RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 19. august 2014

PAUL TAMMERT: Kas õpetaja on parasiit?


Rolls-Royce tehakse ikka veel käsitööna
Rolls-Royce tehakse ikka veel käsitööna

Hr Jaanus Saksing on kirjutanud ajalehes Postimees hea, mõtlemisainet pakkuva artikli teemal: Eesti vaesuse kolm põhjust. Eesti vaesuse kõige olulisemaks põhjuseks peab ta seda, et meil on liiga vähe suurt lisaväärtust tootvaid töölisi ning liiga palju muidusööjaid, kes elavad esimeste kulul.
Ehk kui Eestis oleks vaid suurt lisaväärtust tootvad töökohad, siis oleksimegi hoobilt „viie rikkaima riigi“ hulgas. Mõte jumalast õige, kuid kahjuks ei suuda see noormees näha tervikpilti.
Lisaväärtus kasvab tootmisprotsessis vaid siis, kui inimesed spetsialiseeruvad. Mida kitsamalt nad spetsialiseeruvad ja mida enam kasutavad masinaid, seda viljakamaks töö muutub. Robot on selle suundumuse lõpp-ideaal : terve tehas töötab omaette ja vaid üks inimene paneb selle käima ja vaatab, et kõik on korras.
Kuid selleks, et suure lisaväärtusega töö oleks võimalik, on vaja tohutut hulka teenindavaid töötajaid, kes harivad tulevasi leiutajaid, insenere, logistikuid, finants-, personali-, äri- jne töötajaid või siis ravivad neid, kui nad satuvad haigestuma (sest surnud töötaja ei tooda midagi) või valmistavad neile toitu jm tarbekaupu või parandavad nende kodudes torusid, kui need kipuvad katki minema. Kõik need inimesed on hr Saksingu arvates muiduleivasööjad, kes vaid raiskavad tootmistegevusest saadavaid tulusid ja ei võimalda omanikul rikkaks saada.
Kuid mis kõige olulisem: selline hirm-viljakas töö on võimalik vaid siis, kui kogu see toodang suudetakse ka maha müüa. Laos seisev valmistoodang ei oma mingit väärtust, õigemini – tal on negatiivne väärtus!
Eesti turg on pisike ja jääb pisikeseks, kuni siinsed palgad on pisikesed. Välisturul tuleb aga iga päev võidelda suurtootjatega, kel turull juba „käpp sees“ ning kuhu siinseid tootjaid keegi ei oota.
Ja mis kõige olulisem, kui see tõepoolest ka õnnestub, siis väga paljud Eesti ettevõtjad ei raatsi oma töötajatele maksta „õiglast palka“, mistõttu asjalikum tööjõud eelistab liikuda mujale, kus makstakse õiglast tasu tehtud töö eest.
Ehk siinkohal võiks küsida, mis jäi hr Saksingul tähele panemata?
Vaadake: lisaväärtuse kasv inimese kohta on näiline. Mida suurema tööviljakusega üks tootev töötaja töötab, seda suurem hulk inimesi peab teda abistama, et ta saaks seda suure tööviljakusega tööd teha! Nii võib auto valmis ehitada üks kuldsete kätega meistrimees, kuid tal kulub selleks aastaid. Ning neid autosid saavad tarbida vaid väga rikkad inimesed. Ja tööandja sõltub täielikult sellisest töövõtjast, sest teist sellist on väga raske leida.
Henry Fordi geniaalsus peitus selles, et ta jagas auto tootmise protsessi „tuhandeks“ üksikuks tööülesandeks, mille tegijaid võis võtta otse tänavalt ning välja õpetada tundidega. Tõsi, enne seda tuli ehitada veel valmis konveierliinid ning korraldada logistika, et vajalikud komponendid oleksid igal hetkel käepärast. „Teenindavate“ töötajate hulk kasvas kosmilise kiirusega. Kuid auto valmis nüüd 12 tunniga! Tööviljakus kasvas kosmilises mõõtmes, kuid kui jagada see töötajate arvuga, siis vaid kordades.
Kuid siinkohal tekkis veel üks probleem. Selleks, et sellist masstoodangut müüa, tuli:
  • järsult alandada autode müügihinda,
  • tõsta töötajate palku kordades
  • ja müüa auto järelmaksuga.
Tulemuseks oli täiesti uus maailm, kus ei domineerinud enam mitte Bentlyd ja Chevrolet’id, vaid hoopiski Fordid.
Tõsi – need Fordid lõid veel tohutu hulga töökohti: autoteede ehitajad, teenindusjaamad, ostukeskused (kuhu inimesed nüüd kaugete maade tagant kokku sõitsid), turismimajanduse jne, jne.
Ehk, mida ma tahtsingi ütelda? Tehnoloogilise progressiga kasvab tegelik tööviljakus inimese kohta (kui arvestada kõiki protsessis osalevaid inimesi) õige pisut, kuid koos spetsialiseerumise süvenemisega paraneb toodangu kvaliteet ja selle soetamine muutub jõukohasemaks paljudele.
Järeldus: tööviljakus saab kasvada vaid siis, kui teenindavate inimeste hulk kasvab ja nende teadmised paranevad! Seega õpetaja pole mitte muiduleivasööja, vaid see isik kellest tööviljakuse paranemise protsess algab. MOTT!
Ah jaa! Küsimus veel lugejale: millise töötaja töövilkakus oli Ford’i näites kõige suurem?

Vaata algset artiklit:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-eesti-vaesuse-kolm-pohjust.d?id=69516145

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/08/18/kas-opetaja-on-parasiit/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP