Homoaktivistid tulevad kooseluseaduse läbisurumiseks uuele rünnakule!

Hea Matti Ilves!

Eelmisel nädalal sai avalikkus Kanal 2 saate “Radar” vahendusel teada, et homoaktivistid on läinud kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimiseks uuele rünnakule.

Kui Te ei ole veel kõnealust saatelõiku näinud, siis soovitan seda vaadata:

https://www.youtube.com/watch?v=y-udJGgdMzA

Kokkuvõtlikult öeldes on ühe kõige agressiivsema homoaktivistina tuntud Reimo Mets otsustanud minna Eesti Vabariigi vastu kohtusse, sest ta ei ole rahul olukorraga, kus riigikogus ei ole siiani õnnestunud kooseluseaduse rakendusakte läbi suruda.

Metsa hinnangul on kooseluseadus praegusel kujul, kus see on justkui vastu võetud, sisuliselt mõttetu, kuna rakendusaktide puudumise tõttu ei saa seda jõustada. Sellist olukorda nimetab ta homoseksuaalide mõnitamiseks.

Mets ise väidab, et ta ei taha, et tema ettevõtmisest jääks mulje, nagu püüaks ta poliitikuid survestada. Ent samas kinnitab ta enesele otseselt vastu rääkides, et just seda ta teha püüabki, lootes kohtu abil survestada seaduseandjat ehk parlamenti kooseluseaduse läbisurumist lõpule viima.

“Ma lihtsalt üritan saavutada teiste meetoditega seda, mida ma olen algusest peale rääkinud. Töötage välja üks korralik regulatsioon – tehke midagi,” avab Mets oma eesmärkide tagamaid ja lisab, et “kui kohus ütleb, et nüüd tuleb teha midagi, siis see on väga oluline indikaator poliitikutele, et nüüd tegelikult ka tuleb hakata midagi tegema.”

Iseenesest ei ole Metsa sellises käigus midagi üllatavat – just nii on homoaktivistid talitanud ka mitmetes teistes riikides, püüdes oma ambitsioonide läbisurumiseks otsida abi kohtust, kui demokraatlikul moel ei õnnestu seda saavutada.

Kuid lisaks eelnevale tulid saates esile ka mitmed teised punktid, mida oleme varem korduvalt toonitanud ning millele tasub nüüd uuesti tähelepanu juhtida.

Esiteks nähtub Metsa selgitustest see, et homoaktivistide tegelikuks, olgugi, et sageli varjatud eesmärgiks on mitte midagi vähemat kui nn homoabielu seadustamine ning seeläbi abielu tähenduse radikaalne ümbermääratlemine.

 

“Et abiellunud inimene on justkui parem kui koosellunud isik – see on see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine täna,” ütleb Mets, andes selgelt mõista, et eesmärk, mida püütakse saavutada, on homoseksuaalsetele suhetele abieluga võrdväärse õigusliku tunnustuse saamine.

Teiseks (ja eelnevaga seonduvalt) kajastub saates sõna saava homoseksuaali Mart Haberi jutust asjaolu, et kooseluseaduse läbisurumise püüdlused ei ole suunatud mitte niivõrd reaalsete juriidiliste probleemide lahendamisele, vaid pigem homosuhetele ühiskondliku tunnustuse saamisele.

Nimelt selgitab Haber, kes on saate toimetuse väitel üks vaid 29 tänaseks “koosellunud” homopaari osapooltest, et kooseluleping otsustati notari juures sõlmida mitte lähtudes mingist tegelikust juriidilisest vajadusest, vaid pigem sümboolsetel ja emotsionaalsetel kaalutlustel.

Kolmandaks on tähelepanuväärne, kuidas homoaktivistid püüavad selle olukorra eest, kus kooseluseadus on läbi surutud poolikul ja rakendamatul kujul, süüdistada neid, kes ei toetanud parlamendis kooseluseaduse läbisurumist, samal ajal kui on selge, et praeguse jabura olukorra on tekitanud hoopis need, kes seaduse poolikul kujul ning kõiki hoiatusi ja vastuargumente eirates fanaatiliselt läbi surusid.

Kokkuvõttes tuleb nõustuda justiitsminister Urmas Reinsaluga, kes ütles saates, et vassides ja valetades vastuvõetud kooseluseaduse rakendamisega ei saa mingil juhul nõus olla ainuüksi seepärast, et üheks selle tulemiks oleks riiklikul tasandil leppimine tõdemusega, et lapsel võib õiguslikus mõttes olla kaks ema või kaks isa ning et seetõttu tuleks ametlikus asjaajamises mõisted “ema” ja “isa” asendada sooneutraalse mõistega “vanem”.

Kuigi ma ei ole veel näinud neid dokumente, millega Reimo Mets kohtu poole pöördus ega oma seetõttu kaasusest täit ülevaadet, on keeruline mõista, mida täpsemalt loodab Mets saavutada.

Halvimal juhul võib kohus tuvastada, et olukord, kus parlament on võtnud vastu seaduse, mida ei saa rakendada, on põhiseadusega vastuolus. Ja kuigi kohus võib öelda, et põhiseadusega vastuolus olev olukord tuleks parlamendi poolt kõrvaldada, ei saa ta kohustada ühtegi riigikogu liiget kooseluseaduse rakendusaktide poolt hääletama, sest riigikogu liikmed on oma otsustes vabad.

Ühes asjas võib aga Reimo Metsaga nõustuda. Nimelt selles, et kooseluseadus oma praegusel kujul on mõttetu. Ent lahenduseks oleks mitte selle mõttetuse rakendamine, vaid seaduse tühistamine. Pidades silmas, et vastu rahva enamuse tahtmist läbi surutud kooseluseseadusel on pigem ideoloogilis-sümboolne kui praktiline väärtus, oleks see igati mõistlik, kuna seadusi ei peaks kasutama ühiskonna väärtushoiakutega manipuleerimiseks, vaid reaalsete õiguslike probleemide lahendamiseks.

Igal juhul hoiame sellel kohtumenetlusel silma peal ning sekkume sellesse võimaluste piires, kui see peaks vajalikuks osutuma, muu hulgas toimuvale avalikkuse tähelepanu juhtides.

Teid tervitades,

Varro Vooglaid

Juhatuse esimees

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks