Lõimumine kui teadlikult levitatav ja juba ette läbikukkumisele määratud rumalus

Kogu Euroopa kõmiseb vahvast integratsioonijutust, kuid kahjuks pole kellelgil arvestatavaid tulemusi ette näidata.

Ka Eesti oma maavillane “lõimumine” on ammugi kergelt paha lõhna juurde võtnud, või õigemini, Lasnamäe ja Ida-Virumaa poole kiigates pole see kunagi reaalsena tundunudki. Ehk ainult Kadrioru presidentinna ja rahvast lollitavate kartellierakonda roosades unelmates.

Ironiseerida võib lõpmatult, sest seda toetab täiesti vaieldamatu tõsiasi, et Eesti polnud pagulaskriisi alguseks suutnud karvavõrdki integreerida nõukaaja jäänukit ehk sadu tuhandeid umbkeelseid suure Liidu avarustelt tulnuid, aga ometigi läks lahti hoogne neegrite ja moslemite lõimimine. Et see libedamalt läheks, lubas Kaljulaid igalühel endal ennast eestlaseks nimetada.

Hea küll, kui oma kogemus ei kõlba, siis vaadakem Läände. Ameerika Ühendriikide ja Kanada ühiskonnad on loodud immigrantide poolt ning mõlemas ei ole saabuja rahvus oluline olnud – kõik on nüüd kas kanadalased või ameeriklased, oluline on oma riik (Kanadas osaliselt Briti kuningavõim), mitte rahvus, nagu Euroopas rahvusriikides.

Muide, sama immigrantidel põhinevat mudelit üritatakse ka Euroopa föderaliseerimisel peale suruda, et kõik tunneksid ennast eurooplaste, mitte sakslaste, prantslaste, katalaanide või madjaritena. See soov on kindlasti haledalt läbi kukkunud, sest rahvuskesksus on Euroopa poliitilistes geenides – needsamad suured itaalia, prantsuse, saksa ja poola rahvad on tegelikkuses oma rahvuse, keele ja kultuuri üle liiga uhked, et hakata inglisekeelseteks eurooplasteks.
Ameerika immigrantide ühiskonnamudel ei hakka Vanas Maailmas iialgi seal tööle ja ilmselt just seetõttu veetakse Sorose-suguste ülbete renegaatide toel Euroopasse suurel hulgal aafriklasi ja araablasi, lootuses hävitada suures sissetungijate massis kõigi rahvuslik identiteet.
Seejuures aga jäetakse kas teadlikult või teadmatult tähele panemata ka fakti, et Ameerika immigrantide ühiskonnas on olemas vaid riiklik identiteet, kuid pole tekkinud sulandumist. Kõigis Ameerika Ühendriikide ja Kanada suurlinnades on oma etnilised või rassipõhised linnaosad nii valgetel, juutidel, latiinodel, asiaatidel, neegritel kui ka paljudel teistel, ja mida rohkem geto nägu on etniline linnaosa, seda suurem no-go-tsoon on ta kogukonnast väljaspool olijatele.
Seejuures ongi asjad nii hullud, nagu filmides näeb – mustanahaliste linnaossa sattunud valgel on ülim tõenäosus saada kuul pähe, aga ega neegrilgi Chinatownis hästi pruugi minna. Täpselt sama on segaabieludega – neid on, aga kõik etnosed ja rassid abielluvad siiski omasugustega. Et Ameerika ühiskonnas eksisteerivad endiselt erinevad kogukonnad, seda näitavad kasvõi neegrirahutused, mis alatasa USA-d vapustavad – ka 155 aastat pärast orjuse kaotamist on rassieraldus riigis selgelt tuntav, ja ilmselt ei murra seda keegi.

Euroopas on asjad samasugused – vähemalt moslemid on saanud kogukonnaks, mis ei luba kellelgil enda seast eurooplaste ehk kristlastega seguneda, teiseusulisega abiellumine on võimalik vaid sekulaarse suhtumisega immigrantide kaudu, neid aga jääb aina vähemaks, sest üha kasvavad moslemikogukonnad panevad nemadki paika. Seesama valge heteroseksuaalne eurooplasest mees toetabki niinimetatud paremäärmuslasi ja on rassist seetõttu, et kuigi neegrid ja moslemid noolivad valgeid naisi, jäävad nende kaunitarid valgele mehele kättesaamatuks. Omad naised on feministid ja teisi ei saa – see absurdne situatsioon polegi nii tähtsusetu!

Kogu selle jutu mõtteks on ilmselge fakt, et rassid ja rahvused segunevad vaid osati, põhiosas on erinevused nii suured, et sulandumist ei toimu. Isegi puhtalt immigrantide ühiskonnas ei liigu kultuuride segunemine sujuvalt pärivoolu, vaid seal tekib tugevaid vastuhoovusi ja saastumist, sest kokkupuutes ei domineeri vaid kõikide head küljed, pigem võtavad võimust vastuolud.
Globalistlik, multikultuurne ja vasakliberaalne ideoloogia püüabki seetõttu korraldada rahvastikuuputust, et selles hirmsas ulpivas massis toimuks mingi iseeneseslik kokkusulamine. Mis sellest, et see võib ka meeletu verevalamiseni viivaks konfliktiks kujuneda – kui verest küllastunult maha rahunevad, hakkavad tasahilju koos elama ühe ülemaailmse rahvusena, usuvad vasakliberaalid!

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/loimumine-kui-teadlikult-levitatav-ja-juba-ette-labikukkumisele-maaratud-rumalus/
_____________
Lugege lisaks ka SIIT.
M.I.