Õigusjärgset Eesti Vabariiki mittetunnistav Putini partei viskus Keskerakonna kaitsele!

BHR: Pärast süüdistage vaid iseennast.

Kes pani tähele, et venemaa käitus äsja üsna ennekuulmatul moel?
Ta tegi poliitilise avalduse seoses Kekserakonna ja meid okupeeriva vene riigi juhtivpartei vahelise koostööprotokolliga. Täpsemalt öeldes - selle koostööleppe tühistamise lubamatusest, taunides tungival moel seda võimalust.

Aastaid pole see koostöölepe avalikult venemaal teemaks olnud. Rääkimata siis rahvusvahelistes kanalites. Ja miks oleks pidanud olemagi, kui Keskerakond istus opositsiooniparteina mängukõlbmatuna nurgas.

Nüüd aga, kui Keskerakond on tõusmas valitsuse juhtivparteiks, nüüd omab see protokoll erilise tähenduse. Ehk on aeg meelde tuletada, et tuleks selle täitmiseks valmistuda.
Venemaa liiderparteilastest ametnikud saatsid Eestile ühelt poolt hoiatuse, et liiga aktiivselt ei tegeletaks Keskerakonna ja sõjaka idanaabri juhtpartei vahelise kokkuleppe tühistamise nõuetega. Teisalt anti rašistliku partei poolt märku Keskerakonnale, et kui seal vähegi mõeldakse Keskerakonna ja jedinorosside vahelise kokkuleppe lõpetamisele, siis võivad nad valijad kaotada ja ühtlasi anti kolmas suunis meie poliitikutele, kuidas sellises olukorras käituda, kui Keskerakond peaks libastuma - Keskerakond tuleks likvideerida, sest vaid nii saab see kokkulepe lõppeda.

Keskerakonna likvideerimine pole samas ka võimatu. Tegelikult on see suisa kohustuslik ja seda protsessi oleks pidanud juba ammu alustama. See kohustus tuleneb PÕHISEADUSE §-ist 48, mis sõnaselgelt ütleb, et keelatud on ... erakonnad, [... millised on ...] vastuolus [st. konfliktis] kriminaalvastutust sätestava seadusega. Kui on KEELATUD, siis on keelatud ja siin pole tõlgendamise ruumi.

Probleemiks on pigem see, et poliitilised ringkonnad on võtnud endale sellises olukorras õiguse teha siin poliitilisi (kasulikke) otsustusi - reageerida või mitte reageerida. Ka õiguskantsler Ülle Madise on asunud toetama siin poliitilise otsuse tegemise õigust ja võtnud positsiooni, nagu oleks ministril siin laialdane diskretsiooniõigus (kaalutlusruum).

Tegelikkus on teine ja seda välditakse (poliitilistel põhjustel, loe: seadust rikkuval moel).

BHR on veendunud, et põhiseadus on vastuvaidlematuks täitmiseks.

 

Kui on KEELATUD, siis on keelatud

Teisalt on aga õige, et põhiseadus ise ei lõpeta ega tekita ühtegi õigussuhet. See on lihtsalt ülim reeglite kogumik. Põhiseaduse täitmiseks peab olema õiguslik protseduur. Kas meil antud küsimuses see protseduur eksisteerib?

Meil ta eksisteerib selliselt, et faktiliste asjaolude ilmnemisel, s0. kuriteo sooritamine, milline saab faktiks vastava süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, peab vastava valdkonna minister tegema avalduse kohtule. Seega võti protsessi käivitamiseks asub vastava valdkonna ministri taskus, kes avalduse kohtusse esitama peaks. Kohustus ministri jaoks lähtub PÕHISEADUSE §-st 48, protseduuriline alus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lg 1.

Alates märtsist 2014. a. oli selleks, oma kohustusi ilmselt teadlikult mittetäitvaks ministriks, reformierakondlane Hanno Pevkur. Seoses värske valitsuskriisiga on aga oodata uue siseministri esile kerkimist, kes võib ise vabalt olla aga juba kuritegeliku partei e. Keskerakonna liige. Seega jääb seaduslik nõue taas esitamata. Seda ka juhul, kui siseminister tuleb Ossinovski sotsialistide parteist või vasakpoolsetega ühes paadis ulpiva Isamaaliidu erakonnast - keegi neist ei hakka ju oma koalitsioonikaaslast ründama, kuigi seaduslik õigus selleks oleks.
Ilmselt on Pevkuril ja kogu Reformierakonnal aeg kahetseda, et ei kasutanud ära seaduslikku võimalust Ühtse Venemaa partnerpartei Keskerakonna likvideerimisel.

Nüüd on võimalik, et peagi asub Eesti kummalises olukorras, tehes ajalugu suisa Euroopa tasandil, kui näiteks peaministriks presidendi poolt kutsutakse kuriteos süüdi mõistetud partei juht. Pole olnud veel Euroopa uuemas ajaloos olukorda, kus kuritegelik organisatsioon oleks juhtinud riigi keskvõimu. Niigi on piinlik, et riik (maksumaksja) peab rahastama kuritegelikku organisatsiooni.  Sellist organisatsiooni, kes on riigis üles ehitanud korruptiivse "teise tasandi riigi", pealinnaga Tallinnas. Sellist organisatsiooni, kes on deklareerinud avalikult oma eemaldumise meie õiguskorrast.

Statistiliselt on pikemat aega toetanud Keskerakonda suurusjärgus 70%-80% venekeelsest valijaskonnast ning ligikaudu 7%-12% eestikeelsest valijaskonnast. Just see on võimalik põhjus (sümbioosis äsja puhkenud valitsuskriisi, Keskerakonna võimaliku juhtivpartei staatuse ning eeldatava Tartu rahulepingu muutmisega), miks venemaa tuliselt Keskerakonda toetab ega soovi ka sümboolseid žeste, millised võiksid eemaldada vene valijaskonda Keskerakonnast. Hirmu peaksid venemaa arvates tundma kõikvõimalikud "huvitatud pooled". Nii Keskerakonna sisesed lagundajad kui ka seda erakonda väliselt lagundada püüdvad substantsid, alates meie riigiametnikest, KAPO-st kuni opositsiooniliste poliitiliste jõududeni nagu näiteks EKRE.
Aga kui oht esineb ja juba eemaldumine on ette näha, siis juhtugu see pauguga. Instruktsiooni selleks on venemaa täna laiali jaganud, tehes seda sellisel elegantsel moel, et "pärast süüdistage vaid iseennast".

ERR: Ühtse Venemaa sõnul oleks Keskerakonna koostööleppest loobumine kohatu

Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa on üllatunud üleskutsetest, et Keskerakond peab loobuma 2004. aastal sõlmitud koostööprotokollist. Ühtse Venemaa esindajate hinnangul poleks loobumine katastroofiline, küll aga kohatu.

Ühtsel Venemaal on samasuguseid koostööleppeid enam kui 30 parteiga välismaal. Keskerakonnaga sõlmitud leppe eesmärk oli venekeelsete elanike huvide kaitse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui on mingi poliitiline tahe selle lepingu vastu, siis sellest on kahju. Meie arvates mõjutab see negatiivselt nende inimeste huvide kaitset, kes hääletasid selle poliitilise jõu poolt ja loodavad tema toetusele Eestis," kommenteeris Ühtse Venemaa ülemnõukogu asesekretär Sergei Železnjak.

See, et Keskerakonnale heidetakse ette tema koostööd president Vladimir Putini parteiga, on venemaa jaoks üllatus.

"Niinimetatud Putini partei on erakond, mis osaleb aktiivselt venemaa juhtimises. Venemaa on teie lähinaaber. See on riik, millega ei tasu luua vastasseisu, vaid partnerlust," ütles Vene Föderatsiooni nõukogu väliskomitee aseesimees Andrei Klimov.

Otseseid poliitilisi tagajärgi lepingust loobumine ei too.

"Taoliste lepingute katkestamine ei mõjuta mitte kuidagi riikide vahelisi suhteid. Võib-olla on see tähtis valijatele Eestis. Vaevalt, et see on tähtis valijatele venemaal. See on pigem sümboolne otsus, mis on oluline vaid Eesti kontekstis. Venemaal see ei tähenda mitte midagi ja vaevalt, et keegi paneb seda tähele," arvas poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Lepingu katkestamine võib olla aga kohatu žest, eriti viimaste sündmuste kontekstis Ameerika Ühendriikides.

"Millest rääkis Trump? Ta rääkis, et ta on valmis ehitama Moskvaga partnersuhteid. Milles Trumpi süüdistati? Et ta on Kremli marionett. Tema aga võitis Ameerika Ühendriikides. Võib-olla tasub Eestil panna tähele seda väikest, aga õpetlikku intsidenti? Võib-olla ei tasu ikka joosta veduri ees, vaid natuke mõelda?" rääkis Klimov.

Seni on taolised lepingud kaotanud oma kehtivuse siis, kui kadus üks neile allakirjutanud osapool. Näiteks nii juhtus Ühtse Venemaa ja endise Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši Regioonide partei lepinguga.

Allikad: BHR/RahvusRinghääling

Allikas:http://bhruzzland.balanss.ee/s6brad/rashistid/1472-oigusjaergset-eesti-vabariiki-mittetunnistav-putini-partei-asus-keskerakonna-kaitsele?showall=&start=1