Meile räägitakse, et traditsiooniline perekond on oma aja ära elanud
Aga maailm ei ole ju muutunud! Päike tõuseb idast, loojub läänes, kevade järel tuleb suvi, sügise järel talv! Inimeste elu on muutunud, mitte maailm!
Tähed säravad öises taevas, kuu kasvab ja kahaneb, lumi sajab ja sulab, inimene kasvatab endale toitu, puud langetavad talveks oma lehed ja kevadel tärkavad uued pungad, taimed õitsevad ja kannavad vilja. Maailm ei ole muutunud! REEGLID on kõik alles! Loodusseadused on alles ja kehtivad! Maakera ju ei tee universumis, mida tahab?
Äkki on inimene lihtsalt oma isekusest ja rumalusest sellest maailmast ohtlikult kaugele eemale triivinud? Kas me jaksame veel kaldale ujuda?
Meile öeldakse, et “ajaga tuleb kaasa minna”. Ja paljud noored võtavad selle ohtliku rumaluse oma elu juhiseks.
Arukam inimene ent hakkab mõtlema: kas ikka tuleb alati kaasa minna? Mida see mulle annab, kui ma sellega kaasa lähen?
Kas inimene tohib oma hinge labastada üksnes selleks, et täieõigusliku liikmena kuuluda mingisse ajutisse üpris isekasse ja agressiivsesse kampa?
Allikas: Malle Pärn, Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar