Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” aprillinumber
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt
sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates
2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris
on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka
majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Aprillikuu „Rahvuslikust Teatajast” – Juhtkiri:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Aprillikuu „Rahvuslikust Teatajast” – Juhtkiri:
JUHTKIRI
Õnnitlen lugejaid aprilli saabumise puhul, sest aprill on meie laiusel aasta üks meeldivamaid kuid. Valge ja mõõdukas, ei ole näpistavat pakast ega lämmatavat kuumust. Aprill oli vanadel roomlastel aasta teine kuu. Aprilli nimest ei ole selgust: kas tuleb ladinakeelsest aperio, mis tähendab avamist ja avanemist, käib õite ja pungade kohta, mis Rooma laiuskraadil aprillikuul tõepoolest avanevad või jumalanna Aphrilis nimest, keda asendas hiljem Veenus, kellest sai aprillikuu jumal, sest roomlastel oli igal kuul oma jumalus.
Õnnitlen lugejaid aprilli saabumise puhul, sest aprill on meie laiusel aasta üks meeldivamaid kuid. Valge ja mõõdukas, ei ole näpistavat pakast ega lämmatavat kuumust. Aprill oli vanadel roomlastel aasta teine kuu. Aprilli nimest ei ole selgust: kas tuleb ladinakeelsest aperio, mis tähendab avamist ja avanemist, käib õite ja pungade kohta, mis Rooma laiuskraadil aprillikuul tõepoolest avanevad või jumalanna Aphrilis nimest, keda asendas hiljem Veenus, kellest sai aprillikuu jumal, sest roomlastel oli igal kuul oma jumalus.
Kellegi arvates on alanud juba Kolmas maailmasõda. Huvitav, miks on olemas ÜRO ja rahvusvaheline õigus, kui ühed lähevad ja pommitavad teisi, nagu heaks arvavad? Viimase aja Süüria-sündmuste valguses on ilmavõrgus laineid löönud üks vana ajalooline kiri, mille satanist, 33. astme kõrgvabamüürlane ja illuminaat Albert Pike saatis oma sõbrale, teisele samasugusele vandenõulasele, maffia ninamehele, itaalia „revolutsioonilisele tegelasele“ Giuseppe Mazzinile 15. augustil 1871. Kirjas oli plaan, mis nägi ette kolme maailmasõda Uue Maailmakorra kehtestamiseks. Neist kolmas maailmasõda pidi tulema hirmsaim, mida senini nähtud. Järelejäänud inimkonna jäänuste üle kehtestatakse üleilmse saatan-kuninga ennenägematu hirmuvalitsus. Plaani teostamine pidi võtma sada aastat või veidi enam. Kaks varasemat maailmasõda on läbi viidud plaani kohaselt üksikasjaliku täpsusega. Esimese maailmasõja eesmärk oli tema järgi Tsaari-Venemaa hävitamine ja Venemaa muutmine kommunistlik-ateistlikuks (loe satanistlikuks) riigiks. Teise maailmasõja eesmärgiks oli asutada Iisraeli riik ja levitada kommunismi üle terve Euroopa. Milleks oli vaja Iisraeli – on ilmselt liigne küsimus – Kolmanda maailmasõja jaoks. Kirja järgi Kolmandas maailmasõjas hakkab keskset osa etendama islam, kuid islam pole eesmärk, vaid tegelikult üleminekuvorm, et saaks tõusta esile „tõeline kirgas satanism“. Islam pole isegi mitte usk, vaid tööriist, millega hävitatakse kristlik Lääs. Islam on vahend vastasseisu õhutamiseks Ida ja Lääne vahel. Vastasseis muutub aina teravamaks.
Ajalooline kiri olevat olnud Briti Muuseumiraamatukogus (inglise k British Museum Library) Londonis avalikult väljas 1977. aastani – igaühele lugeda, siis aga kadus ja muuseum eitab tänapäeval kirja olemasolu. Kirjast on juttu ka eesti keeles ilmunud Jüri Lina raamatus: „Maailmaehitajate pettus“ (lk.169 –170).
Aprillinumbri 3. leheküljelt leiab lugeja Tiit Madissoni kirjutise eesti riikluse 100. aastapäevaks. 8. leheküljel juurdleb Heiki Kortspärn kindral Aleksander Einselni rolli üle meie lähiajaloos. Muidugi ei saa jätta kahe silma vahele Kalju Mätiku tõsist lahkamistööd Eesti riigikaitsest. Lõpuks (lk 11) EKSKLUSIIVNE – ainult „Rahvuslikus Teatajas“, Eero Nõmme jutustus lahkumisest Eestist tundmatusse aastal 1988.
Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
14. aprillil 2018 Velisel
Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
14. aprillil 2018 Velisel
0 kommentaari:
Postita kommentaar