Analüütik: Kreeka finantsseis on läinud ainult hullemaks
SEB analüütiku Peeter Koppeli sõnul ei ole Kreeka suutnud
täita ühtegi reformi ega majandust turgutanud, kõik majandusnäitajad on
hoopis halvenenud. Aastaga on riik suutnud jalgel püsida vaid tänu
Euroopa Liidu abipaketile.
Koppeli sõnul näitab asjade halvenemist see, et veerand Kreeka tööjõulisest elanikkonnast on töötu, riigi võlakoorem kasvab ja sisemajanduse kogutoodang väheneb.
"Kõik, mis on saanud halvemaks minna, on ka läinud. /---/ Kui elada nii kaua valesti, siis ükskõik, kuidas seda lahendada üritada, ei pruugi see toimida," ütles Koppel.
Koppeli sõnul põhjendatakse Kreeka seisu halvenemist enamasti sellega, et kasinusmeetmed ei ole tööle hakanud. "Need ei ole tõepoolest toiminud, kui räägime nii raskes olukorras olevast riigist," lausus Koppel. Kasinusmeetmete vastased kreeklased kasutavad aga olukorda ära selleks, et taas rõhutada: meetmete asemel tuleks ajada teistsugust poliitikat.
"Teistsugune elustiil tähendab, et võlakoormust tahetaks vähendada ja keegi peab kreeklaste elustiilile peale maksma hakkama," sõnas Koppel.
EL-i nõutud muutusi pole tehtud
Analüütiku sõnul ei ole Kreeka teinud ära reforme, mida euroliit abipaketi andmisel nõudis. Riik on olukorda hoopis hullemaks teinud, näiteks tõsteti ettevõtlusmakse, mis tähendab, et see valdkonda, mis majandust parandada võiks, on nüüd veel rohkem piiratud.
"Kreeka suuremad ettevõtted sügavad kukalt ja mõtlevad: noh, viimane lahkuja kustutab siis tule," lausus Koppel.
Sarnaselt ei ole ka ekspordinumbrid kasvanud. Saab vaid öelda, et tööjõud on odavnenud ja seeläbi on märgata ka Kreeka poole vaatavaid ettevõtteid, kes seda ära kasutada tahaks. Edu ei ole siiski kuskilt näha, sest ettevõtluskeskkond on ebastabiilne ja Koppeli sõnul ka ettevõtjavaenulik.
EL hoiab Kreekat vee peal
"See, et kreeklased saavad enam-vähem tavapärast elu elada, tuleneb sellest, et Euroopa Liit on sinna vedanud suhteliselt jämeda helesinise toru, kust antakse raha juurde," kommenteeris Koppel.
See näitab Koppeli sõnul esimest varjatud märki EL-i fiskaalunioonist ehk sellest, kuidas kõrgema tootlikkusega majandused peavad ülal madalama tootlikkusega majandusi.
Põgenikekriisi valguses ei pääse aga Kreeka majandusseis uudistekünnisest üle.
2 kommentaari:
Alati tuleb omakorda eristada, kas Kreeka kui riigi olukord, või Kreeka erafirmade ehk krediidiasutuste kohustusliku ja loomuliku äririisiko küsimus?
Me peame nuumama kreeka reffareid?
Päris nii need asjad nüüd pole. Kreeka on pekkis, see on selge. Et ta on hullemas olukorras kui varem, on just nimelt nende nõutud reformide tõttu, mille vastu saadakse muudkui laenuraha juurde. Ükski IMFi analüütik ei pidanud juba 5 aastat tagasi Kreekat maksevõimeliseks, raha andmine oli poliitiline otsus, et päästa 1% võlausaldajaid 99% arvelt. Kreeka laen oleks tulnud maha kirjutada juba ammum aga seda ei lasknud läbi pankade ehk 1% lakeideks olevad poliitikud. Anonüümne, saa aru lõpuks - me ei nuume Kreeka rahvast, vaid võlausaldajaid ehk Saksamaa j prantsusmaa panku. Laen, mida ei ole võimalik tagasi maksta, jääb tagasi maksmata.
Koppeli majandustõed on twisted, rikaste poole kaldu.
Postita kommentaar