RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 22. september 2018

Ettepanekud demokraatia ideed pilkava riigikogu valimiste korra reformimiseks

Head Objektiivi sõbrad!

Seoses asjaoluga, et juba vähem kui poole aasta pärast toimuvad järgmised riigikogu valimised, juhin teie tähelepanu kahele olulisele temaatilisele artiklile. 

Mõlemad need artiklid osutavad tõsistele puudustele seonduvalt riigikogu valimiste korraga – puudustele, mis oleks hädavajalik kõrvaldada ja mida ei ole ka raske kõrvaldada, kui võimuparteidel oleks selleks vaid tahtmist.

Neist esimene artikkel on Objektiivi selle nädala juhtkiri, kus sedastasime, et praegu kehtiv riigikogu valimiste kord pilkab demokraatia ideed, kuna see võimaldab parteidel parlamenti sokutada terve rea inimesi, kes ei ole tegelikult saanud rahvalt mandaati tööks rahvaesindajana.

Nagu juhtkirjas esile toodud, on seetõttu ka praeguses parlamendi koosseisus terve rida inimesi, kes said valimistel naeruväärselt vähe hääli – näiteks Maire Aunaste 679 häälega, Arno Sild 523 häälega ja Oudekki Loone vaid 354 häälega –, ent kes on sellest hoolimata võtnud rahvaesindaja koha ja sellega kaasnevad hüved vastu, teades samas väga hästi, et neil puudub rahva mandaat.

Juhtkirja leiate siit:


Teise artikli kirjutasin ma algselt Postimehes avaldamiseks, ent ootuspäraselt ei võtnud Postimehe arvamustoimetus minu teksti vastu, põhjendades otsust väitega, et neil ei ole selle avaldamiseks ruumi – olgugi, et minu tekst oli lühem kui igapäevaselt Postimehes avaldatavad arvamuslood.

Selle artikli põhisõnumiks on kolm ettepanekut riigikogu valimiste korra reformimiseks nii, et see vastaks paremini kompetentsuse, läbipaistvuse ja demokraatia ideaalidele.

  • Esiteks tegin artiklis ettepaneku kehtestada nõue, et riigikogu valimistel osalemiseks peaks kõik inimesed, kes soovivad saada rahvaesindajaks, tõestama asjakohase eksami läbimisega vajalikku kompetentsust tööks seadusandjana.
  • Teiseks panin ette, et kõik riigikogusse kandideerivad isikud peaks avalikustama oma seisukohad olulistes riigi- ja ühiskonnakorralduslikes küsimustes, et valijad ei peaks piltlikult öeldes põrsast kotis ostma.
  • Kolmandaks rõhutasin vajadust, et kõik riigikogusse kandideerivad isikud peaks avalikustama oma sidemed nii formaalsete kui ka informaalsete organisatsioonidega, andes seeläbi valijaile teadmise, millised huvigrupid kandidaatide selja taga seisavad.

Kui Postimees lükkas mu artikli tagasi – nagu ta on teinud ka paljude mu varasemate kirjutistega –, siis ERR-i portaalis avaldati lugu ära:


Paraku pole ERR-i portaalis mu artiklil kuigi palju lugejaid, aga vähemalt on need ettepanekud, millele on väga raske näha mõistuspäraseid vastuargumente, peavoolumeedias välja öeldud. Olukord, kus riigijuhtimise juurde pürgivad ikka ja jälle pidevalt inimesed, kel puudub selleks elementaarne kompetentsus ning kes samal ajal varjavad oma seisukohti ja organisatsioonilisi sidemeid, on igal juhul sügavalt väär ja vastuvõetamatu.

Nagu ikka, on tänuväärne kui levitate neid sõnumeid ka oma sõprade ja tuttavate seas, et ideed, mille eest me seisame, jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Tervitustega

Varro Vooglaid
SAPTK juhatuse esimees


PS! Kui peate Objektiivi tööd oluliseks, siis saate sellele omapoolse annetusega kaasa aidata. Annetuse tegemiseks vaid mõne hetkega vajutage allolevale punasele nupule! Oluline on iga annetus sõltumata summast, sest riigist, parteidest, äriühingutest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest sõltumatu väljaandena tegutseb Objektiiv üksnes eraisikute annetustest.


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP