RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 27. august 2014

Kaitseuuringute keskus: Prantsusmaa ja Saksamaa relvastavad Putini sõjamasinat

www.DELFI.ee

Mistral klassi dessantlaev Peterburi sadamas
Foto: Dmitry Lovetsky, AP/Scanpix

Kaks Euroopa riiki, Prantsusmaa ja Saksamaa, aitavad Vladimir Putini Venemaal oma sõjalist musklit kasvatada, müües Moskvale relvasid, aidates kaasa Venemaa sõjalisele arendustööle ja jagades Venemaaga arenenud sõjalisi tehnoloogiaid. Vastusena Vene vägede tungimisele Krimmi tuleks kohe võtta arutluse alla selle koostöö lõpetamine, kirjutasid Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse blogis Kaarel Kaas ja Tomas Jermalavičius.
Mõne aasta eest peeti Balti riike hüsteerilisteks, kui nad olid vastu Prantsusmaa päritolu Mistral klassi dessantlaevade müügile venelastele. Mistrali tehing toimus kõigest paar aastat peale Gruusia sõda ja selle tehinguga sai Venemaa mitte ainult võimaluse oma sõjalist jõudu projtseerida, aga annab ka venelastele mõningaid moodsaid tehnoloogilisi võimekusi, mille üle on neil vaid hea meel. Lisaks anti Venemaale väga halb signaal - pole tähtust, mida Venemaa oma naabruskonnas teeb, vene raha on relvaäris ikka teretulnud.
Mistrali tehing algatas terve laine koostööoprojekte. Nende seas oli uue põlvkonna jalaväe lahingumasina ühine arendamine, Prantsuse sõjatööstusfirma Thalese öövaatlusseadmete müük Venemaale jne. Alles hiljuti teatas Dmitri Rogozin, Venemaa esimene asepeaminister, et alanud on Vene-Prantsuse sõjalise koostöö uus ajastu, mis toob kaasa võimekuste ühendamise ja usaldava infovahetuse.
Prantslastele on lisandunud sakslased, kellele Saksamaa relvaekspordi lubasid väljastav nõukogu väljastas ainuüksi 2011. aastal 250-500 ekspordiluba ehk samas suurusjärgus kui eksporditi sõjatehnikat Lõuna-Koreale ja Indiasse.
Üks viimaseid müüke on eriti murettekitav. Saksa võimud lubasid Rheinmetallil müüa Venemaale moodsa brigaaditaseme treeningkeskuse. See on sisuliselt täissuuruses brigaadi lahingugrupi kõige moodsama staabi koopia, mis on praegu kättesaadav vaid tehnoloogiliselt kõige arenenumatele lääneriikidele.
100 miljoni euro eest saab Venemaa teha oma vägede väljaõppes hüppe edasi. See annab võimaluse simuleerides realistlikke lahinguolusid testida vägede võitlusvõimet mitmeid väeliike ühendava operatsiooni ajal ja hinnata võitlejate ja staabi hakkamasaamist.

Merkeli doktriin

Sellised tehingud sobivad nn Merkeli relvamüügi doktriiniga, mille ta ise võttis kokku järgnevalt: "Olen veendunud, et on meie huvides võimaldada partneritel efektiivselt osaleda julgeoleku ja rahu tagamisel või taastamisel oma piirkondades." Kaas ja Jermalavičius küsisid, kas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja teiste Venemaale relvastust müüvate riikide jaoks tegeles Venemaa 2008. aastal Gruusias ja nüüd Ukrainas "piirkondliku julgeoleku ja rahu tagamise või taastamisega", mida tuleb "võimaldada"?
Venemaale relvastust müüvad riigid võivad loota, et taolised suhted Venemaaga võivad kriisihetkedel Venemaad mõjutada. Kaas ja Jermalavičius küsisid aga, kas suured Vene relvastustellimused ei võimalda hoopis Putinil mõjutada Pariisis ja Berliinis langetatavaid otsuseid?
Nad kahtlesid, kas Euroopa Liidu sanktsioonid tooksid ikka kaasa sõjalise koostöö lõpetamise Venemaaga, kuigi see oleks loogiline. Kaas ja Jermalavičius kartsid, et sõjalise koostöö lõpetamine on naiivne lootus, arvestades seda, kuiväga sõltub Euroopa riikide killustunud relvatööstus Euroopa Liidu ja NATO väliste riikide tellimustest.
Taolisel käitumisel peab olema ja edaspidi ka on oma hind. Mõnede Euroopa Liidu ja NATO Venemaaga piirnevad riigid usaldavad järjest vähem neid Euroopa relvatootjaid ja nende taga seisvaid valitsusi, kes on mestis Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksiga. Selle asemel suurendavad need Ida-Euroopa valitsused oma relvaoste ja koostööd USAga.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=68156701

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP