RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 3. detsember 2016

Rahvusliku taassünni nimel: Ausammas Pätsile?

Jah sel mehel oli loomulikult teeneid ka EW sünni juures, kuid oleks aeg ka meie establishmendil tunnsitama hakata, selle mehe teisigi "teeneid".

Tegemist on siiski mehega, kes võttis Nõukogude saatkonnast vastu väga kahtlaseid rahasid ja suuri summasid. Kes koos Laidoneriga 12 märtsil 1934 kukutas Eesti riikliku iseseisvuse rajades diktatuur (diktatuur pole kunagi iseseisvus). Sillutas tee vabaks Nõukogude võimule. Sõlmis baaside lepingud ning nimetas ametisse Johannes Vares-Barbaruse.
Meie poliitiline eliit ei soovi nendest teenetest siiani ausalt rääkida ja nad soovivad avada vabariigi kukutajale vabariigi 100. aastapäevaks ausamba otse Riigikogu hoone kõrvale Kuberneri parki. Äkki avaks seal kuju hoopis Viktor Kingisepale.

Tsiteerime ajaloolast Magnus Ilmjärve: "Me elame demokraatlikus ühiskonnas, siin on kõik võimalik. Praegused ja endised poliitikud saavad kasutada oma administratiivset ressurssi, et oma tahtmine läbi suruda. ... Surutakse võimu kasutades oma tahe läbi ja luuakse selline identiteet nagu vaja."
Siiski tuleb tunnistada siin EKRE initsiatiivi rajada mälestusmärk vapside juhtfiguurile Artur Sirkile. Suure tõenäosusega tapeti mees just nimelt Pätsi käsul. Ehk oleks selle mehe kuju Kuberneri pargis oluliselt kohasem. See mees jätkas võitlust iseseisvuse eest ka siis kui Päts oli selle kukutanud.

Allikas: Facebook
_________________
Lisan siia paar väljavõtet pikemast artiklist, Georg Kirsberg: "Konstantin Päts – kas Eesti riigi looja või hävitaja?"
1. " Ilmjärve andmetel tegutses Päts 1925-1931 Nõukogude lobistina, kes informeeris Venemaa saatkonda Eesti poliitikas toimuvast. Selle tõestuseks on Venemaa arhiividest leitud hulgaliselt dokumente, kus korduvad fraasid: „Täna arutasime seda küsimust Pätsiga. Päts lubas teha omalt poolt kõik valitsuse mõjutamiseks“ (Turtola 2002: 116). Päts oli ka ainuke poliitik, kellel Vene saatkonnaga nii soojad suhted olid. Päts lõi ise koguni kontakti Nõukogude saatkonna sekretäri Novotšikuga, kellega vestluses on üles täheldatud Pätsi sõnad, et keegi ei tule Eestile kunagi appi, kui NSV Liit peaks teda ründama, ja seepärast tuleks kaaluda Eesti liitmist NSV Liiduga. Päts oli juba Varem Venemaale teeneid osutanud, kui ta oma valduses olnud Harju panga kaudu osales bolševike konfiskeeritud kulla läänes valuutaks vahetamises."
2. "Moskval mõte muuta naftasündikaat Eesti-Nõukogude segakompaniiks. Seeläbi oleks NSVL naftatoodete müügiks õigus ka mõjukal Eesti firmal. Selleks sobivaim isik oli Päts, kellega läbirääkimised kestsid terve 1929. aasta. Pätsile hakati konsultatsioonide eest palka maksma, 4000 USA dollarit aastas. Seda palka maksti Pätsile kuni 1934. aastani Renningi kaudu. Ühissündikaat jäi siiski sündimata. Ilmjärve järgi mängisid Pätsi suhted Venemaaga ja sealt saadav regulaarne tasu olulist rolli riigipöörde teostamisel 1934. aastal, mille mõju ulatus tõenäoliselt ka 1939. aastasse. Ilmjärve väitel kooskõlastas Päts Venemaa saatkonnaga 1934. aasta 12. märtsil riigipöörde. (Tanning 2006: 144)."
Allikas: http: http://ajalugu.net/konstantin-pats/

Konstatin Päts oli ju pooleldi venelane, ema Olga Tumanova.
Artur Sirk´i ausambast, SIIN
M.I.

18 kommentaari:

Anonüümne 3. detsember 2016, kell 11:45  

Jah, Pätsu ema oli venelanna. Vähe sellest, Päts osales mingil määral ka 1905. aasta revolutsioonis, järelikult oli vähemalt natuke roosakas.
Mis ta siis veel tegi... oli 1917/18 üks EW rajajaid. Mida selles EWs veel tehti? Õigus, kommunistide poolt kokkuriisutud kuld ja väärisesemed liikusid 1920ndate aastate alguses Läände peamiselt läbi Eesti.
Püstitame siis hüpoteesi, et Päts oli vabamüürlane või mõne muu sarnase salaorganisatsiooni liige juba enne 1917. aastat. Loožimeistrid kahtlemata planeerisid koos Tsaari-Venemaa rüüstamisega ka logistilise ahela materiaalsete väärtuste realiseerimiseks ja seda kõike muidugi juba ammu enne revolutsiooni. Päts niisiis osales EW rajamises, aga pole ju täpselt teada, miks ta seda tegi. Kes teab palju tallegi räägiti, oli ehk tavaline muppet nagu loožimeistritele meeldib.
Sel juhul klapivad suurde pilti väga hästi ka Pätsu tegevus 1934. aasta märtsis, samuti 1939. ja 1940. aastal. Peale kõige muu, kommunistid ei lasknud Pätsu maha ega toppinud teda isegi laagrisse, vaid hoopis hullumajja. Ühesõnaga tunnistaja pisteti hullumajja, igaks juhuks.
Rahvas tobuke aga vatrab siiamaani: oli EW riigivanem ja president... :D

Ma võin ju küüniline olla, aga rahaasjades mulle udu ajada ei ole õnnestunud mitte kellelgi.

Anonüümne 3. detsember 2016, kell 14:49  

Arusaamatu, miks seda Pätsi ikka veel niimoodi ülistatakse?! Tema valgustkartvad tembud on tasapisi välja tulnud ja ikka tehakse sellest tegelasest mingisugust nn Rahva Isakest. Jah, Vabadussõda Vabdussõjaks. Paraku Pätsi hilisem tegevus on niivõrd õudne, niivõrd räpane, et sellega ta on enda positiivsed saavutused kõik nullinud. Vägagi sümboolne on see, et Metsakalmistul puhkavad Pätsi lähedal Johannes Vares ja Olga Lauristin. 1940. aastal olid need kolm tegelast sisuliselt ju liitlased.
Ärgem unustagem sedagi, et seesama Uluots, keda ülistatakse otsuse eest, et 1944 sügisel hakkasid eestlased sissetungivatele bolševikele vastu, kiitis 1940.a. Varese valitsust ja manitses Eesti rahvast uuele punavõimule kuuletuma. Masendav see Eesti ajalugu, kui mõtlema hakata.

Matti Ilves 3. detsember 2016, kell 18:26  

11:45-le
Vikipeedia andmed: "Eesti esimene president Konstantin Päts ja väejuhataja Johan Laidoner olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.

maks 3. detsember 2016, kell 22:31  

Päts oli ju PERSONALNÕI PENSIONER CCCP kirjas dokumentides. Ikka veel mõtlete?

Anonüümne 3. detsember 2016, kell 22:41  

Just, õige jutt ja siit järeldus -rahvareeturid on ka need, kes loovad segaperesid ja toovad oma kindla rahvusliku taustata järglased meie väikese rahva kaela,et need kurnaksid ja reedaksid rahvast omakorda edasi.Sajandeid pole siinmail võõrverd usaldatud .

Anonüümne 4. detsember 2016, kell 21:41  

Matti Ilves, Mait Metsanurk oli ka vabamüürlane.
Miks Te vihkate Eesti Vabariiki ja lasete selle kohta haiglasi luulusid levitada?

Matti Ilves 4. detsember 2016, kell 23:57  

21:41
Härra või proua anonüümne, te nimetasite ühes kommentaaris siin kõiki haigeteks. Päts nimetas kogu rahvast haigeks, kohe näha, et ühe kamba mehed! Teie palavalt armastatud Päts ei võrdu siiski Eesti Vabariigiga. Tõde on ka see, et Eesti ei ole enam iseseisev.
Rahunege maha. Pätsi kohta on ajaloolastel nüüd kasutada palju rohkem andmeid kui varem.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 01:14  

"Andmeid..." Kas selliseid väljamõeldisi, nagu siin kirjutatud?
Tõnisson nimetas kaoma vastaseid haigeteks, 1933. aastal.
Üks prantsuse poliitiku viimased sõnad terrori ajal: Mina suren päeval, mil rahvas on mõistuse kaotanud, aga teie siis, kui ta selle tagasi saab.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 10:13  

Uskumatu lugeda, et ikka veel leidub inimesi, kes ülistavad Pätsi. Palun lugege tema sõnavõtte alates 17.06.1940, mil bolševistlikud jõugud üle piiri lubati (just nimelt lubati, mitte ei tunginud). Millise paatosega kõneles Päts NSV Liidust ja Johannes Varese valitsusest. Päts oma võimuihas oli niivõrd pimestunud, et isegi siis ei astunud oma postilt tagasi, kui oli selgemast selgem, et Eesti lülitatakse Liidu koosseisu. Ilmselt lootis diktaator viimase hetkeni, et seltimees Ždanov, kellega ta Kadrioru lossis nii armastusväärselt vestles, teeb temast Eesti NSV satraabi. Päts kuulutati hiljem lausa NSV Liidu personaalpensionäriks. Üks asi on mulle arusaamatu, kui näiteks Laidoner 1939 detsembris Moskvas Stalinil külas käies viimast mõõdutundetult kiitis, siis kuidas me sellele vaatame läbi sõrmede? Kui ühe vaba riigi ülemjuhataja kiitis taevani Stalinit ja tema terrorisüsteemi ja me seda hukka ei mõista, siis mis moraalne õigus on meil tänitada Eesti NSV aegsete kollaborantide sõnavõttude kallal? Siis ju ka olud olid sellised. Miks neid samamoodi välja ei vabandata nagu diktaator Pätsi ja tema kaasvõimuhaarajat Laidoneri?

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 15:47  

Vapside ajalehes Võitlus kirjutati 31. oktoobril 1933:

"Kaitseseisukorra maksmapanek ei tähendanud rohkem ega vähem kui Jaan Tõnissoni katset isiklikku-perekondlikku diktatuuri maksma panna."

Muide, nii tüütu on neid pildikesi klõpsida. Ma ei ole robot.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 15:52  

Matti Ilves, ma ootan huviga uutel andmetel põhinevaid raamatuid või vähemalt artikleid põllumeeste konventidest, kodanlikust õhukaitsest või näiteks kasvõi Majaomanikkude Kojast. Ei ole selliseid.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 15:59  

12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht Aftonbladet esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli Johan Laidoneri pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu. Soome ajalehes Ajan Suunta kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas."
19. augustil alustasid ajalehed eeltsensuuri kehtestamise tõttu valitsuse boikoteerimist (informatsiooni asemel valitsuse tegevusest avaldati artikleid tsensuurist Vene keisririigis ja teistes maades, kurkide soolamisest, putukate hingeelust, suurushullustusest, psühhotehnikast jne).
10. septembril 1933 ütles Artur Sirk vastuseks süüdistustele, et vapsid soovivad ja igatsevad diktatuuri, et et kus juba diktatuur olemas, seal seda teistkordselt sisse ei saa seada.
Valitsus algatas Sõna, koosolekute ja ühinguisse ning liitudesse koondumise vabaduse kurjasti tarvitamise vastu võitlemise seaduse projekti.
Kuni 2. oktoobrini 1933 oli Riigikogu vaikivas olekus. 3. oktoobril 1933 ütles Artur Tupits: "Praegune valitsus on kõik põhiseaduses ettenähtud vabadused suurel määral tühistanud. Meie rahvas ja riik saavad püsida ainult demokraatlikul alusel. Aga praegune valitsus on selle rahvavalitsusliku korra täiel määral hävitanud, on asemele seadnud parteipoliitilise diktatuuri." 4. oktoobril muutis Riigikogu valimis-, rahvahääletus- ja rahvaalgatusseadust. Rahvahääletusel oli vaja koguda 50 protsenti (+1) hääli, et põhiseaduse muutmise seadus vastu võtta.
14.-16. oktoobril toimus kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Vabadussõjalaste pakutud põhiseaduse muudatuste poolt hääletas 72,7 protsenti hääletanuist. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne vabariik, 50-liikmelise Riigikogu volitused vähenesed järsult. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi.
19. oktoobril tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, eeltsensuuri ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa. Kaitseseisukord jäi kehtima Tallinnas, piirivööndis ja raudteede piirkonnas. 21. oktoobril astus ametisse Konstantin Pätsi moodustatud üleminekuajajärguvalitsus.
Vapside ajalehes Võitlus kirjutati 31. oktoobril 1933:
"Kaitseseisukorra maksmapanek ei tähendanud rohkem ega vähem kui Jaan Tõnissoni katset isiklikku-perekondlikku diktatuuri maksma panna."
6. märtsil 1934 tegi Jaan Soots Riigikogus ettepaneku endine Jaan Tõnissoni valitsus kohtuvõimude kätte anda.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 16:03  

14. juunil 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Kuzma Nikitin telegrammiga ette olukorrast Eestis:
1) Eestlased teostavad energilisi sõjalisi ettevalmistusi. On läbi viidud reservohvitseride ja reameeste salajane mobilisatsioon. Iga päev tõmbab mundri selga mitukümmend äsja saabunud reservohvitseri. Öösiti jaamas [sõjaväkke] kutsutute naised ja perekonnad saadavad nuttes ärasõitjaid. Enamus taksodest on mobiliseeritud. Ülejäänud autodel on meesautojuhid osaliselt asendatud naistega.
2) Sõjaväkke kutsutud ohvitser- ja reakoosseis saadetakse Narva ja Irboska piirile, ülejäänud osa läheb diviiside täiendamiseks Viljandis ja Tartus. Viljandi lähedal Võhma piirkonnas jagatakse kohalikule elanikkonnale relvi. Tallinna ja Viljandi Eesti diviiside ülesandeks on ära lõigata kaks meie väegruppi, mis paiknevad Haapsalus ja Paldiskis.
3) Eestlased paigutasid mõlemale poole Miinisadamat, kus asub meie sõjalaevastik, kaks rannapatareid, mis vajaduse korral võivad meie laevastikku tulistada. Peale selle peitsid eestlased arsenali kolmanda rannapatarei, mis vajaduse korral võib otsesihtimisega tulistada meie sõjalaevastikku.
4) Täiendati politseipatrulle. Politsei on relvastatud karabiinidega.
5) Tallinna saabus 250 Poola ohvitseri, keda peetakse ülal Prantsuse rahadega.
6) Eestlased saatsid Paldiski lähedal asuvale Väike-Pakri saarele mitu kasti relvi.
7) Tagavaraohvitseride ja reameeste mobiliseerimisest – täna Balti laevastiku staabiülem küsis Eesti merejõudude juhatajalt Santpankilt, viimane, olles selle küsimusega ootamatult tabatud, oli sunnitud seda tunnistama. Samuti tunnistas Poola ohvitseride viibimist Tallinnas ja võttis õigeks nende ülalpidamise Prantsuse rahadega.
8) On välja kuulutatud Kaitseliidu kogunemine. Selle 40 tuhat liiget on olukorras, kus neid võib koondada mõne ööpäeva jooksul.
9) Kõik loetletud abinõud on suunatud vaieldamatult NSV Liidu vastu: üksikutest jutuajamistest saab teha järelduse, et Inglismaa ja Prantsusmaa nõuavad Balti Entente'ilt ühise armee loomist arvuga kuni 1 miljon meest.

Anonüümne 5. detsember 2016, kell 19:59  

Nii mõnegi poolt veel tänapäevalgi taevani kiidetud diktaator Päts ütles veel 21.07.1940 (ehk siis, kui kommunistid olid juba üle kuu aja mööda Eestimaad märatsenud) järgnevad sõnad: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. Kes ei tea, siis diktaatori poolt hellitavalt "Vabariigi Presidendi asetäitjaks" nimetatu ei olnud keegi muu kui kurikuulus punavõimu sabarakk ja tallalakkuja Johannes Vares-Barbarus. Seega ei saa aru nendest kes samal ajal ülistavad Pätsi ja mõnitavad Varest. Palun järgige oma nn Rahva Isa soovitusi ja kiitke ka seltimees Varest taevani. Püstitage ka tollele bolševikule ja eesti rahva timukale ausambaid mööda Eestit. Ja miks mitte ka Johannes ja Olga Lauristinile, Andrei Ždanovile, sm Botškarjovile. Absurd, kas pole? Ja kui väidetakse, et Päts lausus neid sõnu punavõimude survel ja vabandate sellega ta välja, siis miks mõistetakse hukka näiteks paljude endiste eesti soost tippkommunistide sõnu?? need ju ka sunni mõjul öeldud. Päts kompromiteeris ennast lõplikult 12.03.1934.

Anonüümne 6. detsember 2016, kell 00:03  

Päts ei olnud mingi diktaator. Äärmisel juhul üks kolmandik diktaatorit, koos Vilmsi ja Konikuga.

Anonüümne 6. detsember 2016, kell 07:07  

Kui siin Vilmsi juba meenutati... Vilms lasti teatavasti Soomes kommunisti pähe maha, väidetavalt kogemata. Aga mis siis, kui see polnudki kogemata ja soomlased said asjast lihtsalt paremini aru?

Muide 1918. aastal oli kommuniste peale bolševike veel mitu seltskonda. Bolševikud olid neist kõige radikaalsemad.

Anonüümne 6. detsember 2016, kell 10:33  

Siin väideti, et Päts polevatki olnud diktaator. Kuidas siis nimetada tema tegevust alates 12.03.1934? Kas nii nagu riigipööraja ise seda nimetas - "haige rahva rohitsemiseks-arstimiseks"?
Päts rikkus koos bolševikega 1940.a. isegi enda režiimi poolt kehtestatud seadusi! Näiteks Riigivolikogu valimistel 1940.a. suvel määras Päts igasuguseid tähtaegu lähtudes sellest, kuidas Ždanov Pikalt tänavalt N. Liidu saatkonnast aga ette ütles. Ühesõnaga Päts vilistas seadustele, nii nagu ta seda alati teinud oli. Päts valitses aastaid oma nn dekreetidega, kui see pole diktaatorile omane käitumine, siis mis see on?
Lausa häbiväärne, lausa elajalik oli see, kuidas Päts kasutas Eesti maksumaksja raha selleks, et vaenata ja jälitada omaaegset rahva seal ülipopulaarset Artur Sirku.
1990 tehti ränk viga, kui diktaatori maised jäänused toodi pühasse Eestimaa mulda. Päts tegi Eesti rahvale ja riigile korvamatut kahju, mistõttu selle tegelase puhkepaigaks oleks pidanudki jääma Venemaa muld. Ehk oleks pidanud Pätsi matma lausa Kremli müüri kõrvale, oma kallite sõprade Stalini ja Ždanovi kõrvale. Nende kahe roimariga oli Pätsil ju 1940.aastal ühine asi ajada.
1934.a. oleks rahvas valinud riigipeaks Andres Larka. Päts ja tema kaasriigipööraja Laidoner (kes erilise sadistliku vihaga suhtus vapsidesse) oleksid suure tõenäosusega antud oma finantsmahhinatsioonide tõttu kohtu alla. Ilmselt oleks Päts ja Laidoner mõistetud piikadeks aastateks vangimajja. Arvatavasti oleks 1940.a. Stalini kannupoiss ja tallalakkuja Johannes Vares siis Pätsi ja Laidoneri suure hurraga vanglast vabastanud ja nad Ždanovi ning Stalini abiga kõrgetele kohtadele upitanud.

Anonüümne 7. jaanuar 2017, kell 06:21  

Vaadake selle mehe silmi. Tema silmades on kuri vaim.
Kui inimesel on sellised kurjad silmad siis on deemon ta yle votnud. Klaasistunud pilk ning hingetu silmavaade
Nii mitmelgi eesti tuntud artistil ja poliitikul on deemoni silmad. Muide asi on naljast kaugel ,sili peita ei saa!
Need inimesed kes just peaksid asjadest aru saama neid isegi mitte ei huvita mis nende riigis toimub.



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP