Presidendi tegus aasta läks maksma üle 400000 euro

President Kersti Kaljulaid tegi eelmisel aastal 35 ametlikku välisvisiiti ning kohtus kokku ligi saja riigipeaga, et tugevdada Eesti liitlassuhteid. Lisaks keskendus president Eesti püüdlustele saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

"President Kaljulaid kohtus aasta jooksul ligi saja riigipeaga kas siis kahepoolselt või rahvusvaheliste ürituste käigus," ütles presidendi pressiesindaja Mailin Aasmäe neljapäeval BNS-ile. "Kaljulaidi välisvisiitide eesmärk oli lisaks terve aasta kestnud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniale hoida ja süvendada meie liitlassuhteid NATO-s, mida sai edukalt tehtud näiteks Balti-USA tippkohtumisel ning ametlikul visiidil Kreekasse," selgitas Aasmäe.

Kaljulaid käis eelmisel aastal neli korda Ameerika Ühendriikides ning kohtus koos Läti ja Leedu riigipeaga ka USA presidenti Donald Trumpiga.
"Eesti riigipea tutvustas erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ja foorumitel nagu näiteks iga-aastane Müncheni julgeolekukonverents ning McCaini Instituudi julgeolekufoorum Sedonas meie regiooni julgeolekumuresid ning laiemat ohupilti, edendas Eesti e-riigi ja digiühiskonna kuvandit ning Eesti ettevõtete huvisid Ukrainast, Lõuna-Korea ja Aafrikani," sõnas pressiesindaja.
Lisaks Aasmäe nimetatutele pidas Kaljulaid näiteks ka peakõneleja ettekande Pariisi poliitikaõpingute instituudi Sciences Po lõpuaktusel juunis. 1872. aastal asutatud Sciences Po on üks maailma juhtivaid kõrgkoole rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Lõpuaktusel osales umbes 1500 inimest.

"Samuti pööras ta tähelepanu meie välispoliitika ja arengukoostöö prioriteetriikidele Ukrainale ja Gruusiale, et maailma üldsusel jätkuks strateegilist kannatlikust meie välispoliitiliste punaste joonte hoidmisel ning et Eesti ettevõtete huvid oleks kaitstud," märkis Aasmäe. Eesti president külastas mullu Gruusiat ning kahel korral Ukrainat, tehes muuhulgas ka palju meediatähelepanu saanud visiidi Ida-Ukraina konfliktitsooni.

"ÜRO Julgeolekukampaania kõrval kujunes aasta teiseks läbivaks välispoliitiliseks motiiviks Balti riikide 100. juubelid ning sellega seotud üritused Washingtonist Pariisini," lisas pressiesindaja.
Kaljulaid käis Vilniuses Leedu Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel ning kolmel korral Riias, kus veebruaris tähistati Eesti Vabariigi ja novembris Läti Vabariigi sajandat aastapäeva.
Kolmel korral käis president Kaljulaid ka Saksamaal ja Prantsusmaal, kus mõlemas kohtus ka riigi presidendiga.

Maailma olulisematest riikidest külastas Kaljulaid ka Hiinat, kohtudes selle riigi presidendi ja peaministriga. Lõuna-Koread ja Soomet külastas Kaljulaid mullu kahel korral.
Kõige rohkem oli president Eestist eemal oktoobris, kui ta kuu algul viibis neli päeva USA-s, siis kolm päeva Lõuna-Koreas, kaks päeva Armeenias, päeva Soomes ning alates 20. oktoobrist Austraalias, kust jätkas oma Vaikse ookeani saareriikide turneed kuni 28. oktoobrini.
Augustis ei teinud president ühtegi välisvisiiti, juulis käis korra Saksamaal.
Kaljulaid külastas 2018. aastal lisaks juba mainitud riikidele Austriat, Belgiat, Ühendkuningriiki, Kreekat, Vanuatut, Fidžit, Uus-Meremaad, Benini ja Senegali.

Eesti president kohtus aasta jooksul Austria presidendi Alexander Van der Belleni, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-in'i, Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė, Briti kuninganna Elizabeth II, USA presidendi Donald Trumpi, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) presidendi Christine Lagarde'i, USA välisministeeriumi Ukraina eriesindaja Kurt Volkeri ja Freedom House'i juhi Michael Abramowitzi, Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulose, Ukraina presidendi Petro Porošenko, NATO idatiiva riikide presidentide, Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieri, Gruusia presidendi Giorgi Margvelašvili, Hiina presidendi Xi Jinpingi, ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi, Armeenia presidendi Armen Sarkissiani, Austraalia kindralkuberner Sir Peter Cosgrove'i, Vanuatu presidendi Tallis Obed Mosese, Fidži presidendi Jioji Konusi Konrote, Uus-Meremaa peaministri Jacinda Arderni ning kindralkuberneri Dame Patsy Reddy, Soome presidendi Sauli Niinistö, Islandi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoni, Benini presidendi Patrice Taloni ja Senegali presidendi Macky Sall’iga.

Presidendi ja tema saatjaskonna visiitide majutus- ja lennukulud olid umbes 424 000 eurot.

Allikas: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/presidendi-tegus-aasta-laks-maksma-ule-400000-euro-n234404
___________
President võiks istuda  Kadriorus, nii see globalist ja võõraste teener teeks eestlastele kõige vähem halba, ning kulud tema ülalpidamiseks oleksid kõige väiksemad.
M.I.