RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 24. november 2010

KAPITALISTLIKE RAHAJUUTIDE SÜND

Jacques Attali raamatu "Juudid, maailm ja raha" järgi.

1902. aastal, enam kui 20 aastat pärast selle loomist ja pärast Marxi "Kapitali" ilmumist, kasutab Werner Sombart esimest korda sõna "kapitalism" ülikoolikursuses - Der moderne Kapitalismus.
Kaks aastat hiljem 1904. aastal, teoses "Protsestantlik eetika ja kapitalismi vaim" võtab entsüklopeediliste teadmistega kuulus filosoof Max Weber näidata, et kapitalismi allikas peitub selle sünnist palju varasemes religioosses eetikas ja mitte pelgalt majandussaaduste vahetamise korralduses. Kapitalism ei ole mitte eraomandi, vaid, kultuuri ja moraali saadus. Täpsemalt peitub kapitalismi loov eetika tema meelest individuaalses vastutuses, otstarbekas täpsuses, hariduses, inimese tubliduses ning eelkõige kasumi kõlbelises tarvitamises.
Juudid, "kes tahavad allutada oma majandustegevuse berithi (lepingu) ügiskondliku eetika imperatiivile, pidid võtma omaks ekspluateeritava ja ekspluataatori kaksikrolli". Niiviisi panevad nad alguse "paariakapitalismile", millel Weberi sõnutsi ei ole Tõelise kapitalismiga midagi ühist. Laenates raha kinnisvaratehinguteks, sõjapidamiseks, sõjamoona hankimiseks, kolonjaalvallutuseks, talupoegadele, avalikele institutsioonidele, poliitilistele parteidele, kondotjeeridele ja äritsejatele asusid juudid "poliitilise ja spekulatiivse suunitlusega avantüristliku kapitalismi " ja mitte tööstuskapitalismi poolele, mis on "ainus aus kapitalism". Järelikult ei ole nad aidanud luua seda, mis on kapitalismile kõige eriomasem - säästmist, töö ratsionaalset korraldust ja sellest johtuvat tootlikkuse kasvu. Sellepärast rõhutab Weber, ei olgi juudid võimelised looma tööstusettevõtteid, kas siis iseendi või oma kogukonna kasuks. 
1915. aastal vastab talle üks teine, palju väiksema kaliibriga saksa ülikooliprofessor Werner Sombart teosega "Juudid ja majandus".
Sombarti vaatel sünnib üks moodsa kapitalismi liike - finantskapitalism - ühest judaismi omapärasest inkarnatsioonist: XVII sajandi keskpaigast alates Inglismaale välja rännanud poola juutidest. Need juudid olid suurepärased läbirääkijad, sest "igasuguse tänapäevase äri tuum on läbirääkimine". Ta tsiteerib saksa-juudi ajaloolast Heindrich Graetzi, kes selgitab, kuidas Talmudi õppimine kujundab poola juudi läbirääkimisoskust. Seega on ilmitngimata parasiitlik ja rahvusülene finantskapitalism juutide leiutis ja nende eriala.
Koostas: Matti Ilves

1 kommentaari:

Anonüümne 12. märts 2012 18:29  

Blogikanne algab mitme veaga, sealjuures ühe olulise mõtteveaga lausega: "1902. aastal, enam kui 20 aastat pärast selle (mõiste?) loomist ja pärast Marxi «Kapitali» ilmumist, kasutab Werner Sombart esimest korda sõna 'kapitalism' ülikoolikursuses - Der moderne Kapitalismus."

Kapitalism — ükskõik kui sisutühja või mõtteka mõistena — ühiskondliku korra tähenduses, kus juhtiv roll peaks olema kodanlusel ja kapitalil, oli kasutuses juba vähemalt XIX sajandi keskel.

Võiks ju eeldadaa, et kui keegi mingi õppekursuse teemaks valib 'moodsa kapitalismi' , siis peaks juba olema olemas vana- või vähemmoodne kapitalism. Kas õpetlane Sombart kasutab mingit sõna aga esimest või viimast korda, sellel ei ole 110 aastat hiljem mingit tähtsust ei kapitalismi päris- ega ebakäsitlustes.

Iseasi on vastus küsimusele: kas kapitalism marksistide jm vasakpoolsete, või hoopis uuskonservatiivide (neoconid, st endiste marksistide) arusaama kohase nähtusena, on ikka olemas, või veelgi põhimõttelisemalt — kas kapitalism üldse on eksisteerinud? Pisut pikemalt on sellest kirjutanud Ilmar Mikiver ja Balint Vazsonyi «Marks of Marx» (Washington Times, 25. VIII 1998)

Vt Kust tuli kapitalism? http://tinyurl.com/82y7vje

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP