Sinimägede tähendusest

EESTI LEEGION 76.
Sinimäed, 1944.

Sinimägede tähenduse kohta tahan tänasel [eile], Eesti Leegioni asutamise aastapäeval tsiteerida kahte meest, 1944. aasta vastupanuliikumise juhtide väljendatud mõtteid.

Esimene neist on Jüri Uluots, viimane peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes okupeeritud kodumaa pinnal ning samal ajal ka tunnustatud autoriteet rahvusvahelise õiguse alal. 17. augustil 1944 peetud kõnes ta ütles:
”Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike, kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine, kui keegi mõtleb või ütleb teisiti. Õigel teel on kogu eesti rahva olemise kaitsel need eesti mehed, kes relvaga käes võitlevad praegu ja edaspidi. Nendest sõltub kogu eesti rahva olevik ja tulevik”.

J. Uluotsa kinnitatud valitsuse haridusminister Arnold Susi, 16 aastat Venemaa vangilaagrites ja sundasumisel veetnud ning invaliidina kodumaale jõudnud rahvuslane, kirjutas: „Meie, laagrivangid, ei ole kangelased. Meestest olid seda Sinimägede ja Pitka mehed. Vangidest ei sõltunud keegi, me ei saanud vastutada millegi eest peale iseenda. Me kas elasime või surime, see olenes kellestki teisest. Tõelised sangarid on aga meie naised, emad, kes jäid lastega üksi, kui mehed vangistati. Üksi nad toitsid ja koolitasid neid, töötades sageli nii päeval kui ööl, mitmel kohal, sest lapsed pidid saama toidetud ja kaetud. Ja siis veel emad, kes väikeste lastega Siberisse viidi, kus vastutuse koorem oli veel rängem. Nemad on kangelased, vabas Eestis tuleb kõigepealt neile püstitada ausammas, suur ema kuju!”

Allikas: Valter Austa, Facebook