50 olulist punkti, mida tahaks parteide valimisprogrammides näha
SAPTK juhatuse liige Varro Vooglaid pani kirja punktid, mida ta sooviks näha parteide valimisprogrammides. Tema sõnul tuleks rahvaesindajaks kandideerivatelt isikutelt nõuda nendes küsimustes selgete seisukohtade väljendamist. Ühtlasi rõhutab ta, et mitte mingil juhul ei tohiks vastutustundlikud kodanikud anda valimistel oma häält kandidaatidele, kes pole andnud selgesõnalist lubadust seista konkreetse valija jaoks kõige olulisemate põhimõtete kaitsel.
Vähem kui kahe kuu pärast algavad riigikogu valimised ning peagi avalikustavad kõik erakonnad oma valimisprogrammid. Sellega seonduvalt panin kirja punktid, mida tahaks erakondade programmides näha.
Olen toonud välja punktid, mida võiks pidada Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohast prioriteetseks. Loetelu ei ole kindlasti ammendav ega kata kõike olulist, samuti ei ole punktid seatud järjekorda olulisuse alusel.
Eeldades, et rahvaesindajaks pürgivad isikud ei tohiks riigielu puudutavates küsimustes oma seisukohti varjata ning peaks need võimalikult ulatuslikult ja selgelt teatavaks tegema, oleks nendes küsimustes oma seisukoha väljendamine elementaarne. Mitte mingil juhul ei tohiks vastutustundlikud kodanikud anda valimistel oma häält kandidaatidele, kes pole andnud selgesõnalist lubadust seista konkreetse valija jaoks kõige olulisemate põhimõtete kaitsel.
Eriti mage on aga see, kui valijad lasevad end rahaliste lubadustega ära osta – see on valijate poolt lihtsalt ebaväärikas käitumine, mis toidab parteide ebaväärikat käitumist. Mida rohkem on inimesi, kes langetavad valimistel oma otsuse lähtudes isiklikust kasust, seda enam parteid just sellele saamahimule apelleerivad.
Minu kindla veendumuse kohaselt ei tohiks valimiskampaanias üldse anda lubadusi, millega jagatakse ümber inimestelt riikliku karistuse ähvardusel maksudena ära võetud raha , sest sisuliselt on see häälte ostmine. Paraku just sellele on suur osa valimistest taandatud – parteid võistlevad paljuski just selles, kes suudab rohkem, usutavamalt ning kõige suuremat ühiskonnagruppi veenvalt raha ümberjagamise lubadusi anda. Erilised „meistrid“ on selles Keskerakond ja sotsid.
Väärikad kodanikud peaksid taolise käitumise vastu näitama üles täielikku leppimatust. Selleks tuleb esmalt teha isiklik otsus anda valimistel oma hääl lähtudes põhimõttelistest kaalutlustest, mitte saamahimust, ning veenda ka teisi toimima samamoodi. Kodanikuvastutus väljendub ka selles, et oma häält ei anta kergekäeliselt, näiteks lihtsalt sellele, kes ilusasti laulab, toredaid telesaateid teeb või säravamat valimisnänni jagab.
Märtsikuistel valimistel on võimalik teha tõsine konservatiivne ja rahvuslik pööre. Selle möödapääsmatuks eelduseks on konservatiivselt ja rahvuslikult meelestatud valijate poolt oma vastutuse tunnetamine ning sellest lähtumine nii isiklike otsuste puhul kui ka võimalikult paljude teiste inimeste veenmine tegutsema samamoodi.
Kui mõned järgnevatest ettepanekutest tunduvad eriti olulised, tasub need meelde jätta ning küsida nende kohta kandidaatidelt, kes teie uksele koputavad, telefonitsi ühendust võtavad või tänavanurgal pastaka ulatavad. Isiklikult suheldes saate teada, kas ta ka sisuliselt on huvitatud teie kui valija küsimustest. Udutava ja keerutava vastusega ei tohiks seejuures leppida.
* * *
Abielu, perekond ja perekondlikud väärtused(1) Abielu tuleb määratleda põhiseaduses üksnes mehe ja naise liiduna. Välismaal sõlmitud samasooliste liite ei tohi tunnustada Eestis kehtivate abieludena.
(2) Valede abil, varjatud eesmärkidest lähtudes, rahva enamuse tahte vastaselt ja poolikul kujul läbi surutud kooseluseadus kui Eesti demokraatliku kultuuri häbiplekk tuleb praegusel kujul tühistada.
(3) Laste adopteerimine samast soost isikute poolt tuleb välistada. Igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale. Surrogaatemaduse teel välismaalt laste hankimine tuleb sarnaselt muule inimkaubandusele keelata.
(4) Lasteaedades ja koolides ei tohi lapsi allutada homo- ja sooideoloogilisele propagandale ning seksualiseerimisele. Avalik võim peab respekteerima vanemate põhiseaduslikku õigust olla oma laste maailmavaateliseks kasvatajaks ja harijaks.
(5) Avaliku raha kasutamine homopropaganda rahastamiseks tuleb lõpetada.
(6) Muuta tuleb vanemlikesse õigustesse liigset sekkumist võimaldavat uut lastekaitse seadust. Iga lapse esmane huvi ja loomulik õigus on kasvada üles oma isa ja ema hoole all.
(7) Pornograafia kättesaadavust, eriti lastele, tuleb tõsiselt piirata, sest see moonutab inimeste arusaamist tervest inimseksuaalsusest, armastusest ja normaalsetest abikaasade vahelistest suhetest ning on üks peamisi perekondade purunemise põhjusi. Samuti moonutab see naiste kuvandit ja on nende suhtes alandav.
(8) Noori peresid tuleb toetada iseseisva elu alustamisel. Muu hulgas võiks riik pakkuda noortele peredele vajaliku tagatise eluaseme soetamiseks tarviliku pangalaenu saamiseks.
Inimelu kaitse
(9) Kõigile inimestele tuleb tagada võrdne õigus elule, esimene põhiõigustest. Lõpetada tuleb põhiseadusega otseselt vastuolus olev abordi riiklik rahastamine. Senisest tunduvalt suuremaid pingutusi tuleb teha sündimata laste elu kaitsmiseks, nagu põhiseadus riiki kohustab. Muu hulgas tuleb parandada adopteerimise võimalusi ja käsitleda adopteerimist abordile eelistatava lahendusena. Noortele emadele tuleb tagada haridustee jätkamise võimalused.
(10) Tuleb tagasi pöörata seadusemuudatus, millega alaealistele lastele anti õigus teha aborti ilma vanematelt selleks luba küsimata ning isegi ilma neid teavitamata. Kui vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest, siis peab neil olema õigus vähemalt teada oma tütre soovist aborti teha ning võimalus mitte sellega nõustuda, et vältida noorte poolt saatuslike vigade tegemist.
(11) Raskelt haigete inimeste põetamise ja palliatiivse ravi võimalusi tuleb parandada. Selle asemel ei või minna kergema vastupanu teed, suunates eutanaasia seadustamise teel inimesi laskma end ära tappa. Samas tuleb raskelt haigetele inimestele tagada võimalus keelduda ravi jätkamisest.
Põhiõiguste kaitse
(12) Inimeste veendumuste-, usu- ja sõnavabadust ei tohi piirata, laiendades võrdõiguslikkuse loosungite varjus diskrimineerimise keeldu.
(13) Nn vihakõne kriminaliseerimisega sõna- ja veendumuste vabaduse mahasurumine ei ole vastuvõetav. Riiklikku karistusvõimu ei tohi muuta ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ja tagakiusu vahendiks.
(14) Lõpetada tuleb õigusvastane sideandmete kogumine ja töötlemine. Inimeste õigusesse eraelu puutumatusele tuleb suhtuda tunduvalt suurema respektiga ja hoiduda tuleb jälgimisühiskonna kujundamisest. Tagama peab, et jälitustegevust teostataks inimeste suhtes vaid äärmise vajaduse korral.
(15) Eesti ühiskond on õiguslikult raskelt ülereguleeritud. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi õiguskorra lihtsustamiseks ja regulatsioonide vähendamiseks. Pigem tuleb õiglase ühiskonna poole pürgida läbi kõlbelise kasvatuse senisest tunduvalt suurema tähtsustamise nii perekondades kui ka lasteaedades ja koolides. Õiglane ühiskond moodustub inimestest, kelle hinges valitseb õiglus.
(16) Kvaliteetne õigusabi tuleb muuta inimestele reaalselt kättesaadavaks. Olukord, kus inimestel on põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ent kus reaalselt ei ole see võimalik nii kvaliteetse õigusabi väga kõrge hinna kui ka kohtumenetluse venimise tõttu, ei ole vastuvõetav ning vajab teravdatud tähelepanu.
(17) Julgeolekuasutuste tegevus tuleb allutada reaalsele tsiviilkontrollile. Olukord, kus kaitsepolitseiameti üle teostab üksnes teoreetilist järelevalvet parlamendi komisjon, mida juhib kaitsepolitseiameti endine juht, ei ole vastuvõetav.
(18) Õigust omada enesekaitseks relvi tuleb käsitleda kodanike põhiõigusena ning sellele õigusele tuleb tagada põhiseaduslik kaitse.
Haridus
(19) Koduõpet ning erakoolide loomist ja pidamist tuleb soosida, et tagada kõigile perekondadele ligipääs kvaliteetsele haridusele, sõltumata elukohast. Samuti peaks soosima kodulähedaste väikekoolide säilimist. Riik peab panustama oluliselt enam kodus õppimiseks vajalike materjalide ja võimaluste väljatöötamisse, ennekõike veebi teel kasutatavate õppematerjalide ja juhendamise võimaluste näol.
(20) Ülikoolide riiklik rahastamine tuleb siduda eestikeelse õppetöö korraldamisega. Riigi kulul ülikoolihariduse omandamine tuleb siduda kohustusega töötada pärast ülikooli lõpetamist vähemalt stuudiumi kestvuse jagu aastaid Eestis.
(21) Lõpetada tuleb selliste ideoloogiliste pseudoteaduslike distsipliinide, nagu soouuringud, riiklikult rahastatud viljelemine avalik-õiguslikes ülikoolides.
(22) Üldhariduskool peab andma tõsiseltvõetava ettevalmistuse abieluks ja perekonnaeluks, niivõrd kui kool saab selles osas perekondi toetada. Abielu ja perekonna ideaalid, just nagu ka mehelikkuse ja naiselikkuse, isaduse ja emaduse ideaalid tuleb reaalselt au sisse tõsta ning koolidest tuleb tõrjuda kõik selline, mis pole nende ideaalidega kooskõlas. Koolihariduse oluliseks osaks peab olema kõlbelise puhtuse, truuduse, väärikuse, korraarmastuse, kannatlikkuse, teenimise, pühendumise ja muude vooruste kasvatamine, mis võimaldavad nende ideaalide kohaselt elada.
Demokraatia ja kodanikuühiskond
(23) Rahvale tuleb anda tagasi parlamendis eelnõude algatamise õigus ja ka rahvahääletuste algatamise õigus, mis 1934. aasta riigipöördega ära võeti. Ka muudes ühiskonnaelu aspektides tuleb lähtuda subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt peab võim olema võimalikult vähe tsentraliseeritud.
(24) Presidenti peab saama valida (ja tagasi kutsuda) rahvas. Vastasel juhul puudub presidendi institutsioonil mõte.
(25) Valimisseadust tuleb muuta viisil, et riigikokku pääseks reaalselt kõige enam hääli saanud kandidaadid. E-valimised tuleb kas lõpetada või tagada peensusteni nende läbipaistvus ja kontrollitavus, kaasates selleks nii kõigi erakondade esindajad kui ka rahvusvahelised vaatlejad. Riigikogu valimised peavad reaalselt toimuma ühel päeval, nagu põhiseadus seda nõuab.
(26) Austada tuleb laste õigusi kodanikena. Lastevanematele tuleb anda õigus kasutada valimistel oma laste esindajana nende häält. Vastasel juhul on laste kui väga suure ühiskonnagrupi huvid poliitilisest protsessist pea täielikult kõrvaldatud.
(27) Kehtestada tuleb kompetentsuse printsiip, mille kohaselt ei tohi poliitilisi ja administratiivseid ametikohti täita isikutega, kel puudub sel ametikohal vastutustundlikuks tegutsemiseks vajalik asjatundlikkus.
(28) Erakondade riigieelarveline rahastamine tuleb lõpetada. Erakondade rahaline olukord peab olema sõltuvuses liikmete ja toetajate annetustest, nagu see peaks olema kõigi teiste kodanikuühenduste puhul. Selline lahendus loob erakondadele reaalse soovi pöörduda näoga oma liikmete ja toetajate poole ning kuulata nende seisukohti ja võtta neid arvesse.
(29) Võltskodanikuühenduste nuumamine avaliku rahaga tuleb peatada. Oluliste maksusoodustuste ja muude meetmetega tuleb soosida tõelisi kodanikuühendusi, mis tegutsevad (peamiselt) eraisikute annetustest.
(30) Nn katuserahade maksmine kui kõrge poliitilise korruptsiooni riskiga praktika tuleb lõpetada. Üldisemas plaanis tuleb hakata lähtuma põhimõttest, et riigi ülesanne ei ole rikkuse ümberjagamine, vaid jõukuse kasvatamiseks kõigile ettevõtlikele, töökatele ja ausatele kodanikele eelduste loomine.
(31) Juhtivatel poliitilistel ja administratiivsetel ametikohtadel olevatel inimestel tuleb keelata raha ja rahaliselt hinnatavate hüvede vastuvõtmine teistelt riikidelt ja muudelt poliitilistelt ühendustelt.
Maksud ja majandus
(32) Tööjõumakse tuleb ulatuslikult langetada, seades eesmärgiks, et palgatöötaja palgafondist ei või üle 50% minna otseste või kaudsete maksudena riigile.
(33) Suurtele peredele tuleb teha reaalseid soodustusi, et rohkem kui kolme lapse saamine ei tähendaks suure tõenäosusega vaesusesse langemist. Eelistama peaks mitte toetusi, vaid maksuvabastusi ja muid soodustusi (nt 5 ja enama lapsega abielupaaridele üle Eesti tasuta parkimise õiguse ning paljude istekohtadega auto või väikebussi soetamisel võiks nad vabastada käibemaksu tasumise kohustusest — iseenesest väike, aga sümboolselt oluline samm). Suuri peresid ei tohi käsitleda toetustest elatuvate heidikutena, vaid neid tuleb erinevate soodustustega premeerida ühiskonna jaoks olulise panuse eest. Majandusüksusena tuleks käsitleda perekonda, mitte üksikisikut.
(34) Taastada tuleb abikaasade ühine tuludeklaratsioon. Tulumaksuvaba miinimumi tuleks arvestada kõigilt pereliikmetelt, mitte ainult abielupaarilt – st ka lastelt kui täisväärtuslikelt inimestelt.
(35) Emapalka võiks saada jaotada pikemale perioodile kui 1,5 aastat. Lapse vanemate asemel võiks seda saada kasutada ka vanavanemad.
(36) Pärandimaksu kehtestamine ning kodu aluse maa maksustamine on vastuvõetamatu. Inimeste õigusesse eraomandi puutumatusele tuleb suhtuda suurema lugupidamisega. Kütuse- ja alkoholiaktsiiside määrad ei tohiks olla kõrgemad kui Soomes ja Lätis.
(37) Toetada maksusoodustuste ja muude meetmetega väikeettevõtlust ja väiketalupidamist – eriti maapiirkondades. Külaelu elujõu taastumiseks eelduste loomine peaks olema oluline riiklik prioriteet. Maksukoormus erinevates Eestimaa piirkondades peab olema proportsioonis avalike hüvede (haridus, meditsiin, kohaliku omavalitsuse teenused, korrakaitse, päästeteenused jms) kättesaadavusega. Soodustada tuleb lasterikaste perede kolimist maapiirkondadesse.
(38) Lõpetada ebaõiglaselt pankasid ja muid fonde nuumav II pensionisamba süsteem praegusel kujul. Ennekõike tuleb raha paigutamine II pensionisambasse muuta vabatahtlikuks ning fondihaldustasud tuleb seada sõltuvusse fondide tootlikkusest.
Looduskeskkonda puutuvad küsimused
(39) Eestimaa metsadesse tuleb suhtuda lugupidavalt ning mitte käsitleda neid pelgalt majandusliku ressursina. Mitte mingil juhul ei tohi metsade raiumise maht ületada nende juurdekasvu mahtu. Metsades tuleb ennekõike näha loomulikku elukeskkonda ning meie maa kauni palge ja rahvusliku identiteedi lahutamatut osa. Neist arusaamadest peab lähtuma ka metsamajandamise poliitika, mis peab olema mitte ainult säästlik, vaid ka kultuurilise järjepidevuse taotlust arvestav.
(40) Ökoloogiliselt puhtaste loomsete ja taimsete toiduainete kasvatamist tuleb maksusoodustustega soosida. Samuti tuleb anda eeliseid looduskeskkonda säästvatele tootmislahendustele. Geneetiliselt modifitseeritud kultuuride kasvatamine Eestis tuleb keelata. Seista tuleb selle eest, et Euroopa Liidu poolt põllumeestele makstavad toetused ei oleks Eestis väiksemad kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Muud küsimused
(41) Rahvastikukriisi põhjuste tuvastamine ja nende ületamine peab olema riiklikuks prioriteediks number üks. Põhiseaduse preambulas sätestatud põhimõtet, et Eesti Vabariigi eesmärgiks on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tuleb tõsiselt võtta. Kehtestada tuleb kohustus hinnata kõigi oluliste riiklike otsuste puhul nende mõju rahvastikuprotsessidele.
(42) Rail Balticu projekti elluviimine tuleb peatada, kuni ei ole tagatud selle täielik läbipaistvus ning veenvalt tõestatud projekti majanduslik põhjendatus. Igal juhul tuleb pidada tohutute keskkonnakahjude tõttu vastuvõetamatuks Rail Balticu rajamist uuele trassile.
(43) Rahvusringhääling peab täitma oma seadusest tulenevat kohustust lähtuda perekonnakesksest ühiskonnamudelist ja toetada seda ning seista ühiskondliku sidususe suurendamise eest, selle asemel, et panustada ühiskonna lõhestamisse ja ühiskondlike pingete kasvatamisse. Rahvusringhääling ei tohi osapoolena sekkuda poliitilisse võitlusse.
(44) Eesti Vabariik peab säilitama iseotsustamise õiguse immigratsiooniga seonduvates küsimustes. Kategooriliselt tuleb keelduda vastava pädevuse loovutamisest Euroopa Liidule ning viimase poolt nn pagulaskvootide ettekirjutamisest. Eesti Vabariigi liitumine ÜRO rändeleppega tuleb tühistada.
(45) Eesti peab hoiduma vallutussõdades osalemisest ja neisse panustamisest. Kui Eesti Vabariik soovib, et teised riigid austaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega tema suveräänsust ja territoriaalset puutumatust, tuleb ka Eesti Vabariigil seda austada suhetes teiste riikidega. Kaitsepoliitikas tuleb panna põhirõhk maksimaalse iseseisva kaitsevõime saavutamisele. Põhimõttelise eeldusena tuleb kõigi naabritega taotleda häid suhteid.
(46) Usuühenduste osalemist avalikus arutelus tuleb tervitada ja soosida, tunnustades kristlikke väärtusi Eesti kultuuri ja ühiskonna aluste olulise osana. Riigivõimu sekkumist usuühenduste tegevusse tuleb aga vältida ja taunida. Ideaalina tuleks vältida usuühenduste sõltumist riiklikust rahastamisest. Avaliku võim peaks aga senisest enam panustama kultuuriväärtuslike pühakodade säilitamisse.
(47) Kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud vange ei tohi toita maksumaksjate kulul. Õigluse huvides peavad nad töötades oma toidu ja muud hüved välja teenima.
(48) Eesti Vabariigi kodakondsust tuleb käsitleda hinnalise privileegina, mis ei kuulu vabalt jagamisele. Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise nõudeid ei tohi leevendada, ent samas tuleb soosida ja toetada kodakondsuse omandamist saamist inimeste poolt, kes on valmis selle nimel pingutama.
(49) Eestis tuleb ühiskondliku elu korraldada kooskõlas ja järjepidevuses meie rahvusliku identiteedi oluliseks osaks olevate kultuuriliste traditsioonidega, mitte võtta omaks ja hakata juurutama selgelt läbikukkunud multikultuurse ühiskonna mudelit.
(50) Tervishoiupoliitikas tuleb panna suuremat rõhku isikliku vastutuse põhimõttele. Soodustada tuleb tervislikke eluviise, nõudes samal ajal ebatervislikest eluviisidest tingitud haiguste ja muude tervisehädade ravimiseks inimestelt omavastutust. Lasteaedades ja koolides tuleb rõhutada tervislike eluviiside olulisust ja ka kujundada vastavaid harjumusi; kasvatus- ja haridusasutustes ei tohi lastele serveerida ja kättesaadavaks teha ebatervislikke toite.
Allikas: http://objektiiv.ee/50-olulist-punkti-mida-tahaks-parteide-valimisprogrammides-naha/
0 kommentaari:
Postita kommentaar