RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 19. jaanuar 2017

Eesti Meel: Harri Kivilo keerdteemadest

Teemasid, mida kergel käel käsitleda ei tohi, eritleb Harri Kivilo:

Sven Mikser on juhtinud Eesti poliitikute tähelepanu, et on teemasid, millega ei tohi kergekäeliselt ümber käia:

«Üks neist teemadest on seotud suhete ja pingetega kogukondade vahel. Kindlasti on oluline, et neid teemasid käsitletaks vaoshoitult ja vastutustundlikult. Ma arvan, et selle õppetunni on saanud kõik Eesti poliitikud.»
Teema mis selle hoiatuse põhjustas on esmapilgul üpris naiivne:

Eestis ei võivat sisserändajat pidada sisserändajaks, enne kui on põhjalikult uuritud, kas selline määratlus võib kedagi solvata.

Eestisse on aastast 1945 alates elama asunud väga suurel hulgal isikuid, kes end venelaseks peavad. Eesti poliitikud ja ka peavoolu-meedia peavad neid kord 'eestimaalasteks', kord 'vene kodukeelega eestlasteks', kord 'eestivenelasteks' ja vahel ka lihtsalt venelasteks. Põlisrahva asumisalale hiljem tulnukaid peetakse kõikjal siiski sisserändajateks kuni oma uue kodumaa kodakondsuse saamiseni – ja kauemgi, kui nad soovivad end oma sünnirahvusse kuuluvaks pidada.

Eestis elavad venelased moodustavad elanikkonnast ümardatult kolmandiku ja neid saatis siia elama Nõukogude Liit pärast Eesti okupeerimist. Osa siinseid venelasi ja nende Eestis sündinud järglasi ei pruugigi teada, et neid saadeti siia genotsiidi teostama ja valitseva klassi privileege nautima.

 Põhiliselt USA presidendi tungiva soovituse kohaselt (vt Michael R Beschlossi ja Strobe Talbotti rmt «Kõige kõrgemal tasandil») kuulutasid EV iseseisvuse ennistajad kõik vägivaldselt sovetiseeritud Eestisse toodud venelased Eesti alalisteks elanikeks. Tänaseks on nendest rohkem kui poolel Eesti kodakondsus, kuid täiesti arusaadavalt peavad nad end suurde ja võidukasse vene rahvusse kuuluvaks. Pole põhjust, miks nad nii ei peaks toimima.

Saades koos eestlastega Eesti NSV elanikest Eesti Vabariigi elanikeks, on siinsed venelased hakanud enda kohta kasutatud sisserändaja-mõistet solvavaks pidama. Eesti riigivõim arvab, et venelaste solvumine ei ole Eestile kasulik, ja sestap…

  • ei võigi sõna 'sisserändaja' siinsete venelaste kohta kasutada,
  • tuleb N Liidu inimsusevastased kuriteod olematuks vaikida,
  • tuleb suur tükk Eesti maa-ala Venemaale kinkida ning
  • Eesti vabaduse eest Punaarmee vastu võitlemine tunnustamata jätta.
Kõik eespool loetletud tegemised ja tegematajätmised võimaldavad vene rahvusest "eestimaalastel" õigustatult nõuda endale suuremaid õigusi kui sisserändajaile ükskõik millises lääneriigis antakse. Venelaste nõudmisi toetavad meie ühiskonnateadlased, kelle meelest riigivõim peab „soodustama venekeelsete kui ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel (vt Tallinna Ülikooli «Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon»).

Ometigi peaks poliitikud ja rahvaski teadma, et vältides venelaste solvamist, lausa sülitatakse näkku kõigile oma riigist hoolivatele eestlastele. Eestlaste ja venelaste rahumeelne kooselamine on kaugemale tulevikku vaadates võimalik vaid siis, kui ajalooline tõde mõlemale rahvusele arusaadavaks tehakse ja seda austatakse. Riigivõim ja peavoolu-meedia peavad kõigepealt nii endale kui ka siinsele venelasele selgeks tegema, et kümnete tuhandete süütute eestlaste hukkamine, orjatöö-laagrisse väga pikaks ajaks saatmine, maaelu hävitamine, olme 46 aasta pikkune taandareng ning venelaste massiline Eestisse suunamine ei ole ajalooline paratamatus, vaid N Liidu sihilik ja räige inimsusvastane roim. Siiasaadetud ega nende järglased ei pruukinudki teada, milleks neid rakendati, ning tõde teadmata võivadki uskuda, et nad koos eestlastega on sovetliku Eesti kapitalistlikuks reformijad.

Veel ei ole hilja vaadata ja muuta iseseisvuse ennistajate poolt välismaale antud Eestile kahjulikud lubadused ja riigikogu poolt tehtud otsused, mis on vastuolus põhiseaduse mõtte ja sõnaga. On aeg naiivne soovmõtlemine, et eestlasi ja venelasi saab muuta ühiseks eestimaalaste-riigi kodanikkonnaks. Mõlemad rahvused on väga erinevate omaduste ja tõekspidamistega väga kaua olemas olnud ning ekslik on arvata, et N Liidu kuritegude unustamise nimel tahavad nad nüüd kokku sulanduda. Võib arvata, et oma rahvuse omapära ning sellega seonduvate vallutuste üle uhkuse tundmist ei soovi venelased minetada ning eestlased soovivad veel paljudele järelpõlvedele rääkida, kuidas eestlased võõra ülemvõimu kiuste on oma maa peremeheks olemise ja vabaduse kaitsmise tahet ka lootusetus olukorras vajalikuks pidanud.

Rooma Statuudi artikkel 8 (p2-a-viii) kohaselt on okupeerija poolt oma elanike okupeeritud alale saatmine inimsusvastane kuritegu ning — kui selle tagajärjel peavad venelased kõrvale jääma Eesti riigielu korraldamisest kuni kodakondsuse saamiseni — siis saavad nad õigustatult süüdistada selles ainult Venemaad. Täiesti arusaadavalt võivad Eestis elav venelane pidada end Eesti patrioodiks, kuid see ei saa teda muuta Eesti põlisrahva liikmeks.

Eesti Vabariigi põhiseadus ei takista vähemusrahvusel oma emakeelt ja kultuuri viljeleda ühiskondliku tegevusena. Meie põhiseaduses ega rahvusvahelistes konventsioonides pole aga ainsatki sätet, mis kohustab riigivõimu räigeid kuritegusid nimsuse vastu käsitama ajaloolise paratamatusena ning mitte viljelema põlisrahva rahvuslikku iseteadvust. Kui riigivõim ei pea nüüd, pärast pika okupatsiooniaja mõjutusi, vajalikuks rahvusliku iseteadvuse edendamist, siis kaovad juba lähitulevikus need, kes peaksid edasi kandma seda vaimsust, mis saab tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Riigivõim ja siinsed venelased peavad tajuma, et väike rahvus, kes elab koos suure hulga suurde rahvusse kuuluvate isikutega, saab püsima jääda vaid siis, kui seda aatelist eesmärki sihikindlalt taotletakse.

Juhtiva poliitikuna oleks Sven Mikser pidanud riigiesindajaid äratama unustusest ajaloolise tõe osas, mis on põlisrahvale esmastähtis. Toetus venelaste nõudmisele – õigemini nende nimel toimivate eesti ühiskonnateadlaste nõudmisele — evida tunnustust EV kaasennistajatena võib põhjustada veel tõsisemat erimeelsust „eesti kodukeelega eestlaste” ja „vene kodukeelega eestlaste” vahel kui see, mida Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski konflikti järelmina juba kogesime.

Harri Kivilo

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com.ee/2014/11/harri-kivilo-keerdteemadest.html

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP