Eesti Loomakaitse Selts: Selgusid 2016. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu
PRESSITEADE
03.01.2017
Selgusid 2016. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu.
Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2016. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks Marko Männiste poolt abitu kassipoja päästmine Tallinnas Jõe tänaval paduvihma tõttu tekkinud veeuputusest.
Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi otsuse karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada.
Vaatamata sellele, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel probleemsed kohad on eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja karusloomakasvanduste nõuetekohane sõnnikumajandus, kuid ministeeriumi hinnangul on see olukord viimastel aastatel paranenud. Ka Maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõuded, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda.
Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning vastav ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult. Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist.
Alliks: Merike Lillenberg, Facebook
03.01.2017
Selgusid 2016. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu.
Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2016. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks Marko Männiste poolt abitu kassipoja päästmine Tallinnas Jõe tänaval paduvihma tõttu tekkinud veeuputusest.
Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi otsuse karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada.
Vaatamata sellele, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel probleemsed kohad on eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja karusloomakasvanduste nõuetekohane sõnnikumajandus, kuid ministeeriumi hinnangul on see olukord viimastel aastatel paranenud. Ka Maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõuded, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda.
Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning vastav ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult. Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist.
Alliks: Merike Lillenberg, Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar