RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

ISEKIRI: Venemaa variasutused (A) meil ja mujal maailmas

reede, 31. detsember 2010


Moskvas valitsev gebistlik hunta kasutab talle sülle kukkunud maagaasi- ja naftatulusid ostmaks üles masuse maailma korruptsioonialteid poliitikuid ning immutab välismaad oma salaagentide, mõjuisikute ja variorganisatsioonidega. Siin on luubi all variasutused, mis on kasutusel ka välispoliitilise instrumendina, osa neist on postituse lõpus eraldi esile toodud.

Valitsuse hallatavate valitsusväliste organisatsioonide (moodne inglise termin GONGOgovernment organized/ operated/ non-governmental organizations) kuulsaim näide on noorte massiorganisatsioon Naši (ek: Omad) Našismi jms ülalt algatatud ühsikondlike liikumiste mõte on tõelise kodanikuühiskonna võrseid lämmatada. Ent našistid ilmutavad end ka välispoliitika-rindel, nt Eesti Moskva-saatkonda või teisi ebamugavaid diplomaate kimbutades. Sarnased surverühmad näitlevad kodanikuühiskonda, kuid võivad teeselda ka vaba meedia arendamist, teadustööd, ka usutundeid. Sama siirusega nagu on usutav äsjaste teaduslike ateistide, gebistide ja deržaava-meelsete ümbersündi, kui nad heiskavad Püha Andrease lippu (vt FAP ja CNSR) või toetavad palavalt uute riikide teket, eriti oma nn lähivälismaal (vt gongo IINES)

Rahvusvahelist mõju taotles Kreml oma mõjualuste organisatsioonde kaudu juba sovetiajal. Vt pikemalt Isekiri: Variasutused NSV Liidus ja Balti riikides. Anastatud Eestis püüti kasutada sel eesmärgil ära kodumaist luteriusukirikut (EELK), kelle juhtkond stalinismi õitseajal suudeti pea täielikult infiltreerida. Kuid selle liitmine välismaise E.E.L.K.-ga* õnnestus alles tänavu sügisel, vt Isekiri: Kas kirik oli variasutus? Kuna erinevalt õigesuskiriku Moskva partriarhaadist EELK-d ei õnnestunud muuta KGB variasutuseks, väärib ometi imestust, millist edu saavutati brežnevliku seisaku ajal nt Balti Intstituudi (BI) infiltreerimisega välismaal. Need gebistliku infiltratsiooni ja mõjutegevuse juhtumid näitavad samas variorganisatsioonide eripära, viimaste peamine erinevus on selles, et põhiosa rahast tuleb leivaisadelt. Infiltreeritud organisatsioon on seevastu märksa kasumlikum, sest eks Moskva kihutustöö sihtide saavutamine Rootsi maksumaksja raha eest, mis BI puhul nii kenasti õnnestus, osutub kahtlemata kulutulusamaks rahapesust ja valuuta konspiratiivsest ekspordist.

PILGUHEIT LÄHIMINEVIKKU Aastal 1979 Tallinnas kompartei halli maja heakskiidul hoo sisse saanud kontrapropaganda aktsioonid jõudsid BI osas kõrgpunkti 5 aastaga. Üks kaasilming oli paisuv eriturism BI konverentsidele. Et juunis 1985 läkitada Stockholmi VIII Balti teaduslikule konverentsile Andrus Porgi** juhitav 11-liikmeline grupp, n-ö Eesti NSV delegatsioon, selleks saatis Indrek Toome 15. märtsil palvekirja*** Moskvasse välisturismi riiklikku komiteesse, kust võib lugeda:
"VIII teadusliku konverentsi üritusi on otstarbekas kasutada ära meie vastupropagandistlike aktsioonide jätkamiseks antisovetlike jõudude vastu Rootsis ja kuulajate teavitamaks NSVL-is saavutatud edusammudest rahvuskultuuride arengu valdkonnas. Sel eesmärgil palume erandkorras eraldada üks kohalikul tasandil vormistatav turismigrupp…"
Kiri oli kooskõlastatud Mihhail Murnikovi, Arnold Mere, Arno Köörna jmt seltsimehega. Moskva nõusolek saadi. Veel üks lõik samast Toome kirjast:
"Teadlased on alates 1979. aastast osalenud sarnastel konverentsidel, mis põhjalikult muutis konverentside töist sisu ja sihti, põhjustas lõhenemist baltimaalaste pagulaskonnas ja osutas toetust ja positiivset mõju edumeelsetele jõududede ja ühiskondlikule arvamusele Rootsis."
Vastuses lubati Rootsi saata 25-liikmeline grupp, kui tuleb kooskõlastus sidemetearendamise komitee nõukogu SSOD (veel üks KGB variasutus, VEKSA jmt katus) käest.**** Praegu meenutab see sovettide välismaale suunatud kihutustöö + eriturism + kahtlase väärtusega teadustöö palju vähemas mõõtkavas, aga mudelina seda enam Impressumi-nimelise meediakeskuse Kremli-meelset mõjutegevust Eestis. Rootsi pahempoolsete intellektuaalide ja väliseestlaste naiivse osa asemel on nüüd sihtauditooriumiks siinsed n-ö kaasmaalased, keskerakondlik "vaba ajakirjandus", punaprofessuur jms element. Lähiajalugu näitab, et agentuuri värbamine polegi vajalik — vabatahtlikud mõjuisikud on juba ootel ja ise järjekorda rivistunud, organisatsioonid on loodud ning ootavad professionaalset abi, ülevõtmist või natukenegi raha.

APRILLIRAHUTUSTE NÄIDE Nii selgus aprillimässu juhtneliku kõmulisel kohtuprotsessil, et Eestis aastal 1996 registreeritud MTÜ Öine Vahtkond (vk Nočnoj Dozor — ND) ja rahvaliikumine ND ei ole üks ja sama — nende liikmeskonnad ei kattu ja sisuliselt oli tegemist organisatsiooni identideedi kaaperdamisega 2006. aastal Moskva-meelsete (sh Naši) aktivistide poolt, kes end muuseas seostasid kirjanik Sergei Lukjanenko vampiiriraamatu (ND ilmus 1998) ning selle järgi 2004 vändatud mängufilmiga. Eesti kohus ei leidund teatavasti põhjuslikke seoseid ei päris-ND ega võlts-ND ega ka "antifašistliku" aprillimäratsemise vahel.
Lause kohtunik Kõvaski otsusest: "[Kohtul] tuleb arvestada sellega, et kogu demokraatlikus maailmas tegevus, mis on seotud antifašismiga, on igati legaalne ja seaduslik."
Kuigi Linteri—Reva—Klenski—Sirõki kohtuasja läbikukkumine räägib tõesti-tõesti ka Kapo küündimatusest (2 erineval moel), olgu see mikroskoopiline lõik 90-leheküljelisest kohtuostusest siin vaid näitamaks sovetliku näivtõeluse kinnistumist reaalsusena — see on halvasti varjatud sovetiretoorika, kus ühte lausesse on mahutatud loosungid "tõelisest demokraatiast" ja Kommunistliku Internatsionaali "antifašistliku võitluse" doktriin. Kuid miks on lahutatud väljendid "legaalne ja seaduslik"? Küllap saanuks kohtunik Violetta Kõvask (pildil) oma väitele kaalu juurde 'õiguspärasus'e teisigi sünonüüme lisades. Sisult esindab Harju Maakohtu 5. I 2009 otsus prosovetlikku propagandat ja seda EV nimel. Eesti Vabariigi kohtuid komplekteerides 1990-kümnedil rakkesse pandud kaadrit arvestades võib tegu olla niihästi kommunistliku ajupesu kui võõra mõjuagentuuri infiltreerimise või kummagi tulemi summaga.

NÄITEID IDAST JA LÄÄNEST Sovetiajal erimeelsena tuntuks saanud Aleksandr Podrabinek kirjeldab gongode laastavat mõju praeguse Venemaa kodanikualgatusele ja -ühiskonnale:
Kiusatust võimuga üht jalga käia on kogenud mitmedki inimõiguslased. Kiusatusele vastu ei pane paraku paljud. Kahjuks on MTÜ-de ja GONGO-de vahelisel teel välja kujunenud ühesuunaline liiklus. Valitsusvälised organisatsioonid triivivad riigi poole ja mitte kunagi vastupidi. Hulk inimõigusliikumise aktiviste, kellest mõned on hästi teada, on kaasatud just nende riiklike struktuuride ühiskondlikesse nõukogudesse, kust inimõigusrikkumised lähtuvad — jõuministeeriumide, presidendi ja valitsuse omadesse. — Vt Aleksandr Podrabinek "GONGO na marše" 3. VIII 2010 Ežednevnyj žurnalis — ing k kokkuvõte "GONGOs Returning in Force in Russia Today..." 4. VIII 2010 WindowOnEurasias
Niihästi oma ametlike esinduste kui ka salatalituste kaudu mahitab Kreml sadade miljonite viisi rublasid laiali jagades (vt faksiimilet 16. III 2009 ametlikult eraldatud summadega), niisiis, kodanikualgatuse alternatiivi ülalt. Sel viisil teeseldakse narodovlastie ja suveräänse demokraatia siltide all vene tsiviilühiskonda ja vastustatakse samas läänedemokraatiat. Kuid ega Moskva sel alal üksi pinguta. Näiliselt põhjakorealasete "kodanikeühendust" kujutav Chongryon on massiivne ideologiseeritud survegrupp ja sisuliselt ka Korea punarežiimi saatkond Jaapanis. Jaapan on seda organisatsiooni üha sagedamini süüdistanud pigem relvastuse, inimeste ja ravimite salakaubaveos, samuti kui Pyŏngyangi kihutustöö levitamises. Ameerika Demokraatia Sihtasutus (NED) loodi aga Ronald Reagani presidentuuri ajal (1983) selleks, et tugevdada demokraatlikke institutsioone maailmas ka valitsusväliste jõupingutuste kaudu. Washington Posti (21. III 2007) andmeil on seegi eraõiguslik MTÜ gongo, mida rahastab USA valitsus. Leht pööras nii tähelepanu gongode vohamisele ja vajadusele krediidireitingu moodi sõltumatu gongoreitingu agentuuride järele, mis kaaluksid taolistelt organisatsioonidelt lähtuvat kahju ja kasu kodanikuühiskonnale.

Vene pehme pealetungi (uue külma sõja) kaasnähteks on mitut sorti libameediumid lugematute pseudoanalüütikute, veebiagentuuride, variraadiote või sirmüllitistega. Niisugune ajaleht või -kiri võib olla päris trükis, aga võib ka pelgalt soliidsemat muljet taotleda. Näiteks kunagi Nistru jõe kaldail isehakanud Moskva-meelset "vabariiki" puššinud Tiraspol Times — Weekly Review, mis ilmus 2006-2008 ja millest on kirjutanud (vt Uus külm sõda. Tln, 2008, lk 143) Edward Lucas:
Kõige võimsam desinformatsioonikampaania käib inglise keeles, kusjuures igati üritatakse varjata teabe päritolu. Näiteks ajaleht Tiraspol Times (...) jätab endast mulje kui tavalisest ajalehest: võrguküljel võib näha (olematu) trükiversiooni pilte ja sõnaohtrat nädalaülevaadet. (...) Ühtki ajakirjanikku, kes väidetavalt töötavad toimetuses, ei ole kunagi nähtud (...) ühelgi avalikul üritusel, isegi mitte neil, millest nad näiliselt otseallikaile tuginedes teavitavad oma veebisaidil. (...) Ajalehe rahaallikad on saladuslikud: reklaame on veebiküljel vähe, tellida lehte ei saa. Kirjastajaks märgitud pea kättesaamatu iirlane Des Grant ajab Iirimaal päris meediaäri, omab enda sõnul Transnistriaga romantilist suhet ja kinnitab, et ajaleht saab raha sponsoreilt, ent täpsustamast keeldub (...) Veebikülg on regitreeritud Transnistru Vabariigi pealinna reaalsele aadressile, aga uurimisel selgub, et seal asuvad hotell ja ühe kohaliku suurpartei peakorter. Kumbki ei tea Tiraspol Timesist midagi.
VENE RAHVUSVAHELISED GONGOD:

◊ (Rahvusliku) Julgeoleku-, Kaitse- ja Õiguskorra Probleemide Akadeemia (ABOP + veebikülg WWW.ABOP.SU 2002-2005) loodi 1999-2000 "konsolideerimaks riigi julgeoleku- ja kaitseküsimusega seotud ühiskondlikke organisatsioone" peaminister Putini algatusel ning likvideeriti 8 aastat hiljem (kui Putin Kremlist jälle peaministriks taandus) prokuraratuuri algatusel. Põhikiri näitas ABOP-i isemajandava organisatsioonina, mida rahastati liikmemaksu ja riikliku julgeoleku alaste teadustööde tellimustega. Tellijaiks olid Kreml, VF-i julgeolekunõukogu ja jõuametid. Igasugu pagunikandjaid tulvil akadeemia tegi mida iganes peale teaduse, ent läks liiale võltstiitleid ja mänguordeneid jagades. Uurimine tuvastas ABOP-i tegevuses VF-i mainet kahjustavaid seaduserikkumisi, nagu militaarmoega vormirõivastuse kehtestamine, riiklikele sarnanevate tunnistuste, auastmete ja -märkide jagamine. Veel enam õõnestas ABOP aga variasutuste institutsiooni, sest oma sidemeist ja koosseisust ei teinud ABOP sugugi saladust. Prokuratuur uuris välja ka ABOP-i aastaeelarve, mis oli oma miljon dollarit. Akadeemia president kindral Viktor Ševčenko sai VF-i Ülemkohtult 2008. aastal kõigi seadusrikkumiste eest trahvi 500rbl ($20USD). Tagajärjena jätkas tegevust vaid ABOP-i õppeharu, tagasihoidlik mitteriiklik ülikool (ANBOP), kus akadeemia nimetusele on lisatud täiend 'rahvuslik' (nacional'nyij)


◊ Uusimate Riikide Rahvusvaheline Instituut (Meždunarondyj Institut Noveiših Gosudarstv — ingl lüh: IINES) asutati Moskvas 2008 vahetult enne sõda Gruusiaga loomaks platvormi tunnustamata riikide seisundi ja arengu diskuteerimiseks, monitoorimiseks ja nende uusriikide "tsiviilühiskonna arendamiseks". Hoiab peale oma kaasaegsete Lõuna-Osseetia — Abhaasia fookuses ka selliseid veel sündimata uusriike, nagu Krimm ja ajalooline Must-Venemaa (Podkarpatskaja Rus') Ukrainas, samuti Transnistru Vabariiki ja Gagauziat Moldovas. Vt Paul A Goble blogi ingliskeelset ülevaadet.


◊ Õigeusu sinod — Vene Õigeusukiriku (VÕK) Moskva patriarhaat. Kiriku toetus oli vajalik võidu jaoks II maailmasõjas, seda enam et soveti- (Vene) -impeeriumi läänealadel polnud jõutud kiriku hävitamiseks piisavalt palju ette võtta ja et lääneliitlased olid seadnud sõjalise abi andmise tingimuseks kirikute sallimise, sestap andis riigis ainuvalitsev kompartei VÕK-ile 1943 rohkem õigusi (a) peamiselt näitamaks välismaailmale usu- ja (b) sõnavabadust N Liidus ja (c) lootes kirikut ära kasutada ka imperialistliku poliitika jaoks. Lisa vt Isekiri: VÕK kui variasutus


◊ Kirikute nõukogu (KN) — loodi 1959 usuasjade nõuniku, NSV Liidu Ministrite Nõukogu j. a Usuasjade Nõukogu otsealluvuses töötava ametniku poolt (a) selleks, et Lääne kristlaste delegatsioonide sagenevad külaskäigud Eestisse kulgeks KGB kontrolli all ja (b) suurendamaks Moskva ideoloogilist mõju rahvusvahelises oikumeenilises liikumises, eriti Kirikute Maailmanõukogus (ing k WCC — asutati 1948 Genfis; algusest peale oli WCC-s E.E.L.K, 1961 liitus Vene Õigeusu Kirik, samuti 1962 EELK) Tegelikult Eesti NSV sisest kiriku- ja kogudusetööd eri konfessioonide lähendamiseks, so reaalset oikomeenilist tegevust KN praktiliselt ei teinud. Veebruaris 1989 asutati Kuremäel selle asemele uus Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), mis ei näe järglust KN-iga... Ometi oli EKN-i kokkukutsumise algatajaks "õigeuslik" kirikupea Aleksei Rüdiger ehk agent Drozdov ENSV KGB-s ning EKN-i esimeseks juhatajaks sai noil aastail 1987–1994 ühtlasi EELK peapiiskopiks olnud Kuno Pajula ehk agent Rein ENSV KGB-s (viimase kohta vt Eesti Meel: ... Külma sõja varjud) Kuna nüüdki märgatavat liikumist ei oikumeenilise neoreligiooni ega ka mingi ühtse lääne-ristiusu poole pole, siis on Eesti Kirikute Nõukogu pigem õõnes kest, kui asja sisuks mitte lugeda korrapärast rahalüpsi EV riigieelarvest.
"Minu arhiivis töötamise suurim vapustus oli saada teada, kui totaalne oli kiriku alistumine KGB-le," tõdes Arvo Pesti. Viiekümnendate aastate lõpul moodustati oikumeeniline kirikute nõukogu. Arhiivis on säilinud KGB-s koostatud tabel vaimulikest peapiiskop Jaan Kiivitiga (EELK peapiiskop 1949-1967) eesotsas: nimi, värbamise kuupäev, agendinimi ning lühikesed erimärkused. Nimekirjas on sadakond nime, kõigi lahtrid täidetud. Üksnes värskelt ametisse seatud Tartu õpetaja nime taha on värbamisaja asemel kirje "töö käib" (...) Aruanded ei näita ainult arve, vaid ka KGB aktsioone, inimeste kinnipanekuid, kimbutamisi ja tähtsamate värbamiste käiku. Teostajad on esitatud agendi-, mitte isikunimega, ent isik on sageli äratuntav kontekstist — töö- või elukohast, fikseeritud sugulussidemeist. (...) "Eelnevast on näha, kui põhjalikult vallutati pagulus ja kirik. Pole põhjust arvata, et intelligentsiga (kes ette võeti aastast 1960) sama edukalt toime ei tuldud," arvas Pesti. — Vt Maris S Kaasik "Vaateid Eestile ja pagulusele arhiivist" (30. IX 1996 Postimees)

◊ Püha Andrease Sihtasutus (vk: Fond Andreja Pervozvannogo — FAP, vt lähemalt Isekiri: variasutus toetab Savisaart) asutatud 1992, praegune president on Sergei Ščeblygin (*1956) endine ateist ja kompartei-ajaloolane, kes osales agaralt Leningradi/SPb nime taastamise vastases kampaanias; ühtlasi juhib Ščeblygin FAP katusorganisatsiooni Leningradi gebiste—putinlasi koondavat n-ö heategevat ühingut Centr nacional'noj slavy Rossii — CNSR. Nii FAP kui ka CNSR-i hoolekogude esimeheks ja FAP rahastute tegelikuks haldajaks on endine KGB kindralleitnant Vladimir Jakunin. Püha Andrease Sihtasutus oli sunnitud SVR-i variasutusena eeslavale tulema tänavu, AD2010 Eesti Keskerakonna rahaküsimise ehk nn kirikuskandaali tulemusel pärast seda, kui Kaitsepolitseiameti andmeil (PDF-fail) esiteks 9. veebruaril saavutati ja 26. XI 2010 avalikult allkirjastati Lasnamäe õigeusukiriku ehituse rahastamise leping Püha Andrease Sihtasutuse, Moskvale alluva EÕK ja Tallinna Linnavalitsuse poolt. Lepinguga püüti varjata Kapo andmeil Edgar Savisaare ja tema partei rahastamisskeemi, vastav summa oli eri hinnanguil €1,5… 4,5mln, raha kogusummast on seni otseselt pühakoja ehituseks üle kantud 863 tuhat eurot.


StratFori teadur Eugene Chausovsky analüüsib EdikGate'i


◊ Rahvusvaheline meediaklubi Impressum — sügisel 2008 Eestis registreeritud MTÜ on õieti ajupesumaja, mis EV lääneorientatsiooni vastustades korraldab Eesti ajakirjanikele artiklite kirjutamise võistlusi, õpitubasid ja odavreise Venemaale. Justkui muu seas on Impressum samas ka NKVD—KGB—FSB arhiivimaterjali publitsistide ja rahvusvahelise kaliibriga estofoobide peamine maaletooja. Impressum armastab korraldada avalikke kohtumisi eriti meelsasti keskerakonna meelisvõõrustaja juures Meriton Grand Hotel Tallinnas. Näide mullu 26. märtsist:
Algas nn pressikonverents. Esireas istuvad vene ajakirjanikud said esitada küsimusi suuliselt ning ülejäänud saalisviibijad kirja teel. Kusjuures kirjalikest küsimustest jättis moderaator ( juba aastast 1989... Komsomol'skaja pravda Eesti-"vaatleja") Galina Sapožnikova välja n-ö provokatiivsed. Olid need provokatiivsed (Venemaalt toodud FSB-publitsisti) Aleksandr Djukovi suhtes või vastupidi või mõlemat, jäi täpsustamata. (...) Pressikonverentsi kiirelt kokku tõmmanud, tänas Sapožnikova esinejaid ning leidis, et vähemalt ühte õnnestus tolle õhtuga tõestada — AD ei ole koletis, vaid meeldiv intelligentne inimene. (Alo Raun «Koletist» ja kagebiite kuulamas — 27. III 2009 Postimees)

Kirjanik Sofi Oksaneni järgi: Impressum ongi Moskva Eesti-vastase kihutustöö nimi — "selle tulemusi oleme aastate vältel juba küllalt näinud. Impressumi nimi ütleb ise põhilise ära — tegemist on vaimse mõjutamisega."
◊ Rahvusvaheline Demokraatlike Institutsioonide ja Riikliku Suveräänsuse Nõukogu (International Council for Democratic Institutions and State Sovereignty — ICDISS) väidetavalt Washingtonis asuv mõttekoda. Moskva spondeeritud AM-kampaania raames kuulutas see suvel 2006, et Nistru-äärse Moldova Vabariigi (vk PMR, Pridnestrovie) suveräänsus on rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja et PMR väärib riiklikku tunnustust. Kuigi ICDISS-i eestkõneleja Megan Stephenson eitas hämarat tausta, kinnitas ajakiri Economist 3. VIII 2006, et ICDISS-i ei ole füüsilise kehandina olemas, et see ei suuda tõestada ka enda eelnevat olemasolu ega varasemat tegevust. Economist lisas, et ICDISS-i Transnistria-alane pseudoraport osundas tuntud õigusteadlasi, kel pole organisatsiooniga kunagi mingit ühendust olnud. Economist märkis ka, et Wikipedias tänaseks hävinud kirje ICDISS-ist oli osa ilmses maailma üldsuse eksitamise kampaanias, näitamaks "rahvusvahelise arvamuse kaldumist Kremlile sobivas suunas", ehkki peatselt...
... kadus aruanne ka ICDISS-i veebiküljelt (...) keerukas desinformatsiooniüritus langes liigse enesekindluse ohvriks. (Edward Lucas, Uus külm sõda. Tln, 2008, lk 144)

◊ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RSUI), kelle teadurina 1996-2002 Eesti ajakirjanduses esines Kapo 5. II 2002 teadaande nr 391 järgi endise KGB I Peavalitsuse ohvitser ja Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia presiidiumi välissuhete osakonna endine töötaja Aare Raid (*1939, pildil), avaldades muuseas euroatlatismi-vastase credoga kirjutisi:
Terve instituut (RSUI) tehti koos kolleegidega, kust siis Eesti suhtes just mitte eriti sõbralikku “sotsiaalteadust” välismaale levitati. Ega Aare Raid olnud ka kohapeal kitsi seletama, kui valesti ja rumalalt me Eestis asja ajame. Tõi meile veel ka USA eksperdi, kellegi (Washigton, D.C.-s baseeruva globaalstrateegi, Raidiga 1980-kümnendil Soomes tutvunud) Warren K Christoloni. Võidu kirjutasid nad lehtedesse, et tegelikult me NATO-sse ei saa, keegi meid ei taha ja see polekski Eesti huvides. Kuni lõpuks soliidsemad lehed neist kaastöist loobusid. Aga veel läinud sügisel (2001) sai Raid ajalehes maha kirjatööga, mille sisuks see, et peaminister Mart Laar olnudki 10 aasta eest see mees, kes vallandas sõja Čečeenias. Nimelt andes neile (EV-s 1992 käibelt eemaldet) rublad. Ajastus oli sobiv — Venemaa koalitsioon jänkidega terrorismi vastu ja Eesti NATO-püüdlused realiseerumas.

Muuseas, juba päev hiljem võis leida Raidi kiusujutu üleilmsest võrgust inglise keeles. Näiteks Financial Timesi andmebaas pakkus loo välja ühena kolmest, mis märksõnade Estonia või Laar alt välja tulid. Kena reklaam küll Eestile, kes aastaid teinud pööraseid jõupingutusi selleks, et maailmas üldse kuidagi välja paista! — Vt Kaarel Tarandi "Risk ei väärinud küünlaid" 3. IV 2002 Eesti Päevalehes (Tln)

◊ Demokraatia ja Koostööinstituut (Institute of/ for/ Democracy and Cooperation) — asutatud 2008, bürood Moskvas, Pariisis (Natalia Naročnickaja) ja New Yorgis (Andranik Migranjan), tegevuse eesmärk — vastustada USA Venemaa-suunalisi humanitaar- ja demokraatianõudeid.


◊ USA ja Kanada Instituut (vk Institut SŠA i Kanady AN SSSR, ing k Institute for the US and Canadian Studies) 1967-1992... hiljem ISKRAN — (ing k International Relations Institute of the Russian Academy of Sciences), sajandivahetusel oli seal 202 kaastöölist (üks neist — Igor Sutjagin viibis 1999-2010 vangis hoopis Lääne spioonina)
Moskva USA ja Kanada Instituudi noore relvateadurina osales hr Sutjagin konverentsil Inglismaal Birminghamis ja kohtus Briti nõustamisfirma AlternatiivFutuurid esindajatega. Nad pakkusid talle kuulepingut $1000USD, mis ületas ta põhipalka. Vastutasuks tegi ta enda sõnul avalikel allikail, nagu ajalehed ja valitsuse avaldused, põhinevaid analüüse. Oktoobris 1999, kaks kuud pärast seda, kui endine KGB polkovnik Vladimir Putin sai presidendiks ja asus julgeolekuametite autoriteeti taastama, esitati hr Sutjaginile reetmissüüdistus. (Peter Baker "Ruing Exile, Russian Says He’s No Spy" 12. VIII 2010 NYT)

Igor Sutjagin: Kui aus olla, oli töö brittidele vaid kõrvalots. See oli ka mitu korda paremini tasustatud kui mu põhitöö, millele ma pühendasin oma hinge, südame, tervise ja aja. Olen investeerinud ka oma raha, et seda tööd saada. Aga see oli haltuura. Kui keegi palkab teid veoautot laadima, kas te hakkaks uurima, kes maksab? Võiks muidugi, kuid milleks? Mis mõttega? See oleks jabur. — Igor Sutjagini intervjuu RFE—RL-ile (Natal'ja Golicyna) 14. VIII 2010: Igor Sutyagin Discusses Spy Swap, Life In EnglandИгорь Сутягин: Я работал на Россию

Viieteistaastane vanglakaristus Sutjaginile küsitava spionaažiafääri eest paljastas sügava haava, tõreduse ja kättemaksuiha Venemaa vastuluurajate suhtumises oletatava vaenlase askeldamisse Kremli tagahoovis. Ebavõrdse spioonivahetusega 10:4 vastu saavutas Venemaa uue tõendi anglomaeeriklaste (Lääne) järeleandlikust loomusest, kuna ameeriklased vahetusega soostudes osutasid omakorda Moskva salaluureürituste laiale ulatusele ja vene agentide kergekaalulisusele...

Dokument Kremli rahasüstist gongodele Soprotivlenie (GONGO) veebiküljelt WWW.Soprotivlenie.ORG/?id=84 (http://www.soprotivlenie.org/files/all/grant160-rp.png)

MÄRKUSI:
* Sarnaselt Eesti luterliku pagulaskiriku allaneelamisega toimus 3a varem, mais 2007 VÕK-i Moskva Patriarhaadi ühendamine välismaise vene õigeusukirikuga Vladimir Putini eestvõttel.
** Andrus Pork (m.n. Andrus Park) oli August Porgi — Eesti NSV Ministrite Nõukogu nõuniku ja KGB erukindrali poeg.
*** Siin jj on tsiteeridud salajast arhiividokumenti, vt ERA—R-1—5—1142—49-51.
**** Vt V Lebedevi, N Liidu riikliku välisturismikomitee asetäitja 26. III 1985 salakirja Indrek Toomele ERA—R-1—5—1142—50.
Allikas:http://isekiri.blogspot.com/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP