Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” märtsinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   

Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikkel "Rahvusliku Teataja" märtsinumbrist

Juhtkiri

Päev pärast valimisi algas meie majas õnnetusega. Kui mu 93-aastane ema raadiost kuulis, mis oli toimunud, hakkas ta valju häälega nutma: „Pätid ja vargad valitsevad Eestimaad edasi!“ ja lubas kohe sama päev ära surra. Tegin talle kiiresti ta lemmikrooga ja püüdsin lohutada, kuidas oskasin. Ise tormasin arvutisse täpsemaid andmeid otsima. ERR-i netikülg oli täis reformi võidupidu, andmeid seal polnud ega ilmunud sinna ka hiljem, isegi mitte seda, mitu protsenti valijaid ühe või teise partei poolt hääletas. Antud oli vaid Riigikogu kohtade arv. Siiski mulle koitis, mis oli toimunud. E-trikiga oli Keskerakonnalt varastatud valimisvõit ja reformist tehtud suur võitja ja suurim partei. Läksin VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) kodulehele, andmeid polnud sealgi. Sinna need muidugi hiljem ilmusid, kuid e-tulemused jäeti tavakasutajale krüpteerituiks.

Mul oli siiralt hea meel, et ma valima ei läinud. Siis oleksin minagi näotu pettuse kaasosaline ja sellele kaasaaitaja. Kui palju peaks reformil e-hääli olema, et vaimselt sandistatud tainapead hakkaksid aru saama, et midagi on korrast ära? Kas 60%, 80% või koguni 98,7%, nagu „armsas“ Nõukogude Eestis sai „hääli“ omal ajal nn Eesti Kommunistlik Partei? Viimastes arvamusküsitlustes oli reformi poolehoid umbes viie protsendipügala jagu EKRE-st ees. ERR-i kodulehel seisis, et reform sai 34 ja EKRE 19 kohta Riigikogus.

2011. aastal olin valimiste vaatleja Varbolas. Kirjutasin sellest Rahvuslikus Kogujas (nr 46 lk 4), mis oli Rahvusliku Teataja eelkäija. Jaoskonnas panin kirja, palju keegi sai Varbolas hääli ja võrdlesin seda hiljem andmetega VVK kodulehel. Mart Laar sai valimisjaoskonnas 10 häält. VVK kodulehel oli aga 20. E-hääli oli Mart Laar saanud samuti 10. Kristlaste üks hääl oli üldse kaduma läinud. See tulemus ei saanud kuidagi olla õige, sest elektrooniliselt oli Varbolas hääletanud vaid 57 valijat. Mart Laari e-poolehoid oli 17,5%, kui see tavahääletamisel oli ainult 3,1%. Teoreetiliselt oli see muidugi võimalik nagu kompartei 98,7%, kuid tegelikkus on ikkagi tegelikkus. Helistasin VVK-sse (kus minu isikuandmed hoolega kirja pandi) ja uurisin, kuidas jagunesid Varbola jaoskonnas e-hääled, mitu e-häält üks või teine kandidaat sai. Mulle vastati – see on riigisaladus. E-häälte jaotumine jaoskonnas on kuulutatud riigisaladuseks Riigikogu otsusega. No kuulge, kes see loll teie arvates on?

Rohkem ma enam vaatlema ei läinud. Pettust pole mõtet vaadelda. Silmamoondust võib tsirkuses ka näha. Kas silmamoondusega on võimalik riiki üles ehitada? Kahtlen.

Esimesel leheküljel kirjeldab Eha Metsallik,  kuidas Rapla kohtumajas tehti otsus sunniviisiliselt ära võtta emalt ühe aasta ja kahe kuu vanune laps. Pere on töökas ja paljulapseline, võiks olla eeskujuks kõigile. Selle juhtkirja kirjutamise ajal ilmus Eesti Ekspressis artikkel, kus seda perekonda rängalt laimati, et perelt kätte saada rinnalaps, kelle elulõngaks on ema rinnapiim. Eha Metsalliku järgi polnud ekspressajakirjanikud kunagi selle perega ise rääkinud ega neid kunagi mitte isegi näinud. Näete selline ongi „suur ajakirjandus“, mis teile poeriiulitelt vastu vaatab!

Kuid meie selles ajalehenumbris on palju muudki huvitavat.

Head lugemist!

Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

14. märtsil 2019 Velisel