Põhjus miks Euroopa variseb
Olgu see varjase kristluse Rooma vastased aktsioonid saavutamaks
sallivust nn “piinatud vähemuse” vastu lõpetades meile tuntud NSVLi
katsetusega luua rahata ja rahvusteta kommuun(teoorias vähemalt) ja
jõudes nüüdsesse Euroopa Liidu projekti juurde, võime alati öelda, et
need pole kunagi vastupidiselt rahvusriikidele edukalt toiminud. Kõik
nad olid erineva lähenemise ja mõnetilise arusaamaga, kuid taotlesid
kõik kommuuni ehk nn rahvusteta suurriiki, mida juhiks “parimate”
(kommunistide) eliit. Marx mainis koguni proletariaadi diktatuuri, mis
NSVLi näitel tähendas “parimate” kommunistide juhtimist ning vastaste
elimineerimist.
Võrdsus, sallivus ja majanduslik heaolu jms on olnud lööksõnad, millega enda huve kindlustada soovinud ning eri harugruppidesse kuuluvad bolševikud on kasutanud, et enda positsioone kindlustada. Ajalooliselt jaguneb kommunism ise mitmeks eriliigiks või siis nö raskusastmeks, mis näevad eesmärgini jõudmist mõneti erinevalt aga lõppeesmärk on neil sarnane. Sellel pikemalt siin ei peatu, küll aga soovin tähelepanu juhtida neile tuttavatele lööksõnadele, millega meid ELi astuma meelitati. Kampaaniatest kõlas läbi võrdsus, sallivus ja jõukus, mis tänaseks asendunud piirikontrollita ja laguneva majandusega õudukaks.
Vaadelgem aga neid imemehi, keda siinsed väidetavalt meid esindama pidavad riigijuhid kummardavad.
1.) Herman Van Rompuy
Rompuy on endine Belgia peaminister, kellest mitte keegi kuulnud polnud enne, kui tagatubades otsustati, et tuleks just see mees lükata Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks langetamaks eurodreameritele kasulikke otsuseid.
On paljudele jäänud meelde sellega, et igal eurokriisi tippkohtumisel ütleb, et oleme hullemast mööda saanud ning eksib iga kord. Tuntud ka rahvusriikide põlgajana.
2.)José Manuel Durão Barroso
Barroso on Portugalist pärit poliitik. Alates 23. novembrist 2004 on ta Euroopa Komisjonipresident.
Barroso on olnud läbi aegade mitmete agressiivsete kommunistlike liikumiste liige ja eestkõneleja.
Pooldab ELi komisjonile täieliku võimu andmist riikide ja seeläbi nende elanike eest otsuste tegemisel ehk rahvaste isemääramisõiguse lagundamist.
Barroso pidamas maoistide eest kõnet:
3.)Martin Schulz
Tõeline punane talent. Schulz on sündinud Saksamaal ja olnud aastaid läbinisti vasakpoolse SPD liige. Valitud kinnisel hääletusel(tagatubades) Euroopa Parlamendi presidendiks. Tuntud oma halvakspanu poolest, kui vabadel referendiumitel otsustasid iirlased algul öelda rahvusriikide vastasele Lissaboni leppele ei.
Sellised vasakfanatismi esindavad bürokraadid on Euroopa Liidu tuumikuks ning ei maksa imestada, et see ei arvesta väikerahvaste huvidega ning saab neile selle projekti jätkudes saatuslikuks.
Meie rahakoti ja kultuuri huvides on peatada see projekt, taastada piirikontroll, peatada kontrollimatu bürokraatia ning tulla tagasi rahvusriikide printsiibi juurde.
Jah Euroopa majanduslikule koostööle, ühistele majanduslikele projektidele, kaubavahetusele aga ei föderalismile, kus väikerahvastele jääb vaid plekk ajaloos.
Kommunism ei arvesta rahvaste rassiliste, kultuuriliste ega tootluslike erinevustega ning on seeläbi alati läbikukkunud. Küsimus on vaid hinnas.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
__________________
Lugege lisaks SIIT
M.I.
Võrdsus, sallivus ja majanduslik heaolu jms on olnud lööksõnad, millega enda huve kindlustada soovinud ning eri harugruppidesse kuuluvad bolševikud on kasutanud, et enda positsioone kindlustada. Ajalooliselt jaguneb kommunism ise mitmeks eriliigiks või siis nö raskusastmeks, mis näevad eesmärgini jõudmist mõneti erinevalt aga lõppeesmärk on neil sarnane. Sellel pikemalt siin ei peatu, küll aga soovin tähelepanu juhtida neile tuttavatele lööksõnadele, millega meid ELi astuma meelitati. Kampaaniatest kõlas läbi võrdsus, sallivus ja jõukus, mis tänaseks asendunud piirikontrollita ja laguneva majandusega õudukaks.
Vaadelgem aga neid imemehi, keda siinsed väidetavalt meid esindama pidavad riigijuhid kummardavad.
1.) Herman Van Rompuy
Rompuy on endine Belgia peaminister, kellest mitte keegi kuulnud polnud enne, kui tagatubades otsustati, et tuleks just see mees lükata Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks langetamaks eurodreameritele kasulikke otsuseid.
On paljudele jäänud meelde sellega, et igal eurokriisi tippkohtumisel ütleb, et oleme hullemast mööda saanud ning eksib iga kord. Tuntud ka rahvusriikide põlgajana.
2.)José Manuel Durão Barroso
Barroso on Portugalist pärit poliitik. Alates 23. novembrist 2004 on ta Euroopa Komisjonipresident.
Barroso on olnud läbi aegade mitmete agressiivsete kommunistlike liikumiste liige ja eestkõneleja.
Pooldab ELi komisjonile täieliku võimu andmist riikide ja seeläbi nende elanike eest otsuste tegemisel ehk rahvaste isemääramisõiguse lagundamist.
Barroso pidamas maoistide eest kõnet:
Tõeline punane talent. Schulz on sündinud Saksamaal ja olnud aastaid läbinisti vasakpoolse SPD liige. Valitud kinnisel hääletusel(tagatubades) Euroopa Parlamendi presidendiks. Tuntud oma halvakspanu poolest, kui vabadel referendiumitel otsustasid iirlased algul öelda rahvusriikide vastasele Lissaboni leppele ei.
Sellised vasakfanatismi esindavad bürokraadid on Euroopa Liidu tuumikuks ning ei maksa imestada, et see ei arvesta väikerahvaste huvidega ning saab neile selle projekti jätkudes saatuslikuks.
Meie rahakoti ja kultuuri huvides on peatada see projekt, taastada piirikontroll, peatada kontrollimatu bürokraatia ning tulla tagasi rahvusriikide printsiibi juurde.
Jah Euroopa majanduslikule koostööle, ühistele majanduslikele projektidele, kaubavahetusele aga ei föderalismile, kus väikerahvastele jääb vaid plekk ajaloos.
Kommunism ei arvesta rahvaste rassiliste, kultuuriliste ega tootluslike erinevustega ning on seeläbi alati läbikukkunud. Küsimus on vaid hinnas.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
__________________
Lugege lisaks SIIT
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar