RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 18. jaanuar 2019

Hussar on kõige ehtsam aferist

Siin saame aimu milliste teenete eest Hussar gruz200 etteotsa sai. Postimees promos seda interrinde lugu hommikust õhtuni. Hussar on kõige ehtsam aferist.

Eile hommikul oli Eesti 200 liikmete nimekirjas 14 kriminaalkorras karistatud inimest, sealhulgas tegevjuhi vend.

Tänaseks on neid nimekirjas kolme võrra vähem. Eile neli ja pool tundi pärast seda, kui Eesti Päevaleht saatis erakonnale küsimused karistatud liikmete kohta, andis Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu teada kahe liikme väljaheitmisest. Neil olid kehtivad karistused.

Iseseisvalt astus erakonnast eile välja Eesti 200 tegevjuhi Kadri Napritson-Acuna vend Kaspar Napritson, kes 2012. aastal mõisteti süüdi suure koguse narkootikumide omamises. Tema liikmesus erakonnas lõppes mõni tund pärast küsimust, kas Kaspar on Kadri sugulane. Kas erakonna tegevjuht teadis oma venna karistustest? Kas ta ütles seda ka ülejäänud erakonnaliikmetele? Kas tema kutsus Kaspar Napritsoni Eesti 200 liikmeks? Lehe trükkimineku ajaks neile küsimustele vastuseid saada ei õnnestunud.

Üks Eesti 200 liige, kellel on kehtiv karistus, oli Juri Pjatnitski. Telefonitoru tõstes katkestas Pjatnitski ajakirjaniku enesetutvustuse: „Inimene juba helistas. Aleksei helistas mulle.” Ta kinnitas, et Aleksei on Eesti 200 liige, ja küsimusele, millest neil juttu oli, vastas: „Karistusandmete see...” ning katkestas kõne. Rohkem ta enam ei vastanud.

Erakonna üle 500 liikme seas on ainult üks Aleksei – erakonna noortekogu esimees Aleksei Jašin. Lehe ilmumise ajaks ei olnud kummaltki võimalik nende vestlusest rohkemat teada saada.

Vedasid turiste bordelli

Pjatnitski osales Tallinna tänavatel aastaid kestnud organiseeritud kupeldamises: ööklubi Hollywood esist platsi oma hirmu ja kontrolli all hoidvad taksojuhid vedasid turiste Piritale bordelli. Taksondusest pole ta aga loobunud: tal on kehtiv taksoveo tegevusluba, mille kontaktandmeks on iroonilisel kombel jurist.taxo@mail.ru. Loa saanud ettevõtte Oljur OÜ kontaktandmeks on jurist_69@mail.ru. Toimetusele teadaolevalt ei ole eelmisel aastal Eesti 200-ga liitunud Pjatnitskil juuraharidust.

„Tegelikult kehtib Eesti 200 puhul printsiip: inimesed, kes meiega liituvad, peavad ise kinnitama, et nad ei ole rikkunud Eesti seadusi. Paraku need inimesed seda ei teinud,” nentis erakonna aseesimees Meelis Niinepuu. Erakonnas kontrolliti Eesti Päevalehe saadetud nimekirja ja eilsel juhatuse koosolekul otsustati need isikud liikmeskonnast välja arvata.

Enamik ülejäänud karistatuid on purjus peaga autot juhtinud, mida Niinepuu nimetas „kaheldamatult väga taunimisväärseks”. „Inimesi ei stigmatiseerita nende minevikupattude eest. Eesti 200 on liberaalne ja humaanne poliitiline jõud, kes on seisukohal, et iga inimene väärib teist võimalust,” ütles Niinepuu.

Ta nimetas ebaõiglaseks karistada inimesi teist korda. „Eesti 200 on liberaalne ja humaanne poliitiline jõud, kes on seisukohal, et iga inimene väärib teist võimalust. Mul on isiklik kogemus lähedase sõbraga, kes on istunud vanglas, kuid praegu on Tartu ülikooli doktorant ja tegeleb nendesamade inimeste ellu integreerimisega, kes on eksinud,” lisas Niinepuu.

Liiga suur tähelepanu

Niinepuu arvates pööratakse erakonna kriminaalkaristusega liikmetele ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu. „Ma saan aru meedia huvist tegeleda poliitilise uustulnukaga,” rõhus ta partei eripärale, „aga mõnes mõttes see ka peegeldab ebaõiglast huvi ühe uue erakonna lihtliikmete vastu olukorras, kus vanad erakonnad on täis inimesi, kelle õlul on otseselt poliitilise korruptsiooni juhtumid.”

Meedia kontrollib pidevalt erakondade liikmeskonna karistusi. Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et veidi üle kahe ja poole kuuga on Keskerakonda astunud 17 kehtiva kriminaalkaristusega isikut, Reformierakonda on sama aja jooksul astunud neli sellist isikut. EKRE on mõne kuuga oma leeri saanud kümmekond kehtiva kriminaalkaristusega liiget ja SDE-sse on imbunud üks.

Erakondades on varemgi olnud pereheitmist, mille ajendas ajakirjanduses avaldatu.

Kui Eesti Päevaleht kirjutas 2015. aastal, et Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) on värskelt liitunud 17 kriminaalkorras karistatud isikut, viskas IRL-i eestseisus erakonnast välja 21 liiget. Parteidesse peitunud kurjategijaid avastatakse peaaegu igal aastal.

KASPAR NAPRITSON, narkomuul

Ligi seitse aastat tagasi pidas politsei Mäo lähistel kinni sõiduauto, mida juhtis Kaspar Napritson. Temalt leiti üle 100 grammi narkootikume: 45 metamfetamiinitabletti (8,11 grammi) ja ligi gramm fooliumisse keeratud kanepiõisikuid. Viis minutit pärast Napritsoni läbiotsimist avastas politsei, et auto akna alla oli sattunud ka 16,42 grammi väävlisisaldusega metamfetamiinisodi.

Kolme ja poole tunni pärast saak suurenes. Auto otsiti läbi ja avastati tagaistmelt kilekotist 34,41 grammi kanepit kolmes eri pakendis ja kõrvalistuja tooli ja ukse vahelt 46,62 grammi samasugust metamfetamiinisodi, mis vedeles enne akna all.

Samal päeval oli Napritson Tallinnas ostnud avastatust mitu korda rohkem narkootikume. Turuhinnast üle kahe korra odavamalt ostis ta 200 grammi amfetamiini. Narkootikume müünud Vadim Dmitrijevilt sai ta tasuta veel 45 ja 35,5 grammi kanepit.

Peale selle oli Napritsonil varasem karistus joobnuna autojuhtimise eest.

TARMO KAHEM, pistisevõtja ja identiteedivaras

2005. aastal töötas Tarmo Kahem liikluspolitseinikuna. Koos paarimehega peatas konstaabel Kahem Pärnu maanteel Ida-Tallinna keskhaigla juures kiirust ületanud BMW. Kihutaja helistas tuttavale politseinikule ja kamba peale lepiti kokku, et trahvi talle ei tehta – selle asemel võetakse 500 krooni altkäemaksu „nagu alati noh” ja unustatakse asi.

„Rikkuja, istudes tagaistmel, helistas L. Karrole, andis telefoni T. Kaljasele ja viimane rääkis L. Karroga. Pärast seda pani rikkuja 500.00 krooni esiistme vahele, nemad tagastasid dokumendid, rikkuja sõitis minema. Raha võttis Kaljas endale,” vahendab Tallinna ringkonnakohtu otsus Kahemi sõnu. Varasemal maakohtu istungil oli Kahem väitnud, et tema rikkujaga ei tegelenud ega tea asjast midagi. Konstaabel Kahemile mõisteti kaheaastane tingimisi vangistus.

Ligi kuus aastat tagasi istus Kahem, kes polnud enam konstaabel, uuesti kohtupingis. Ta mõisteti tingimisi pooleks aastaks vangi identiteedivarguse eest. Kahem tegi Põltsamaa vallavolikogu liikmest Karro Külanurmest igakülgsete huvidega tutvumiskuulutuse kasutajanimega quubiq. „Tarmo Kahem kahjustas KK mainet,” seisab kohtuotsuses.

JURI PJATNITSKI, kupeldaja

Viis aastat tagasi kirjutas ERR taksojuhtide arveteklaarimisest Tallinna kesklinnas ööklubi Hollywood juures. Seal valitses kaubamärgi Global all sõitvate taksode ülevõim, teisi taksojuhte ähvardati vägivallaga ja lõhuti nende taksosid. „Ennast Global takso tegevjuhina esitlev Juri Pjatnitski keeldus kommentaarist, sest tema sõnul ei tea ta sellest olukorrast midagi ja politsei pole tema poole pöördunud,” kirjutas ERR 2014. aasta jaanuaris.

Aasta hiljem astus kohtu ette 51 inimest, kes kõik olid seotud seitse aastat kestnud kupeldamisskeemiga. Taksojuhid võtsid hotellidest peale bordelli sõita soovivaid välismaalasi. „Taksojuht helistas ühele bordelli kahest dispetšerist ja kontrollis, kas kohal on piisavalt prostituute. Bordelli lähedale jõudes helistas taksojuht uuesti ja palus värava avada,” kirjeldab Õhtuleht sündmustikku. Üks Harju maakohtus kupeldamises süüdimõistetuid oli seesama Pjatnitski, kes Global takso tegemistest aasta varem justkui midagi ei teadnud.

DENIS VOLF, narkoärikas

Üksteist aastat tagasi pani 17-aastane Denis Volf käima narkoäri. Üheksa kuu vältel müüs alaealine Volf kolmele täisealisele edasi suuri uimastikoguseid, iga kord vähemalt 25–50 tabletti, ajavahemiku jooksul kokku üle 300 tableti. Nood omakorda ladustasid tablette ühes Tapa korteris, kust narkootikume edasi müüdi.

Volfile mõisteti 2009. aastal karistuseks aastane tingimisi vangistus, millest ta oli üle nelja kuu juba eelvangistuses ära istunud. Vabaduse tingimuseks sai alkoholist ja narkootikumidest loobumine. Kui ta esimest korda kriminaalhooldajale joomisega vahele jäi, pikendati tema katseaega. Ent Volf libastus ka teist korda ja vahistati Soomes purjus peaga autojuhtimise eest. Asi jõudis tema kriminaalhooldajani ja kohus otsustas, et Volf peab täitma kogu karistuse tingimusteta. Järelejäänud seitse kuud veetis ta Viru vanglas ja vabanes 19. juunil 2012. Eesti 200 liikmesuseni oli jäänud pisut üle kuue aasta.

Vargad, smugeldaja ja roolijoodikud
KIRILL GETMANTŠUK

Põhiharidusega ja töötu Getmantšuk oli 2012. aasta mais 19-aastane, kui ta pärastlõunal tollipunktis vahistati. Noormees oli peitnud oma riiete alla 180 filtriga sigaretti Bond – neli ja pool korda lubatust rohkem. See polnud Getmantšukil esimene kord keelatud kraami Eestisse smugeldada. Aasta varem oli talle sama teo eest väärteokaristusena määratud rahatrahv.

MADIS TÕNISSON

2008. aastal üheksa päeva enne 20-aastaseks saamist tungis Madis Tõnisson koos sõbraga Viljandimaal Kõpu vallas asuvasse lauta. Püüti varastada sõnnikukraabi reduktorit. Kuritegu jäi sooritamata, sest talu peremees T. Vreimann sekkus.

ERKI MAASIK

Seitse ja pool aastat tagasi oli Maasik töötu, korduvalt väärtegude eest karistatud ja jätnud kõik trahvid tasumata. Maasik sai hakkama pisivargusega ja kohus otsustas ta kaheks päevaks aresti panna.

PURJUSPÄI autojuhtimisega on vahele jäänud Kurmet Kuldnokk, Elmar Laanisto, Ilmar Martins, Indrek Orrav, Marek Sillat (varem Keskerakonna liige), Rainer Puhk (varem Reformierakonna liige) ja Jaanus Valdmaa.

3 liiget on eilsest Eesti 200-s vähem.

Eesti 200 tegevjuhi vend Kaspar Napritson lahkus ise erakonnast.

Aleksei Pjatnitski osales organiseeritud kupeldamises.
Erakond: tähelepanu on ebaproportsionaalne.

Allikas: Edmond Penu, Facebook

1 kommentaari:

Lamba Kari 19. jaanuar 2019 18:02  

Ei jõua ära oodata millal see "tikumaja" maani maha põleb. Kõik need lapsevankrid ja plakatid. Ei julge ette kujutada mis sealt järgmisena tuleb. Hirm hakkab kui neile mõelda.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP