Malle Pärn: Mis on tarkus?
Sotsiaaldemokraat nimetab rumalaks rahvuskonservatiivi, rahvuskonservatiiv aga sotsiaaldemokraati. Kummal on õigus?
Arukas kõrvaltvaataja oskab poliitiku tarkust või rumalust objektiivselt hinnata, ta teeb selle järgi ka valiku, kumba ta neist kahest toetab. Teatud määral väljendavad seda hinnangut erakondade toetusprotsendid.
Kas me võime öelda, et inimene on targem kui loom? Tegelikult suudavad ju loomad oma elu korraldada tunduvalt paremini. Enamasti ei tee nad rumalusi, ja igatahes ei räägi nad rumalusi.
Selle vastu ei ole kaitsud aga ka kõige targem või arukam inimene. Me veendume selles, kui loeme möödunud aegade suurmeeste kirjutisi, samuti ka oma igapäevases elus, kus ikka nii mõnigi muidu tark inimene aeg-ajalt tuleb välja mingi ilmselge lollusega.
Seega, polegi olemas inimest, kes oleks täiuslikult tark. Kes mõistaks õigesti kõike, millega ta kokku puutub, teeks alati õigeid otsuseid ja valikuid, oskaks kõigile kõiges anda kasulikku nõu.
Tarkus on, niisiis, ka suhteline mõiste.
Pealegi see, mis ühele tundub tark, võib teise meelest rumal olla. Ja vastupidi. See, mis ühel hetkel targana tundub, võib juba järgmisel hetkel tunduda rumalana.
Ja rumal inimene vist küll naljalt ei tunnista, et ta rumal on… Tema meelest on rumal see, kes teda targaks ei taha kuulutada.
Ent kirjutatud on, et tark ehitab, ja rumal kisub maha…
Tark on see, kes teeb seda, mida ta oskab teha, kes räägib seda, mida ta teab, millesse usub, mida näeb. Kui ta ei tea, siis ta ütleb, et ta ei tea, ja jätab selle teistele otsustada, nendele, kes teavad.
See, kes ütleb, et ta ei näe, ei mõista, aga ometi otsustab, on ju ilmselgelt rumal.
Sotsiaaldemokraat nimetab rumalaks rahvuskonservatiivi, rahvuskonservatiiv aga sotsiaaldemokraati. Kummal on õigus?
Arukas kõrvaltvaataja oskab poliitiku tarkust või rumalust objektiivselt hinnata, ta teeb selle järgi ka valiku, kumba ta neist kahest toetab. Teatud määral väljendavad seda hinnangut erakondade toetusprotsendid.
Kas me võime öelda, et inimene on targem kui loom? Tegelikult suudavad ju loomad oma elu korraldada tunduvalt paremini. Enamasti ei tee nad rumalusi, ja igatahes ei räägi nad rumalusi.
Selle vastu ei ole kaitsud aga ka kõige targem või arukam inimene. Me veendume selles, kui loeme möödunud aegade suurmeeste kirjutisi, samuti ka oma igapäevases elus, kus ikka nii mõnigi muidu tark inimene aeg-ajalt tuleb välja mingi ilmselge lollusega.
Seega, polegi olemas inimest, kes oleks täiuslikult tark. Kes mõistaks õigesti kõike, millega ta kokku puutub, teeks alati õigeid otsuseid ja valikuid, oskaks kõigile kõiges anda kasulikku nõu.
Tarkus on, niisiis, ka suhteline mõiste.
Pealegi see, mis ühele tundub tark, võib teise meelest rumal olla. Ja vastupidi. See, mis ühel hetkel targana tundub, võib juba järgmisel hetkel tunduda rumalana.
Ja rumal inimene vist küll naljalt ei tunnista, et ta rumal on… Tema meelest on rumal see, kes teda targaks ei taha kuulutada.
Ent kirjutatud on, et tark ehitab, ja rumal kisub maha…
Tark on see, kes teeb seda, mida ta oskab teha, kes räägib seda, mida ta teab, millesse usub, mida näeb. Kui ta ei tea, siis ta ütleb, et ta ei tea, ja jätab selle teistele otsustada, nendele, kes teavad.
See, kes ütleb, et ta ei näe, ei mõista, aga ometi otsustab, on ju ilmselgelt rumal.
Allikas: Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar