RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 6. aprill 2016

Langenud Vabadusvõitleja Päeva XX aulakonverentsist osavõtjate DEKLARATSIOON


Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves
Eesti Vabariigi peaminister hr Taavi Rõivas
Eesti Vabariigi välisminister pr Marina Kaljurand
Õiguskantsler pr Ülle Madise
Kaitsepolitseiameti peadirektor hr Arnold Sinisalu
Riigikogu väliskomisjoni esimees hr Sven Mikser
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr Kalle Laanet
Eesti Vabariigi ja rahvusvaheline üldsus

Langenud Vabadusvõitleja Päeva XX aulakonverentsist osavõtjate
DEKLARATSIOON

2. veebruari 1920 Tartu rahulepingu rahvusvahelise õigusjõu jätkumisest
Eesti Vabariigi maa- ja veealade ulatuse suhtes
Eesti parlamendis on läbinud esimese lugemise Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri leping, samuti Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Mõlemad eelnõud on vastuolus Eesti Vabariigi 1992. aastal jõustunud Põhiseadusega. Kavatsetavate piirilepingutega jäetakse Eesti Vabariigi koosseisust välja valdav osa Petseri maakonnast ja Narva jõe tagused vallad, loovutades need alad Venemaa Föderatsioonile.

Vabariigi Põhiseaduse §122 ütleb: „Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.” Selles lauses esinev sõna „ja” tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised piirilepingud kehtivad samaaegselt.
Veel 1939. aastal kinnitas mainitud lepingu teine osapool Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktis 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingu kehtivust.
Kuna kehtiva Põhiseaduse §123 kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi Põhiseadusega vastuolus olevaid rahvusvahelisi lepinguid, siis ei omanda praeguse valitsuse kavandatav dokument õigusjõudu. Teiste sõnadega – on õigustühine sõlmimise hetkest alates (ex tunc), sõltumata Riigikogu praeguselt või mõnelt tulevaselt koosseisult saadavast heakskiidust. Seda senikaua, kui kehtib Eesti Vabariigi praegune, 1992. aasta Põhiseadus.
Käesoleva deklaratsiooniga nõuame Vabariigi Valitsuselt ülalkirjeldatud välislepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu tagasivõttu. Põhiseadusevastast otsust langetades või põhiseadusevastast õigusakti vastu võttes minetaks Riigikogu ühtlasi oma põhiseadusliku võimuvoli.

Avaldajad kuulutavad, et Põhiseaduse rikkumise teel sõlmitud rahvusvaheline akt ei ole Eesti Vabariigile, Eesti Vabariigi kodanikele, samuti teistele, Eesti Vabariigiga õigussuhetes olevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslik. Põhiseaduse ülima õigusjõu tõttu jääb Eesti–Venemaa eelkirjeldatud põhiseadusevastase lepingu või kokkuleppe sõlmimisest või Riigikogus heakskiitmisest hoolimata 2. veebruari 1920 Tartu rahuleping de iure endistviisi määrama Eesti riigipiiri Venemaaga.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse §2 ütleb: „Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.” Karistusseadustiku §232 („Riigireetmine”) lisab, et välisriigi abistamine Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses on karistatav 6- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

Tartu Ülikooli aulas, 27. märtsil 2016

Kontakt: Mart Niklus, martniklus@gmail.com, telefon: 7422590

Allikas: Facebook

1 kommentaari:

Matti Ilves 6. aprill 2016 11:56  

Kustutasin siit ühe aulakonverentsile mittepühendatud kommentaari. Tahtsin selle teate avaldada ka Facebookis ja seda teha oli pea võimatu, sest kaasa tuli millegipärast ka paar rida sellest asjakohatust anonüümsest kommentaarist.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP