Digitaalse düstoopia arhitektid: Tallink kaalub näotuvastussüsteemi kasutuselevõtmist

Tallink ja Taltech sõlmisid teaduskoostööleppe targa laeva lahenduste loomiseks, mille raames näeb Tallink ühe tulevikulahendusena ka reisijate identimist näotuvastuse abil, aidates seeläbi kaasa täieliku jälgimisühiskonna järk-järgulisele ülesehitamisele.

Postimees vahendab, et eelmisel nädalal sõlmisid Tallink ja Taltech (Tallinna Tehnikaülikool) lepingu teaduskoostöö käivitamiseks, mille esimeses järgus on eesmärgiks töötada välja targa autoteki lahendus, mis aitaks kiirendada autode peale- ja mahalaadimist.

Tallinki juhatuse liige Lembit Kitter pakkus aga välja, et ühena tuleviku nutilahendustest võib Tallink laevadel reisijate identimiseks kasutusele võtta ka näotuvastuse tehnoloogia. Kitteri sõnul on koostööprojekt Taltechiga jagatud kuuekuulistesse etappidesse ning kuigi kahe aasta pärast peaks esimese etapi ehk targa autoteki lahendus valmis olema, siis koostöö sellega ei piirdu.
“Elame digirevolutsiooni ajal ja areng on väga tormiline. Mis kohe meelde tuleb, on kõik see, mis on seotud isikutuvastusega ja turvakontrolli toimingud. Siin on tänapäeval reaalselt võimalus näiteks minna näotuvastuse peale, et ei ole enam elektroonilist piletit vaja,” selgitas Kitter võimalikke edasisi plaane.

Ta lisas, et jalakäijatega on probleeme vähem, kuna juba täna toimub väravates reisijate elektrooniline tuvastamine, kuid digitaalsetest lahendustest lähtuvat klienditeenindust oleks võimalik parandada laeva sees:

“Ka laevas oleks vaja reisijaid personaalselt kohelda. Meil on laevades WIFI võrgud, me saame inimese eest hoolitseda, kui ta selles võrgus liigub ja me saame teada, mis ta tahab. On võimalik ette ära määrata inimeste profiilid, kes laeva tulevad – kui nad on selleks muidugi nõusoleku andnud – ja vastavalt sellele pakkuda sellist teenust, nagu nad vajavad.”

Totalitaristliku Hiina eeskuju

Näotuvastusel põhinev jälgimissüsteem on praeguseks laialdast rakendamist leidnud aga näiteks Hiinas, kus see on seotud ka katsefaasis oleva sotsiaalse krediidi süsteemiga, millega premeeritakse partei- ja režiimitruud käitumist ning karistatakse ebalojaalsust valitseva korra suhtes näiteks õppimisvõimaluste tõkestamise, teatud ametikohtade välistamise või laenu- ja viisataotlustest keeldumisega.
Eksperimentaalne “Sotsiaalse usalduse programmi” loomine käivitus aastal 2014 Hiina rahvavabariigi Riiginõukogu algatusel 30 linnas, eesmärgiks ohjeldada asotsiaalset käitumist ning alates aastast 2021 kavatsetakse seda rakendada kogu Hiina territooriumil. Igale eksperimendipiirkonnas elavale kodanikule määratakse alguses 1000 punktiline arve ning edasine sõltub juba temast endast – korrektset käitumist premeeritakse lisapunktidega ning “asotsiaalset” käitumist karistatakse punktiskoori vähendamisega.

“Valitsuse silmis usalduse võitnud kodanikud võivad nautida kõiki ühiskonna poolt võimaldatavaid teenuseid. Usalduse kaotanud isikud ei või samas iseseisvalt astuda pea sammugi. Andmetöötlussüsteem kogub Riiginõukogu jaoks informatsiooni ostude, trahvide, liikumise ja isegi sotsiaalmeedias jagatud “meeldimiste” kohta, ning jagab inimesed ka automaatselt kastidesse, nagu hinduistlikus ühiskonnas. Kuna tegemist on riikliku programmiga, mida kureerib Hiina Kommunistlik partei, ei võigi see ühele korralikule kodanikule vastumeelt olla,” kirjeldab seda süsteemi Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson.

Süsteemi testiva ettevõtte Sesame Credit tehniline direktor Lee Jeng-un selgitab aga, et “inimene, kes mängib 10 tundi päevas videomänge, saab külge loodri sildi. Sageli mähkmeid ostev inimene klassifitseerib lapsevanemaks, seega ka vastutustundlikuks isikuks.”
Kõik inimesed jagunevad vastavalt oma reitingule viide kategooriasse – AAA , AA, B, C ja D. AAA (üle 1050 punkti) – see on eliit. Neid võetakse meelsasti tööle, nad saavad laenu väga headel tingimustel, kui nad satuvad haiglasse, saavad nad esmaklassilise ravi ja hoolitsuse osalisteks.
Kategooriasse D (alla 600 punkti) kuuluvatel isikutel (õigemini häbimärgistatuil) on tööd leida keeruline, laenudest võivad nad vaid unistada ning neile ei müüda ei lennu- ega rongipileteid (Hiina valitsus on võtnud 2018. aasta mai seisuga võimaluse kasutada lennukeid 11,4 miljonil ja kiirronge 4,25 miljonil inimesel). Nendega ei maksa isegi suhelda, sest see langetab kõrgemalseisva kodaniku “reitingut”.
“Neist eemale hoida on normaalne, sest minu reiting on seotud minu sõprade reitingutega ja nii liigun õigel teel. Inimesed hakkavad paremini käituma, sest ülejäänud inimesed hakkavad neid (kõrgema reitinguga kodanikud) järgima,” väljendas üks hiinlanna rahulolu eksperimendi käiguga.
Riigi viimase viisaastakuplaani kohaselt on eesmärgiks seatud ka avaliku “musta nimekirja” koostamine, mille alusel piirata “asotsiaalsete” isikute ligipääsu toodetele-teenustele ja töötada välja karistusmeetodid.

Umbes 200 miljoni valvekaameraga kommunistlik riik on viimas oma jälgimisühiskonda nüüd aga järgmisele, tehisintellekti põhisele tasemele, töötades välja näotuvastussüsteemi, mis on võimeline leidma kõigest sekundite jooksul 90 protsendise täpsusega õige vaste 1,3 miljardit isikutunnistuse fotot sisaldavast andmebaasist. Seda süsteemi hakatakse kasutama eelkõige julgeoleku ja valitsemise eesmärkidel, näiteks avaliku halduse korraldamiseks ja tagaotsitavate isikute jälitamiseks.
Kuigi selline kavatsus on muutnud ärevaks tehisintellekti eksperdid, kes on mures eelkõige privaatsuse kadumise pärast, on tehisintellekti põhine näotuvastustehnoloogia juba praegu Hiinas kasutusse võetud, näiteks piiripunktides, üli- ja üldhariduskoolides, et kontrollida (üli)õpilaste tähelepanelikkust koolitunnis või loengus aga ka mõnedes Pekingi avalikes tualettides, et piirata igale külastajale jagatava paberi hulka. Seega Eestil veel arenguruumi on.

“Ma sülitan privaatsuse peale,” väljendas oma meelsust üks süsteemi reklaamimise tarbeks intervjueeritud eesrindlik seltsimees. “Püüda kaitsta personaalset informatsiooni on ajaraiskamine olukorras, kus oleme niigi kontrollitavad. Elame elektroonika-, digi-, ja internetiajastul.”

Kiibistamine kui Overtoni akna nihutamine

Totaalse jälgimisühiskonna juurutamisele ja aktsepteeritavaks muutmisele on kaasa aidanud ka inimeste kiibistamine Ülemiste linnakus – praeguseks on seal kiibistatud juba kolme nimeka ettevõtte töötajaid ning Mainor Ülemiste AS juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul ka pool tema meeskonnast. Samuti pakuvad nad nüüd kiibistamist oma klientidele ka teenusena:

“See teeb tööelu tõepoolest väga palju mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted, aga miks mitte ka meie linnaku värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele uusi mugavusteenuseid juurde.”

Tulevikku vaadates leiab Nõlvak aga, et “tehnoloogiliselt võiks ju sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või koostöös riigiga suisa ID-kaardina.”
Kardan, et sellised muretekitavad hoiakud ja suundumused aitavad kaasa digitaalse düstoopia oodatust kiiremale juurutamisele ka Eesti ühiskonnas ning kui me oleme valmis ohverdama oma vabaduse ja privaatsuse mugavuse ja “progressi” altarile, müütama oma suveräänsuse digitaalse läätseleeme eest, siis võivad sellel olla meie jaoks väga rängad ja ettearvamatud tagajärjed, mis võivad viimaks päädida koguni digitaalse orjaajaga.

Allikas: http://objektiiv.ee/tallink-kaalub-naotuvastussusteemi-kasutuselevotmist/