MATTI ILVES: KIRI MINISTER KRISTEN MICHAL´ILE

Lp. minister hr. Kristen Michal!

Mul on Teile üks küsimus. Põhiseaduse § 60 ütleb: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed."
Kuidas saab olla meie valimisseadus ülekantavate häältega kooskõlas põhiseadusega? Minule ja veel paljudele teistele on see täiesti arusaamatu. Olen ka lugenud hinnanguid, milles nähakse siin otsest vastuolu põhiseaduse ja valimisseaduse vahel. Kas meie valimisseadust ei tuleks muuta nii, et see oleks kooskõlas põhiseadusega?
Ootan sellele kirjale ka vastust.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

MEELDETULETUS:

Lugupeetavad!

Saatsin teile juba 28. mail kirja ühe küsimusega, millele ma ei ole siiani vastust saanud. Tänaseks on möödund sellest üle kuu.
Ootan veel vastust!

Tervitades,
Matti Ilves


VASTUS:

Matti Ilves
matti.ilves387@gmail.com
Vastuskiri

Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seoses Riigikogu valimiste korraga. Täpsemalt osutasite Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) paragrahvile 60, mis muuseas sätestab, et Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Leidsite, et valimisseadus ülekantavate häältega on vastuolus põhiseadusega. Samuti tõstatasite küsimuse, kas valimisseadust ei tuleks muuta nii, et see oleks kooskõlas põhiseadusega?
Edaspidi keskendume oma vastuses Riigikogu valimistele, kuivõrd Te oma kirjas viitasite just Riigikogu valimiste põhimõtetele ja korraldusele. Selgitame seetõttu esmalt, millised on valimiskorralduse alused ning seejärel keskendume konkreetsemalt sellele, kuidas toimub häälte muutumine parlamendikohtadeks.
Teie poolt mainitud häälte ülekantavus seostub PS § 60 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega. See viitab Eestis kohustuslikule proportsionaalsele valimissüsteemile ning see erineb majoritaarsest valimisüsteemist.
Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades erakondade vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvule. Proportsionaalsuse põhimõte on samuti seotud ühetaolisuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte järgi annavad valijad hääli erakondade või valimisliitude nimekirjadele. Nimekiri saab parlamendi kohti proportsionaalselt neile antud häälte arvuga.
Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole vastuolus mõõduka suurusega valimiskünnise kehtestamine, sest see võimaldab vältida proportsionaalse süsteemi rakendamise negatiivset tagajärge – parlamendi killunemist pisifraktsioonideks. Riigikogu valimiste puhul on otsustatud vastav künnis sätestada 5 % peale ning see tagab, et Riigikogu liikmed esindavad kokkuvõtlikult suuremat osa valijatest kui need, kes valimiskünnist ei ringkonnas ega ka üleriigiliselt ei täida.
Lisanduvalt märgime, et proportsionaalse valimissüsteemi puhul on nende häälte arv, mis läheb kaotsi, proovitud hoida võimalikult madalal. Seepärast väljendab proportsionaalse valimissüsteemi abil valitud parlamendi koosseis paremini valijaskonna poliitilisi eelistusi. Samuti tõstame esile, et ei ole valimissüsteeme, kus valija hääled ei lähe kaotsi või ei kandu arvestuslikult üle, väljaarvatud juhul kui mandaatide arvu ei ole piiratud. Sellist korda aga Eesti Vabariigi põhiseadus ei võimalda.
Riigikogu valimistel toimub valimistulemuste kindlaks tegemine kolmes etapis. Esiteks jaotatakse igas valimisringkonnas individuaalsed mandaadid kõigile nendele kandidaatidele, kes on kogunud vähemalt selle hulga hääli, mis on vajalik nende valimisringkonnas lihtkvoodi saamiseks. Lihtkvoot saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Näiteks kümnemandaadilises ringkonnas, kus anti 1000 häält, on lihtkvoodiks 1000/10 = 100 häält.
Ainult need parteid, kes on ületanud vabariiklikul (üleriigilisel) tasandil nõutava 5 protsendi läve, osalevad edasises kohtade jaotamises valimisringkonna tasandil ja kompensatsioonikohtade määramisel üleriigilisel tasandil.
Teises astmes protokollitakse iga partei piirkondlik nimekiri vastavalt iga nimekirjas oleva kandidaadi poolt saadud häälte arvule ja antakse niipalju kohti, kui mitu korda partei kandidaatide poolt saadud häälte koguarv ületab valimisringkonna lihtkvoodi. Näiteks, kui lihtkvoot ringkonnas oli 100 ja ühele nimekirjale anti 300 häält, saab nimekiri kolm mandaati. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 % lihtkvoodist. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist.
Need mandaadid, mis jäävad jaotamata peale esimest kahte astet, määratakse üleriigiliste kohtadena nendele parteidele, kes on ületanud vabariiklikul tasandil nõutava 5 protsendi läve, kasutades D’Hondt’i meetodi üht versiooni. Neid mandaate nimetatakse kompensatsioonimandaatideks. Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena erakondade, mis kogusid vähemalt 5 % kogu riigis antud häältest, üleriigiliste nimekirjade alusel. Selleks arvutatakse esmalt välja jagajate jada elemendid: astendatakse jada järjekorranumber arvuga 0,9 (nn modifitseeritud D'Hondti jagajate meetod).
Edasi arvutatakse välja üleriigiliste nimekirjade iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse erakonna nimekirjale kogu riigis antud häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kompensatsioonimandaadi saab selle erakonna kandidaat, mille võrdlusarv on suurem ehk kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% lihtkvoodist.
Kokkuvõtvalt leiame, et nii proportsionaalne valimissüsteem kui ka valimistel kasutatav valimistulemuste kindlakstegemise kord ning mandaatide jagamise viis on kooskõlas põhiseaduses tulenevate valimist käsitlevate põhimõtetega.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Kanarik
Nõunik
Avaliku õiguse talitus
Õiguspoliitika osakond
Justiitsministeerium

Vastuskirjas räägitakse peamiselt proportsionaalsuse põhimõttest. Aga kuidas jääb sellega, et põhiseaduses on ka üteldud: "Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed."
Täiesti selgelt ei ole meie valimised ühetaolised ja OTSESED. Seega jätkatakse rahulikult põhiseaduse rikkumist, see on meile aga tuttav nii mõne teisegi küsimuse puhul. Alles hiljuti langetas isagi Riigikohus põhiseadust eirava otsuse, sellest lugege SIIT. Kuidas aga saab usaldada valitsust, Riigikogu saadikuid ja Riigikohust kes tegelevad põhiseaduse rikkumisega?