ojaveer. Kes oli see mees, kes esines protokolliülemana? Tema nimi ja ametikoht.

Missuguses dokumendis (protokollis?) on kirjas reeglid, mis nõuavad, et Vabadussõja võidusamba lähiümbrus on tühi, kuni president paneb pärja?
Kes (nimeliselt) on selle dokumendi (protokolli, reegli) koostanud?
Kes nimeliselt ja mis kuupäeval on selle dokumendi poolt hääletanud/kinnitanud?
Miks üks lihtne eestlane-pärjapanija peab ootama, kuni Vene saatkond (ja/või teised ametlikud isikud) on oma pärja Vabadussõja võidusambale ära pannud?

Kus ja millal on see dokument (protokoll, reeglid) tehtud teatavaks avalikkusele?
Pärjapanekut käsitleva protokolli kohta puudub Riigi Teataja lehel vähimgi viide. Samuti pole seda salaprotokolli(?) leida Presidendi kodulehe otsuste ega käskkirjade alt.
Kui selline protokoll on tõesti olemas ning kehtib, siis miks on see salastatud?
Kuidas suhestub pärjapanek kellegi või millegi mälestuseks riikliku vandaalitsemisega Vabadussõja võidusamba juures meie senise, järeleproovitud ja üldtunnustatud komberuumiga?
Edu ja mõistmist Teile, proua President!

Heiki Kortspärn
parteitu patrioodist pensionär.
28.02.2017.

Allikas: Merike Lillenberg, Facebook

Foto ülal,  Heiki Kortspärn seisab enda kavandatud, ehitatud ja püstitatud vabadussõjalaste (vapsid) mälestusmärgi kõrval Kambjas, all see mälestussammas.
M.I.


4 kommentaari:

Ants 1. märts 2017 12:04  

Ootame,vaatame,kummalist ja salapärast toimub palju.

Anonüümne 3. märts 2017 11:00  

Hale määgimine, nad sülitavad teie peale, kas teate!Millal küll lõpeb ninnunännutamine ja hakatakse mehetegusid tegema? Kas on veel ühtki tublit eesti meest järele jäänud või annavadki tooni seelikus eided lõputu halisemisega? Ja meie president?Kuidas ta selleks sai? Kas tal on eesti perekond või on ka keelt nilpsanud võõraste rahvaste järele?Kas lõputu köögutamine ongi kõik, mida suudetakse?

Matti Ilves 3. märts 2017 13:11  

11:00-le
Vastik määgimine kellegi anonüümse poolt, kes ei julge isegi siin oma nime avaldada ja solvab väärikaid-tegusaid inimesi.
Tegelikult peaksin sellised mõttetud kommentaarid lihtsalt kustutama. Oleks seal vähemalt siiski märgitud, ning teada antud enda isiklikest saavutustest, aga ilmselt neid pole ja kes usukski taolist anonüümset tegelast...

Anonüümne 4. märts 2017 00:16  

Ei tahtnud solvata artikli kirjutajat. Ta tegi parimat, mida suutis. Ainult sellest pole kasu ja seisak ühiskonnas ajab inimesed meeleheitele.Samuti pole olnud aastate lõikes kasu minu jõupingutustest midagi muuta. Mis puutub siia nime avaldamine? Ei muutnud nõuka ajal ka see midagi, kui mind kgb pigistas, ja üle kuulas,siis kui meie "lahked siiasaabujad " minu peale kaebasid. Eestlaste üle julgesid nad küll mõnitavalt naerda ,meie kommete ja tavade üle. Olin üks väga vähestest, kes häält tõstis, enamik oli vait ja neelas solvangud vaikidas alla, kartsid...Kui tahate kustutada, siis kustutage, saab teie südametunnistus rahu.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP