Kas Euroopa võtab peale moslemite vastu ka šariaadi?
Prantsusmaa peab kehtestama šariaadiseadused ja rajama moslemiriigi, et vältida kodusõda. Sellise arvamusega tuli lagedale professor Christian de Moliner, kelle sõnutsi pole võimalik ümber veenda 30% moslemeid, kes soovivad šariaati.
Professori nägemuses tuleks probleemi lahendamiseks luua Prantsusmaa territooriumil kaks riiki: Prantsuse seadusandlusega prantslastele ja šariaadikohtutega moslemitele.
Mullu tunnustas ainsa lääneriigina mingil määral šariaati (koraanil ja sunnal põhinevat islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogumit) Kreeka, kuid seal hakati selle vastu ägedalt võitlema. Tänavu jaanuaris tühistaski Kreeka parlament šariaadi kohustusliku rakendamise Lääne-Traakia moslemitele, muutes selle vabatahtlikuks. Nüüdsest saavad sealsed moslemid valida, kas vaidluste korral pöörduda šariaadikohtunike poole või tavakohtutesse. Muide, selle seaduse algatasid ise mõned moslemid, kellele tundusid šariaadiseadused diskrimineerivatena.
Norras on juba palju aastaid arutatud võimaluse üle kehtestada šariaadiseadused. Vastava ettepaneku tegid seejuures kohtunikud. Šariaadil on Norras nii pooldajaid kui ka vastaseid. Riigi mõnes moslemitega asustatud piirkonnas kehtib šariaat tegelikult juba ammu ja mitteametlikult. Aeg-ajalt pannakse moslemite elurajoonides, näiteks Norra pealinna Oslo Grønlandi asumis üles silte “Siin kehtivad šariaadiseadused”.
Taani pealinna Kopenhaageni Nørrebro piirkonnas on moslemid mitu korda rünnanud sealseid baare, mille omanikelt püütakse raha välja pressida. Peale laamendamise, lõhkumise ja väljapressimise karjuvad migrandid, et Nørrebro on šariaadile alluv territoorium, kus on keelatud alkoholi tarbida.
Saksamaal Wuppertalis alustas mõni moslemiaktivist juba 2014. aastal tänavatel patrullimist, et võtta kinni moslemeid, kes jõid alkoholi või külastasid lõbustusasutusi. Kuna patrullijatel olid seljas oranžid vestid kirjaga “Šariaadipolitsei”, siis said nad süüdistuse (alles 2016. aastal!) mundrikandmisseaduse rikkumises. Kohus aga ei leidnud neil süüd olevat. Selliseid salafiitide organiseeritud šariaadipatrulle tegutseb mujalgi Saksamaal ja teistes Euroopa linnades.
Ka Venemaa mõningates piirkondades, näiteks Kaukaasias, on kehtinud või kehtib praegugi šariaat. Seda on soovitatud rakendada ka riigi keskrajoonides. Moskva advokaadi Dagir Hasavovi sõnutsi on šariaadikohtutes võimalik lahendada hulgaliselt olmeprobleeme, mis tekivad moslemite vahel. Eelmisel aastal pani aga projekti “Stop Haram” (haram – keelatud tegevused islamis) eestvedaja Islam Ismailov Moskvas tööle šariaadipatrulli, et selgitada välja avalikes kohtades suitsetajad ja viinajoojad. Korrarikkujatest tehti videod, mis pandi üles YouTube’i.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/890213/kas-euroopa-votab-peale-moslemite-vastu-ka-sariaadi
0 kommentaari:
Postita kommentaar